Nii nagu enamikul soome-ugri rahvastel, on ka mordvalastel kui põlluharijatel põhitoiduseks olnud iidsetest aegadest peale leib. Kõige vanemad andmed kõnelevad ilma juuretiseta valmistatud pressitud taignast pätsikestest. Tänapäeval küpsetatakse väga palju pärmitaignast saiu, pirukaid, kooke, kuid levinud on ka keedutaignast pirukad. Lihatoidud valmistatakse enamasti veise- ja lambalihast, küllalt palju süüakse linnuliha, vähem sealiha. Vanasti söödi liha enamasti suurte pühade ajal, väga vanadel aegadel aga ohvriannina. Liha säilitati soolatult.

Suurte metsade lähedus soodustas metsaandide kogumist, samuti jahilkäimist. Nagu maridel ja udmurtidel, olid ka mordvalastel traditsioonilisteks toitudeks kalatoidud.

Tähelepanuväärselt palju kasutavad mordvalased toiduks mett. Vanasti säilitati isegi marju meega. Meest valmistatakse kooke ja väga mitmesuguseid jooke, kuid mett söödi ka lihtsalt niisama leivaga. Aed- ja juurviljadest on tähtsaimad kartul, peet, kapsas, kurk, kõrvits. Mordva nagu teistegi Volga-äärsete soome-ugri talumeeste põllule jõudis kartul alles 19. sajandi keskpaiku. Igapäevaste toitude hulka kuuluvad pudrud ja piimatoidud. Mordvalased kasutavad palju hapupiima, millest valmistatakse ka kohupiima ja juustu.