1994
Detsember
Ilmus liivikeelse kultuuriajakirja "Õvā" esimene number (peatoimetajaks oli noor liivi poeet ja kunstnik, Tartu Ülikooli üliõpilane Valt Ernstreit, väljaandjaks Liivi Kultuurikeskus (Riia). Tsiteerides ajakirja avasõna, on "Õvā" loodud vastamaks küsimusele: "Missõks mēg, līvõd, ūomõ sliktimõd ku munt Eirōpõ rouvõd?" Kokku ilmus 3 numbrit (ülejäänud 1995. aasta jaanuaris ja märtsis).
1995
Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember | 1996
1995. aasta oli humanitaarteadlaste jaoks Paul Ariste
aasta. Akadeemik professor
Paul Ariste sünnist möödus 3. veebruaril 90 aastat ja tema
surmast 2. veebruaril 5 aastat.
Jaanuar
19. 01. Joškar-Olas taasasutati Soome-Ugri Rahvaste Arengufond. Kinnitati redigeeritud põhikiri ning valiti Fondile 6-liikmeline juhatus eesotsas Nikolai Gavriloviga (Mari El). Kiideti heaks Joškar-Olasse soome-ugri keskuse rajamise idee, võeti vastu pöördumine Permi-Komi Rahvusringkonna administratsioonile, milles palutakse toetust V soome-ugri rahvaste folkloorifestivali läbiviimiseks 25. juulist 3. augustini Kudõmkaris.
30. 01. Helsingis toimus "Fenno-Ugria" ja M.A.Castréni seltsi juhatuse nõupidamine. Mõlemad osapooled tutvustasid eelmisel aastal tehtut ning 1995. aasta tegevussuundi. Põhiliseks arutlusteemaks kujunes Eestis õppivate soome-ugri üliõpilaste finantseerimisega seotud problemaatika. M.A.Castréni seltsi juhatus leidis oma koosolekul 2.märtsil, et fondi loomine õpingute rahastamiseks on praegu ebareaalne. Arutati ka lektorite vahetust soome-ugri alade ülikoolide vahel, konsultatiivkomitee istungil Lohusalus kõneainet tekitanud soome-ugri rahvaste arenguprogrammi projekti ning Soome-Ugri Rohujuurte ühenduse raadiokoolituse projekti. M.A.Castréni selts ja "Fenno-Ugria" otsustasid jätkata koostööd ja infovahetust.
2. – 4.02. Paul Ariste päevad Tartus. Toimusid kaks teaduskonverentsi (Paul Ariste ja maailma keeled ning Paul Ariste ja maailma rahvad), pidulik aktus ning mälestuskivi avamine Paul Ariste haual Raadi kalmistul. Ürituse korraldasid Avatud Eesti Fondi toetusel Tartu Ülikool ja sihtasutis "Fenno-Ugria".
11. – 13. 03. Esimene liivi kirjakeele konverents Irēl (läti k. Mazirbe).
20. - 25. 03. Kolmandad vepsa keele õpetajate
kursused Petroskois Karjala Vabariigi Rahvuspoliitika
Komitee ja Õpetajate Täiendusinstituusi korraldusel. Õpetajaid
oli kohale sõitnud 10, lisaks võtsid ajuti tööst osa ka
Petroskoi soome-ugri kooli vepsa keele õpetajad.
Seekordsed kursused olid pühendatud vastilmunud uuele
3.–4.klassi lugemikule "Icemoi lugemist", mille on
koostanud, nagu ka eelmised vepsa keele õpikud, Nina Zaitseva ja
Maria Mullonen. Kursuste kava võib jaotada temaatiliselt
neljaks: (1) ettekanded teadlastelt, nende hulgas ka Kristi
Salvelt ja Marje Joalaiult, (2) töö uue lugemikuga autorite
juhendamisel, (3) algklasside keeleõppe metoodika õpetus, mille
juurde kuulus ka vepsa, karjala ja soome keele tundide
külastamine esimest aastat töötavas soome-ugri koolis
Petroskois ja (4) mitmesuguste rahvuskultuuriga seotud asutuste
külastamine.
