1996
1995 | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember | 1997
Jaanuar
13.-14.01. Sümpoosion "Voz^odõr – soome-ugri rahvaste talistepüha kombestik" Iz^karis (Udmurtia).
31. 01. Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee koordinaatorite nõupidamine Helsingis. Nõupidamise põhiteemaks oli maailmakongressi ettevalmistustöö. Kohal viibis ka kongressi Ungari korraldustoimkonna saadik, kes paraku ei osanud konstruktiivset vastust anda ühelegi Eesti korralduskomitee poolt esitatud kongressi puudutavale küsimusele.
6.-9. 02. Teaduslik konverents «V. I. Lõtkin ja soome-ugri maailm» Sõktõvkaris (Komimaa).
28. 02. Fenno-Ugriat külastas Rahvusvahelise Parlamentide Liidu soomeugri töögrupp eesotsas Parlamentide Liidu Ungari töögrupi sekretäri, Ungari Rahvusassamblee ülemnõuniku László Kovácsiga. Visiidi eesmärgiks oli tutvuda Fenno-Ugria tööga ja luua alus vastastikusele abistamisele ja informatsioonivahetusele.
29. 02.-3. 03. Arnold Rüütli juhitud Eesti Vabariigi Riigikogu delegatsiooni visiit Marimaale. Sõidu eesmärgiks oli kinnistada traditsiooniliselt häid sidemeid Marimaaga ja leida uusi võimalusi koostöö arendamiseks.
28. 02. Mari õhtu Soome Instituudis Tallinnas. Mari tudengid olid lavastanud katkendi mari kirjaniku S.Nikolajevi näidendist "Salika", milles on kasutatud traditsiooniliste mari kosjade motiive. Sama, Pedagoogikaülikooli rez^iitudengi Aleksei Aleksejevi juhitav mari üliõpilaste rahvakunstirühm Pamaššintša ('Allikas') esitas ka mari laule ja flöödimängu. Loomulikult ei puudunud soomlaste, maride ja eestlaste ühistants. Mari tudengitel on edaspidi kavas etendada ka mari pulma.
Võrumaa Muuseumis oli veebruarikuus näha soome-ugri rahvapäraste nukkude ja mänguasjade näitus. Väljapaneku moodustasid sugulasrahvaste laste endavalmistatud mänguasjad. Näitus oli koostatud Eesti Lasteraamatukogu, Tartu Mänguasjamuuseumi ja Fenno-Ugria poolt korraldatud konkursi töödest ja oli hõimupäevade ajal näha Tallinnas Laste Loomigu Majas. Võrumaa Muuseumis oli lisaks välja pandud valik Eestis ilmunud hõimurahvaste muinasjuturaamatutest.
Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung Budapestis. Valmistuti Soome-ugri rahvaste teiseks maailmakongressiks.
2.-9.03 Fenno-Ugria kutsel viibis Eestis Saskatchewani Föderaalse Indiaanikolledz^i finants- ja administratiivdirektor Wes Stevenson. Visiidi eesmärgiks oli tutvuda koostöövõimalustega Eesti kõrgkoolide ja Indiaanikolledži vahel.
8. 03. õnnistati sisse Eesti-Mordva ja Eest-Mari Seltsi, Eesti Saami Ühenduse ja Fenno-Ugria uued ruumid Tallinnas Endla tn 4a. Tseremoonia lõi sümboolse silla soomeugrilaste ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste vahel. Saskatchewani Indiaanikolledži finantsdirektor Wes Stevenson pühitses ruumid krii-indiaanlaste traditsioonide kohaselt sweetgrassi ('magus rohi', otsene tõlge krii keelest) suitsuga, marid lasid õnne märgiks lahti kassi ja mordvalased pakkusid pruukosti ning laulu.
12.–13. 03. Soome-ugri televisioonide audiovisuaalsete andmebaaside ja arhiivide seminar Lohusalus (Eesti). Seminar oli korraldatud sihtasutise Fenno-Ugria Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse (SURI) poolt Avatud Eesti Fondi toetusel. Dokumendid.
15.–16. 03. Eestis tähistati Ungari rahvuspüha. 15. märtsil korraldasid Ungari Kultuuriesindus ja Eesti Ungari Selts vastuvõtu, laupäeval peeti Avatud Eesti Fondi saalis sisukas kultuuriseminar "Ungari ja Eesti. Kontakte läbi sajandite". Päeva pidulikum osa oli Estonia Talveaias, kus esines Magyar Korál Kvintett Ungarist.
