Soome-ugri kokaraamat

[karjala]

Kalatoidud

Seenetoidud

Aed- ja juurviljatoidud

Lihatoidud

Toidud jahust ja tangainetest

KARJALA TOIDUD

Karjalaste toidulaual on kindel koht kalal. Eriti soositud on kuivatatud kala, kuid levinud on ka soolakala. Soolamiseks kasutatakse männipuust pütte, kuhu puhastatud kalad laotakse kihiti jämeda soolaga. Soolamiseks roogitakse kalu hoolega, rääbistelgi võetakse pea ära ja kalu pestakse mitu korda järvevees. Kuivatamiseks puhastatakse seevastu ainult suuremaid kalu, väikestel jäetakse sisikond rookimata, sest see kuivab iseenesestki.
Väga palju süüakse seeni. Neidki kuivatatakse, soolatakse, marineeritakse ja hapendatakse.
Üldlevinud toiduks on pudrud, mida süüakse hapukoore ja suhkruga. Piimasuppe keedetakse vähe. Ka liha tarbimine on piiratud. Liha säilitatakse peamiselt soolatult.
Kui soomlastel on riisipuder traditsiooniline jõuluroog, siis karjalastel on riisipuder matusetoit. Kisselli söömisega lõpetatakse aga pulmad. Toidud valmistatakse põhiliselt ahjus, isegi supid. Kõige kuulsamaks toiduks on karjala pirukad, mida on ühtekokku ligi 50 liiki. Kannase perenaised võtsid pirukaid kaasa kirikussegi. Kirikumäel toimus küpsetiste vahetamine ja hindamine. Head pirukad olid küpsetajale uhkuseks. Eriti oluliseks peeti vanadest traditsioonidest kinnipidamist. Suve alguses võisteldi tavaliselt piklike väikeste riisipirukate ja ümmarguste kartulipirukate valmistamises. Lisaainete kasutamist ei lubatud - isegi mitte ühtki kanamuna täidisepudrule, sest perenaiste eesmärgiks oli säilitada vanu küpsetamistraditsioone.