22. 03. 30st Eesti Mordva Seltsi liikmest sooritas 22 kodakondsuse saamiseks edukalt eesti keele eksami.
25. 03. Joshkar-Olas (Marimaal) asutati loodususu kulturoloogilis-religioosne ühendus "Sorta" (Sorta tshi-mari ushem). Ühendus koondab Marimaal elavaid haritlasi, teadlasi ja tudengeid. Eesmärgiks on loodususundi uurimine ja õpetustöö. Ühendust juhatab Paul Ariste õpilane, Mari Riikliku Ülikooli mari ja soome-ugri keelte professor Juri Anduganov.
26. 03. Udmurdi Vabariigi 100-liikmelise riigikogu valimised. Valimas käis 45% elanikkonnast. 695 kandidaadist valiti 100, neist 76 venelast, 16 udmurti, 5 tatarlast ja 3 muu rahvuse esindajat. Valimistulemused ei vasta udmurtide rahvuslikule koosseisule vabariigis (33% udmurte). Valimisliit "Udmurtia" sai parlamendis 20 kohta, kommunistlik partei 9. Udmurdi rahvusliikumist esindav valimisliit Udmurt Keneš (ühendab rahvusliku kultuuriseltsi "Demen" ja noorteorganisatsiooni "Šundõ" osakondi ning Udmurdi Rahvuskongressi "Keneš") parlamenti ei pääsenud, udmurtidest osutusid valituks vaid kõrgnomenklatuuri esindajad. Toimus ka referendum presidendi staatuse kehtestamisest, vaid 32% valijatest (valdavalt udmurdid) oli selle poolt, seega Udmurdi Vabariik presidenti ei saanud.
Soome-ugri rahvaste kultuuri arengufond Joškar-Olas andis välja esimese numbri venekeelset infolehte "Finno-ugorskij vestnik".
4. 04. Läänemeremaade Nõukogu inimõiguste komissar Ole Espersen kohtus "Fenno-Ugria" esindajatega. FU tutvustas Espersenile Eestis elavate soome-ugrilaste olukorda ja nende organisatsioone ning oma tegevussuundi. Espersen oli huvitatud ka soome-ugrilaste olukorrast Venemaa aladel ning probleemidest Eesti ja Venemaa soome-ugrilaste suhtlemisel.
8. 04. Udmurdi kultuuri õhtu Delftis (Holland). Jagati reisimuljeid ja arutati uute ekspeditsioonide võimalusi, lauldi udmurdi laule ja õpiti uusigi. Üheskoos kuulati ja kommenteeriti möödunudsuvise Udmurdi-reisi kaasa teinud Rudolf Boeri ja Johan Sneli raadiosaate "De wandelende tak" ("Rändseltskond") lindistust.
26. 04. Tartus tähistati mari sangari päeva. Mari tudengid andsid juba teist aastat järjest mari sangari päeva puhul Tartus välja oma ajalehe "Student ilysh". Leht on 14 leheküljel ja sisaldab nii mari- kui eestikeelseid kirjutisi.
26.-29. 04. Ülemaailmne välismaride konverents "Uuralitest Emajõeni" Tartus.
24.-27. 05. Volga-Permi päevad klubi "Etnos" korraldusel Tartus, Tartu ja Venemaa Volga-Uurali regiooni vaheliste majandus- ja kultuurisuhete edendamiseks.
18.-23. 05. Saami kultuuri päevad Tallinnas ja Tartus, Samefeasta Helsingis.
9. 06. Eesti Mari Seltsi viies aastapäev Tallinnas Estonia teatri talveaias. Oma esinemisega rõõmustasid kohalikke marisid ja seltsi külalisi Joškar-Ola internaatkooli kanneldajate ansambel ja mainekas mari flöödikunstnik Vitali Šapkin.
