KOMI TOIDUD


Komilaste toitumistavades on suuri erinevusi maa põhja- ja lõunapiirkondade vahel. Kui põhjas asuvates põdrakasvatus- ja jahipidamispiirkondades oli liha igapäevaseks toiduks kõigile, siis põllumajanduslikus lõunapiirkonnas said seda lubada endale ainult rikkamad inimesed. Sigu ja kodulinde on komilased pidanud kogu aeg vähe, seepärast on nende lihagi toiduks vähe kasutatud. 
Tähtsal kohal on kala. Kalu süüakse soolatult, vinnutatult, keedetult, küpsetatult. Toidu kõrvale kuulub kartul, kapsas, rõigas, naeris, peet ja sibul.
Rohkesti tarbitakse metsamarju ja seeni - nii toorelt kui kuivatatult. Eriti armastatud on jõhvikad, mida säilitatakse spetsiaalsetes aukudes, kust neid vajaduse korral kohale tuuakse. Augud kaevatakse umbes 1,5 m sügavused. Marjad kaetakse kuuse- või nuluokstega, nende peale laotakse omakorda pajuoksad ja rohi. Peale jõhvikate, pohlade, sinikate ja mustikate korjatakse veel pihlaka- ja toomingamarju. Viimased kuivatatakse ja jahvatatakse. Hiljem kasutatakse neid kisselli keetmiseks.
Igapäevasteks toitudeks on mitmesugused pudrud. Vanemate toitude hulka kuuluvatele odra- ja kaeratanguputrudele on tänapäeval lisandunud riisi-, manna- ja hirsipuder.
Piima värskelt kuigi palju ei tarbita, rohkem eelistatakse hapupiima ja kohupiima.
Kui komilane siseneb ruumi, kus süüakse, ütleb ta: ,"Njanj - sovi" ("Leib - sool!"). Sööjad vastavad: ,"Lok-lok!" või ,"Buksil" ("Tuletule!" või ,"Istu!").