PAPRIKATOIDUD

Loomalihapaprikás ja -guljašš
Vasika- ja tallepaprikás
Sealihapörkölt, -paprikás ja disznótoros
Lambalihapörkölt ja -paprikás ning juhászos
Kanapaprikás

Kanapaprikás

Kõige maitsvama paprikási saab tavalisest maakanast, broiler sobib selleks vähem.

Kana koivad, tiivad, rind ja selg lahutatakse ja jäetakse nii, nagu nad on. Patta pannes lõigatakse koivad ja tiivad kaheks ning rind mitmeks eri osaks. Nii on neid kergem valmistamise ajal keerata ja sööjale võimaldab see suuremat lihavalikut. Paprikási keedureeglid püsivad siingi muutumatutena. Sibul praetakse rasvas, sellega segatakse paprika, seejärel lisatakse tükeldatud kana ja keedetakse pajas vähese veega. On ka piirkondlikke erinevusi: näiteks Makos küpsetatakse kana kõigepealt ilma paprikata. Kui see on pea­aegu valmis, lisatakse paprika, sest nii jääb värv ilus punane. Nii valmistatakse ka loomalihast pulmapaprikási. Kana puhul on parem keeta seda koos paprikaga, et tekiks kanaliha, sibula ja paprika kooskõla. Osa paprikat lisatakse muidugi keetmise lõpus värvi säilitamise huvides.

Kui keedetakse väljas, ei sobi kanapaprikási juurde koor ega galuska. Koort ei olegi vaja, sest pajas keedetud paprikási maitseomadused tulevad kõige paremini esile ilma igasuguste lisanditeta. Kõrvale võetakse vaid veini ja leiba.