16. – 19. 06. Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni III kongress Sõktõvkaris.
20. 06. Kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Komi Vabariigi (Venemaa) vahelisele haridus- ning kultuurialasele koostöölepingule.
20. – 21. 06. Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee istung Petroskois. Komitee kuulas ära soome-ugri rahvaste esindajate informatsiooni kohtadelt, komitee esimees andis ülevaate tehtud tööst. Päevakorrajärgselt oli arutlusel folkloorifestival Kudõmkaris, Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni kongress, liikmemaksud ja osalemine rahvusvahelistes programmides. Komitee kinnitas setudele vaatlejastaatuse. Kohtumise keskseks diskussiooniobjektiks oli 1996. aasta augustis
23. – 24. 06. toimunud Mari Vabariigi Riigikogu istungil võeti vastu vabariigi konstitutsioon, mis sätestab riigikeele staatuse nii mäe- kui niidumari keelele. Mari Eli riigijuhiks on konstitutsiooni järgi president, kes peab oskama põlisrahva maride keelt.
25. 06. – 1. 07. Soome-ugri teleprogrammide festival Handi-Mansi autonoomses ringkonnas.
31. 07. – 1. 08. Vene Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni II kongress Kudõmkaris (Permikomi autonoomne ringkond). Päevakorras oli assotsiatsiooni täitevkomitee aruanne, Venemaa soome-ugri rahvaste taassünni programmi ja teise ülemaailmse soome-ugri rahvaste kongressi tulemuste arutelu ning assotsiatsiooni juhtivorganite valimised. Täitevkomitee esimeheks sai Gennadi Saveljev, aseesimeesteks Vassili Janalov ja Vassili Kisseljov. Kerkis üles ka soomeugrilaste infovahetuse ning infokeskuste loomise probleem ning vajadus teha muudatusi assotsiatsiooni põhikirjas.
10. – 15. 08. Kaheksas rahvusvaheline fennougristikakongress teemal Uurali keelte ja kultuuride asend muutuvas ajaloolises situatsioonis Jyväskyläs (Soome). Osalejaskond oli arvukam kui kunagi varem, üle tuhande teadlase 26 riigist. Kuue kongressipäeva sisse mahtus ligemale kuussada teadusettekannet, plenaaristungid ja sümpoosionid. Töö toimus neljas sektsioonis: keeleteadus, etnoloogia ja folkloristika, kirjandus ning arheoloogia ja antropoloogia.
15. – 25. 08. Soome-ugri lastelaager Kitšjeri järve ääres (Marimaal Joškar-Ola lähistel). Laagris osalesid mordvalased, permi- ja sürjakomid, udmurdid, karjalased, vepslased, neenetsid, handid, mansid ja marid nii Kirovi oblastist ja Baškortostanist kui Mari Vabariigist – kokku 270 seitsme- kuni kuueteistaastast last ning nende kasvatajad. Selline laager toimub Marimaal juba viiendat aastat, seekord oli osavõtjaid rohkem kui kunagi varem, kohal oli palju laste folklooriansambleid. Spordivõistluste, metsaretkede ja maastikumängude kõrval toimus laste teaduskonverents, mida olid tulnud kuulama professorid Mari Ülikoolist. Lapsed õppisid punuma korvi ja viiske, valmistama helmestest ehteid, ohvripuule viidi annetused. Iga päev oli erineva rahva päev, mil tutvustati selle rahva kombeid ja tavasid, tantse ja muusikat.
31. 08. Helsingi pidunädalate kunstide ööl avati Savoy teatri fuajees M.Zirnīte, K.Boiko ja M.Tenisonsi koostatud fotonäitus liivlaste elupiltidest "Līvlist nägtimi".
Võeti vastu Mordva Vabariigi uus konstitutsioon, mille kohaselt on vabariigis kolm riigikeelt: vene, mokša ja ersa.
