KONVERENTS "UURALITEST EMAJÕENI"

26. - 29. aprillini toimus Tartus välismaride konverents "Uuralitest Emajõeni". Sellele maa-alale on laiali paisatud 51% maridest. Miks see nii on juhtunud, mida teha antud olukorras? Kuidas arendada suhteid kodumaaga, kindlustada emakeelset haridust oma lastele? Neile küsimustele püüdsime vastust saada mainitud konverentsil. Samuti võeti vastu kriitiline pöördumine Mari El Vabariigi valitsuse poole, milles märgiti järgmist: välismarid on halvasti informeeritud kodumaa sündmustest, valitsus ei arvesta lepingute tegemisel mari diasporaaga, tuleb moodustada välismaride probleemidega tegelev instituut ning luua remigratsiooni fond.

Eestis elab 1989. aasta andmeil 359 mari rahvusest inimest ning 65 mari tudengit. Siin elavate maride ja mari kultuurist huvitatud eestlaste poolt on 1. juunil 1990. aastal asutatud Eesti Mari Selts, mis tänavu tähistas oma viiendat aastapäeva. Seda tähistati mitmete üritustega, millest olulisim oli mari sangari päeva tähistamine. Mari tudengid andsid selle päeva puhul paaritunnise kontserdi P?llumajandusülikoolis, samuti ilmus Tartus mari tudengilehe "Student Ilyš" teine number. Mari tudengitel on muuseas ka teine teabeleht "Marij Ilyš", mis ilmub kirjastuse "Varrak" toetusel ja Pedagoogikaülikooli tudengi Aleksei Aleksejevi toimetamisel kord kuus.

Aprillikuule tagasi vaadates tuleb tõdeda, et vaatamata välismaride väheaktiivsele osavõtule tuleb üritusi kordaläinuks lugeda. Konverentsi ülesanne, aidata kaasa välismaride (350 000) organiseerumisele ja valuprobleemide tõstatamisele, sai täidetud. Samuti õnnestus eestlastel tutvuda mari kultuuriga ja ehk sai selgemaks asjaolu, et marid elavad ka väljaspool Mari El Vabariiki. Mari tudengeile andis konverents võimaluse suhelda rahvuskaaslastega ning paremini organiseeruda.

Jaak Prozes