SUPID

Naadisupp
Karuputkesupp
Magus supp lodjapuumarjadest
Supp kuivatatud seentest
Seenesupp
Hernesupp
Piimasupp kohupiimapallidega
Kanasupp marjadega
Hapust taignast keedetud supp
Supp kuivatatud kalast
Uhhaa
Topeltuhhaa
Kalalapšaa



Naadisupp

Seda suppi valmistatakse kevadel, kui naadilehed on veel noored ja mahlased. Supileemeks sobib nii vesi kui lihapuljong, aga keeta võib ka koos lihaga. Naadid korjatakse, pestakse ja lõigatakse peeneks. Seejärel pannakse nad keevasse vedelikku ja keedetakse 10-15 minutit. Lisatakse tükeldatud või seibideks lõigatud kartulid. 5-10 minutit enne keetmise lõppu lisatakse supile rasvaga praetud jahu ning peenestatud mugulsibul. Keetmist jätkatakse tasasel tulel. Pannakse juurde maitseained ja sool.
Lauale antakse hapukoorega, peale puistatakse hakitud tilli ja sibulapealseid.
Kui suppi keedetakse ilma lihata, keetmise lõpul lisatakse lahtiklopitud toores muna. Viimase võib varem valmis keeta ja panna hakitult eraldi taldrikule.
1 l supi saamiseks võtta 200 g noote, 300 g kartuleid, 10 g nisujahu, 1/2 mugulsibulat, 10 g rasva, 30 g hapukoort, sõrmeotsaga tilli ja rohelist sibulat. Soola maitse järgi.


Karuputkesupp

Metsikult kasvav karuputk ilmub välja maikuus ja seda on saada kogu suve. Enamasti kasvab ta niitudel või metsalagendikel. Supp valmistakse taime noortest lehtedest, keedetakse nii lihaga kui lihata. Lehed pestakse ja lõigutakse peeneks. Valatakse keevasse vedelikku ja keedetakse 10-15 minutit. Seejärel lisatakse kartulid. Keetmise lõpul pannakse juurde mugulsibul, sool ja maitseained. Lauale antakse hapukoore ja tilliga.

Lihata supi korral soovitatakse lisada lahtiklopitud muna enne keetmise lõppu, kuid muna võib keeta ka varem valmis (vt. eelmine retsept).
1 l supi jaoks tuleb võtta 200 g karuputke lehti, 300-400 g kartuleid 10 g rohelist sibulat, sõrmeotsaga tilli ja 40 g hapukoort. Inimese kohta arvestatakse 1/2 muna.


Magus supp lodjapuumarjadest

Värskeid või kuivatatud lodjapuumarju keedetakse koos mee või suhkruga 5-10 minutit, lisatakse vesi ja keedetakse veel 5-6 minutit. Seejärel kumatakse segu läbi sõela, kusjuures sõelale jäänud marjadel muljutakse kestad pehmeks ja seemned visatakse ära. (Mõningates piirkondades keedetakse koos kestade ja seemnetega.) Saadud siirup aetakse keema ja lisatakse veega segatud tärklis. Lastakse uuesti keema minna ja tõstetakse siis tulelt.
Suppi võib süüa nii soojalt kui jahutatult koos kohupiimapiruka või küpsistega.
1 l supi valmistamiseks võetakse umbes 170 g lodjapuumarju (kuivatatud 60 g), 1 l vett, 50 g mett, 40 g suhkrut, 20 g tärklist.


Supp kuivatatud seentest

Kuivatatud seeni leotatakse külmas vees 3-4 tundi. Pärast seda kumatakse seened läbi marli ja asetatakse puhtasse nõusse. Et eemaldada muld ja liiv, pannakse seened restile ja pestakse jooksva vee all. Seened keedetakse kumatud leotusvees ilma soolata kuni valmimiseni.
Pärast seda lisatakse õhukesteks viiludeks lõigatud kartulid, 5-10 minutit hiljem eelnevalt pannil pruunistatud porgandiviilud ja sibul. Keetmise lõpul lisatakse loorberilehed, sool ja värsket või kuivatatud tilli. Süüakse koorevõi või hapukoorega.
1 l supi jaoks võetakse 30 g kuivatatud seeni, 400 g kartulit, 40 g porgandit, 50 g sibulat, 15 g võid või 1 spl. hapukoort.


Seenesupp

Kasutatakse värskeid punapuravikke või kasepuravikke, aga ka kännu- ehk külmaseeni. Seened puhastatakse, pestakse külma veega ja lõigatakse tükkideks. Keedetakse 10-15 minutit. Seejärel lisatakse kartulikuubikud, mugulsibul, pipar, loorberilehed ja sool. Keetmise lõpul lisatakse roheline sibul ja till. Suppi süüakse kas koorevõi või hapukoorega.
1 liitri supi jaoks tuleb võtta 300-400 g värskeid seeni, 300 g kartuleid, 1 keskmine mugulsibul, 5 g võid sibula praadimiseks, 15 g võid supile lisamiseks, näpuotsaga tilli, rohelist sibulat ja maitse järgi vürtse ning soola.