4. 09. Tuglase Seltsis noore liivi kunstniku Valt Ernstreiti uuema graafika väljapaneku avamine.
7. 09. Fenno-Ugria esitles Kaubandus-Tööstuskojas tasuta levitamiseks mõeldud Eesti ettevõtete venekeelset ärikataloogi. Kohal viibis Ekspordinõukogu, Välisministeeriumi, Kaubandus-Tööstuskoja ja äristruktuuride esindajad. Sõnavõttudes käsitleti muuhulgas Fenno-Ugria ja Kaubandus-Tööstuskoja koostöö tulemuslikkust ja selle edasise arengu võimalusi. Kataloogi loeti õnnestunud näiteks kultuuri- ja majandussfääri ühistööst ja sooviti selle jätkumist.
14.–22. 10. Hõimupäevad:
Karjalas oli soome-ugri rahvaste nädala keskuseks Petroskoi koduloomuuseum, kus oli "Kalevala" 160. aastapäevale pühendatud näitus. Esinesid, mari, eesti ja komi rahvamuusikud. Nädala raames toimus ka soome-ugri vabariikide ja autonoomsete ringkondade kultuuriministeeriumide esindajate nõupidamine spetsialistide ettevalmistuse küsimuses kultuuri ja kunsti alal.
Sõktõvkaris esinesid eesti ja soome folkloorikollektiivid, kogunesid soome-ugri alade raamatukogutöötajad.
Joškar-Olas toimus hõimupäevade raames Soome-ugri ajakirjanike assotsiatsiooni asutamiskoosolek.
Helsingis korraldas M.A.Castréni Selts sugulasrahvaste päeva puhul ametliku vastuvõtu Venemaa soome-ugri alade soome-ugri programmide koordinaatoritele.
17.10. andis Eesti Post välja soome-ugri teemalise 6 margist koosneva väikepoogna.
17.–19. 10. Eestis viibis Komi Vabariigi ministrite delegatsioon, mille koosseisu kuulusid kultuuriminister Aleksei Beznossikov, rahvastikuminister Aleksei Konjuhhov, haridusminister Vjatšeslav Sadovski ning neid saatev Komi–Eesti sõprusühingu vastutav sekretär. 19. oktoobril kirjutati alla Eesti–Komi kultuuri- ja haridusalane koostööprogramm 1996.–1997. aastaks. See näeb ette koostöö arendamist muusika- ja kunstiõppeasutuste, rahvusraamatukogude ja -muuseumide vahel. Mõlemad pooled on nõus igal aastal oma kõrgkoolidesse vastu võtma kuni 5 teise osapoole üliõpilast, magistranti ja doktoranti.
17.–19. 10. Tartu Ülikooli raamatukogus toimus soome-ugri alase informatsioonilise koostöö seminar. Kohale olid saabunud Mordva, Udmurdi, Komi, Mari ja Jamali-Neenetsi raamatukogude esindajad. Seminar kordas sisuliselt 16.–18. maini toimunud üritust, millele erinevatel põhjustel saabus oodatust vähem idapoolseid külalisi. Sügisesel seminaril sissejuhatava kõne pidanud TÜ raamatukogu direktor Peeter Olesk avaldas lootust, et sellised koostööseminarid muutuvad regulaarseiks.
26.–29. 10. Peruu suuruselt teises linnas Arequipas Põlisrahvaste Maailmanõukogu korraldatud konverentsil "Inimõigused ja põlisrahvad" viibis Fenno-Ugria juhatuse liige Mart Meri. Selle üritusega tähistati Maailmanõukogu 20. aastapäeva. Põlisrahvaste Maailmanõukogu peakorteriga Ottawas on katusorganisatsioon paljudele omariikluseta põlisrahvaste asju ajavatele ühendustele. Nõukogu koondab ja analüüsib liikmesorganisatsioonide tegevust põlisrahvaste juriidiliste ja majanduslike õiguste vallas ja teeb vastavat selgitustööd ÜROs, UNESCOs, Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis, Genfi inimõiguste komisjonis ja valitsuste juures. Nõukogu juhatusse kuuluvad erinevate, põhiliselt Uue Maailma regioonide esindajad, Euroopast on esindatud vaid Saami nõukogu.
