Uurali keelte ja kultuuride asend muutuvas ajaloolises situatsioonis – selline oli 10. – 15. augustini Soome ülikoolilinnas Jyväskyläs toimunud kaheksanda rahvusvahelise fennougristikakongressi teema. Osalejaskond oli arvukam kui kunagi varem, üle tuhande teadlase 26 riigist. Soomepoolne korraldus hämmastas sealjuures idapoolsete sugulasrahvaste esindajate rinnasiltidele esindatava maana sõna Rossija trükkimisega. Kõige suurem delegatsioon oli tavapäraselt korraldajamaalt, eestlasi oli üle saja – pisut rohkem kui ungarlasi, udmurte viiskümmend ning hante kolmekümne ringis. Ent soomeugriluse vastu on huvi kogu maailmas. Traditsioonidega fennougristikamaa on Saksamaa – Hamburgi arsti Martin Fogelit, kes 1669. aastal osundas soome ja ungari keele sugulusele, võib pidada kogu uurimisala eelkäijaks. Pisut harjumatu oli kuulda jaapanlasi kõnelemas ilusas eesti, ungari või soome keeles ning soome rahvalaule kaasa laulmas. Jaapanlaste huvile just soome keele vastu on aidanud kaasa ettekujutus Soomest kui puhtast ja looduslähedasest maast. Belgias aga on populaarsemaks muutumas haruldased keeled, mida soomeugri keeled vaieldamatult on. Oma kohalviibimisega ilmestasid kongressi Eesti Vabariigi president Lennart Meri, Soome parlamendi spiiker Riitta Uosukainen ja Ungari kultuuriminister Fodor G?bor.
Viie aasta jooksul, mis on möödas eelmisest kongressist Debrecenis, on maailm palju muutunud. Soomeugrilaste olukorda on mõjutanud ennekõike nõukogude liidu lagunemine. Maridel, mordvalastel, udmurtidel, komidel, karjalastel on küll oma vabariigid, kuid emakeelse hariduse saamise poole alles püüeldakse. Tärganud on soomeugrilaste rahvustunne ja fennougristikakongressidest tõuseb Jyväskylä kongressi korralduskomitee esimehe professor Heikki Leskise sõnul üha selgemini kultuurpoliitilist tulu. Ennekõike ootavad Venemaal asuvad soomeugri rahvad tuge Soomelt, Ungarilt ja Eestilt. Riitta Uosukainen tuletas meelde, et teatud mõttes funktsioneerib Soome praegu soomeugri rahvaste esindajana Euroopa Ühenduses. Oma kõnes kongressi avamisel rõhutas president Lennart Meri, et eestlaste, soomlaste ja ungarlaste kohuseks on aidata kaasa venestamisaja järgse kultuuri vereringe taastamisele vähemasti seal, kus see on veel võimalik.
Kuue kongressipäeva sisse mahtus ligemale kuussada teadusettekannet, plenaaristungid ja sümpoosionid. Töö toimus neljas sektsioonis: keeleteadus, etnoloogia ja folkloristika, kirjandus ning arheoloogia ja antropoloogia. Soome tuntuma hungaroloogiakeskusena ei jäetud korraldamata ka hungaroloogia päeva. Soome ajakirjandusele jäid kõige enam silma geneetikute uurimistulemused, mille kohaselt soomeugrilased on sugulased keeleliselt, mitte niivõrd aga geneetiliselt.
Nii mastaapsel üritusel võib teaduslikust kasutegurist olulisemakski pidada võimalust konsulteerida ala spetsialistidega, sõlmida uusi sidemeid, suhelda vanade tuttavatega. Pühapäevaseks lõõgastuseks pakuti retki Kesk-Soome looduskaunitesse paikadesse. Toimus mitmeid raamatuesitlusi, millest eestlastele kõige tähtsamaks setu rahvuseepose Peko ilmumine Soomes. Soome rahvuseeposega Kalevala võib aasta lõpul tutvuda nii inglise- kui soomekeelsena CD-ROM-i kujul. Lisaks stendettekannetele võis vaadata etnograafilisi filme ja kunstinäitusi, sealhulgas väljapanekut kongressi toimumiskoha Jyväskylä ümbruse kaljujooniste kohta.
Järgmine fennougristikakongress toimub aastal 2000 meie ülikoolilinnas Tartus. Jyväskylä kongressi organiseerimiskomitee liige, Rahvusvahelise Fennougristide Komitee president, Tartu ja Jyväskylä ülikooli õppejõud Tõnu Seilenthal ütles, et uueks, aastatuhande vahetusel toimuvaks kongressiks tuleb mõelda paradigmaatilisele muutusele, küsimusele, mis saab fennougristikast. Uurimistulemuste esitamise kõrval võiks üheksas kongress olla tulevikku vaatav.
Kerti Tergem