Kaeratangusupp kartulite ja kaalikatega

Kaeratangud pannakse külma veega keema. Kaalikas tükeldatakse ja lisatakse tangudele. 15 minuti pärast pannakse katlasse tükeldatud kartulid, seejärel mugulsibul, sool ja maitseained. Süüakse hapukoorega.
1 l supi saamiseks võetakse 50 g kaeratangu, 250 g kartuleid, 75 g kaalikat, 1 keskmine mugulsibul, 2 spl. hapukoort.


Hernesupp

Herneid leotatakse umbes tund aega. Vesi valatakse ära ja herned koos kuubikuteks lõigatud kartulitega ning kaeratangude ja sibularõngastega pannakse malmnõusse. Kui on lisatud ka pipar ja sool, valatakse peale keev vesi ning nõu pannakse ahju. Lauale antakse supp koos hapukoore või taimeõliga. Peale puistatakse sibulapealseid. Selle valmistusviisi juurde võib kuuluda ka liha.
1 l supi saamiseks võetakse 80 g herneid, 400 g kartuleid, 1 keskmise suurusega sibul, 10 g rasva, 5 g sibulapealseid, tilli, soola ja maitseaineid. Võib lisada 30 g kaeratangu, kuid sel juhul tuleb panna kartuleid vähem.


Piimasupp kohupiimapallidega

Rõõsk piim valatakse keedunõusse ja kuumutatakse ahjus või praeahjus. Võetakse välja ja jahutatakse 25-30°-ni. Kuiv kohupiim segatakse meega ja vormitakse rullikujuliselt. Lõigatakse noaga keskmise suurusega tükid (15-20 g), pannakse piima sisse ja lastakse küpseda ahjus 4-5 tundi. Süüakse jahutatult.
300 g kohupiima kohta võetakse 40 g mett, 650 g piima.


Kanasupp marjadega

Kana pannakse keema. 20-30 minutit enne valmimist lisatakse kartulid, rõngasteks lõigatud mugulsibul ja sool. Mõni minut enne keetmise lõppu puistatakse sisse jõhvikad ja pohlad ning lisatakse pannil praetud jahust ja veest segatud soust.
1 l supi valmistamiseks võetakse 200 g kanaliha, 250 g kartuleid, 1 keskmise suurusega sibul, 30 g jõhvikaid, 30 g pohli, 1 spl. jahu ja pisut rasvainet praadimiseks ning sousti valmistamiseks.


Hapust taignast keedetud supp

Rukki- või nisujahust ja pärmist valmistatakse tihke juuretis. See laotatakse lauale 1,5 cm paksuse kihina, puistatakse peale jahu ja lõigatakse pikad ribad. Need lõigatakse peenikesteks tükkideks ning vormitakse pallideks (15-20 g). Soolvette asetatud taignapallikestele lisatakse tükeldatud kartulid. Kui taignapallid on küpsed, võetakse nõu tulelt. Umbes 5 minutit enne valmimist lisatakse supile rasvas praetud sibularattad, lahtiklopitud muna ja maitse järgi soola. Suppi süüakse hapukoorega.
1 l supi saamiseks võetakse 120 g jahu, 4 g pärmi, 1/2 muna, 400 g kartulit, 2 spl. hapukoort, väike sibul praetakse 10 g võiga.
Seda suppi võib valmistada ka herneste ja seentega. Sel juhul võetakse umbes 20 g herneid, 60 g värskeid või 10 g kuivatatud seeni. Jahu pannakse 1  spl. vähem.


Supp kuivatatud kalast

Kala kuivatavad marilased ahjus, puhastades selle eelnevalt soomustest ja sisikonnast. Kuivatatud kala keedetakse tervena soolvees. Enne kui supp keema hakkab, lisatakse tükeldatud või seibideks lõigatud kartulid ja jätkatakse keetmist. Kui kala on valmis, tõstetakse see välja. Lõpuks lisatakse peenestatud mugulsibul, riivitud rõigas ja vürtsid.
1 l supi saamiseks tuleb võtta 300 g kuivatatud kala, 500 g kartulit, 1 mugulsibul, 60 g värsket rõigast, vürtse ja soola.


Uhhaa

Hästi pestud värske kala (ahven, koha, latikas) pannakse külma veega nõrgale tulele keema. Enne keemahakkamist riisutakse kindlasti vahtu. Keemise ajal lisatakse porgand, sibul (mugulad või pealsed), aromaatne pipar ja loorber. Keedetakse 40 minutit (kala valmimiseni). Keetmise lõpul lisatakse sool. Seejärel võetakse kala välja ja pannakse juurde kruubid või riis ning jätkatakse keetmist, kuni kruubid või riis on poolvalmis. Siis lisatakse kartulid ja keedetakse uhhaa valmis.
1 l uhhaa jaoks võetakse 1  kg kala, 2 keskmise suurusega mugulsibulat või 60 g rohelist sibulat, paar väiksemat porgandit, 30 g kruupe või rüsi, 400 g kartuleid, maitse järgi soola ja tilli.


Topeltuhhaa

Puhastatud terved kiisad pannakse külma veega tulele. Enne seda lisatakse sool ja loorberilehed ning tükeldatakse mugulsibul. Kui kiisad on valmis, tõstetakse nad välja ja puljongisse pannakse terved latikad. Kui need omakorda on keenud, tõstetakse latikad samuti välja ja kasutatakse eraldi toiduna. Uhhaale lisatakse sibulapealseid.
200 g kiiskade kohta arvestatakse 100 g latikaid.