Mart Meri esines konverentsil ettekandega soome-ugri rahvaste olukorrast, tutvustades soome-ugri rahvaste peret kui mudelit, kus erineva poliitilise staatusega – alates omariiklusest ja lõpetades täieliku esindamatusega – rahvad otsivad koostöövõimalusi nii kultuuri, hariduse kui ka majanduse vallas.
2.–5. 11. toimus Joškar-Olas Soome-Ugri Ajakirjanike Assotsiatsiooni asutamiskonverents. Assotsiatsioon ühendab Vene Föderatsiooni ja soome-ugri regioonide professionaalseid ajakirjanikke. Täieõiguslikeks või vaatlejaliikmeteks võivad astuda ka Soome, Ungari, Eesti ja teiste riikide ajakirjanikud, ajakirjanike liidud ja informatsiooniagentuurid. Uue ühenduse tähtsamateks ülesanneteks on professionaalsete sidemete tugevdamine ning koostöö arendamine sugulasrahvaste massiteabevahendite töötajate vahel. Konverents valis assotsiatsiooni presidendiks Niina Belskaja Mari Riiklikust Tele- ja Raadiokompaniist, assotsiatsiooni juhtorganid hakkavad paiknema Joškar-Olas.
3.–4. 11. Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee järjekordne istung Joškar-Olas. Arutleti ettevalmistustööde kulgu teiseks Ülemaailmseks soome-ugri rahvaste kongressiks Budapestis ja lepiti kokku Vene Föderatsiooni kuuluvate soome-ugri rahvaste delegatsioonide arvulises koosseisus. Konsultatiivkomitee otustas taotleda oma esindaja akrediteerimist ÜRO põlisrahvaste töögruppi. Kinnitati komitee 1996. aasta tööplaan. Komitee järgmine istung toimub märtsikuus Budapestis. Eesti delegatsioon viisaprobleemi tõttu istungist osa võtma ei pääsenud.
4. 11. tähistasid oma 75. aastapäeva Mari ja Udmurdi Vabariik.
18. 11. hansalinnas Deventeris (Holland) toimus järjekordne Ida-Euroopa infoturg, kus oli üllatavalt suure menuga esindatud ka Sihtasutis Fenno-Ugria.
19. 10. pidasid Ungari kunsti ja kirjanduse assotsiatsioonile Hollandis (Hollandiai MIKES kelemen kör) huvitava ettekande ungarlaste keelesugulaste hantide ja manside elust ja probleemidest käesoleval suvel FU vahendusel Obi jõel soome-ugri rahvaste teleprogrammide festivalil käinud Mari Alföldi ja Iris Réthy. Kuulama oli kogunenud enam kui 80 seltsi liiget, põhiliselt 50. aastatel Hollandisse emigreerinud ungari intelligentsi esindajad ja nende järeltulijaid.
20.–26. 11. Mari kultuuri nädal Budapestis. Pidulikul avatseremoonial osalesid Mari Vabariigi kultuuriminister Viktor Nikolajev ning Ungari Vabariigi kultuuri- ja haridusminister Gabor Fodor.
Petroskois ilmus ülikooli kirjastusel Nina Zaiceva "Vepsän kelen grammatik: (1. Nimiden kändluz)", esimene vepsakeelne grammatikaraamat.
8. 12. Soome-Ugri Rahvaste Arengufondi juhatuse koosolek Joškar-Olas.
10. 12. Mari kirjakeele päev. Tänavu möödus 220 aastat mari kirjakeele arengule aluse pannud V.Putsek-Grigorovitši "Mari jõlme gramatika nergen šonkalõmaš" ("Mõtteid mari keele grammatikast") ilmumisest Petrburis.