16. 04. Fenno-Ugria aastakoosolek. Koosolekul võeti vastu sihtasutise direktori Jaak Prozese poolt esitatud 1995. aasta tegevusaruanne. Kinnitati uus eelarve ning tänavune tegevuskava, kus muu hulgas on ette nähtud Eesti ja teiste soome-ugri piirkondade pikaajalise koostööprogrammi väljatöötamine. Fenno-Ugria uue juhatuse esimeheks valiti Kaido Kama, aseesimeheks Mart Meri. Juhatusse kuuluvad veel Ingrid Rüütel, Tõnu Seilenthal, Toivo Sikka, Halliki Uibu ja Arvo Valton.
25.–27.04. tähistati Tartus mari kangelase päeva. 25.04. andsid ülikoolis kontserdi Tartus õppivate mari tudengite ansamblid "Kärsh" 'kannel' ja "Osh Kue" 'valge kask'. Lisaks esitleti Soome Instituudi vahendusel Leena Laulajaise raamatut "Marilaiset, laulun ja uhritulen kansa". Õhtul toimus Lasteteatris tantsuklubi, sõbralikust tantsuringist said osa nii külalised kui vaatajad. 26.04. etendas Mari Noorsooteater Joshkar-Olast G.Gordejevi "Boltushi", mis oli järjeks möödunud aastal Tartus etendatud "Vanem Örtömöle". Pärast etendust toimus bankett Vanemuise näitlejate osalusel, kes avaldasid tunnustust mari näitlejatele.
6. 05. Fenno-Ugria teabepäev Pärnus. Käsitleti Venemaa soomeugrilaste praegusaja keeleprobleeme (Jaak Prozes), eestlasi kui soomeugrilasi ning eurooplasi (Ingrid Rüütel) ja liivlaste probleeme (Lembit Vaba) ning tutvustati saamide rahvapärimust ja ajalugu (Marju Sarv) ja läänemeresoomlasi, sealhulgas põhjalikumalt ingerisoomlasi (Jüri Viikberg).
6. – 9. 05. Rahvusvaheline konverents "Komimaa ristiusustamine ja selle roll riikluse ja kultuuri arengus" Sõktõvkaris. Konverentsil peeti 86 ettekannet; lisaks plenaaristungitele toimus töö viies sektsioonis, neist üht juhatas ainsana Eestit esindanud teaduste doktor professor Adolf Turkin. Konverentsi kaugeim osaleja oli Austraaliast. Kohalviibinud rohkearvulist vaimulikkonda ilmestas patriarh Aleksius, kes konverentsil osalenute juuresviibimisel pühitses Sõktõvkaris enne viimast maailmasõda hävitatud Stepani kiriku asupaigale rajatava õigeusu keskuse ning kabeli Ust-Võmis.
9. 05. Fenno-Ugria juurde loodud Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse nõukogu esimene töökoosolek. Nõukogusse kuuluvad Art Leete (ERM), Vello Lõugas (Ajaloo Instituut), Mart Meri (EKS), Piret Suurväli (ETV), Tiit-Rein Viitso (TÜ) ja Jaak Prozes (FU). Nõukogu valis oma esimeheks Mart Meri ja aseesimeheks Art Leete. SURI praktilist tööd juhib Andres Heinapuu. Koosolek arutas SURI üldisi arengusuundi, kinnitas töökava ja eelarve ning palgalised töötajad.
17. 05. Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee sekretariaadi koosolek Moskvas. Arutati Soome-ugri rahvaste teise maailmakongressi päevakorda ja muid korraldusküsimusi. Maailmakongressi Eesti korralduskomitee esimees ja Konsultatiivkomitee Eesti koordinaator Andres Heinapuu ei saanud nõupidamisele sõiduks Venemaa viisat. Seetõttu peeti 25. juunil Tallinnas kordinaatorite erakorraline nõupidamine, kuhu saabusid Konsultatiivkomitee esimees V.Markov, Soome koordinaator M.Hannus ning Ungari Suursaatkonna nõunik Moskvas, Moskva Ungari Kultuuriesinduse direktor R.Mayer. Kohal viibisid ka Eesti delegatsiooni esimees maailmakongressil T.Seilenthal ning delegatsiooni liikmed K.Kilvet, A.Heinapuu ning J.Prozes. Vastati Eesti poole küsimustele ja vahetati informatsiooni.
17.–19.05. Rootsisoomlaste Keskliidu 23. korraline Liidukogu Eskilstunas. Külaliste seas olid Euroopa Liidu rahvusvähemuste peasekretär Dónall Ó Riagain ja Soomerootslaste Liidu esimees Cristian Brandt. Liidukogu kinnitas 1997. – 99. a tegevusprogrammi, mille peamisteks ülesanneteks on saada soome keelele Rootsis riigikeele staatus ning saavutada kultuuriautonoomia. Samuti loodetakse hea seista selle eest, et 1998. aastal käivituks kogu Rootsi territooriumit kattev soomekeelne digitaalne raadiokanal. Rootsisoomlaste Keskliidu uueks juhatajaks valiti endine juhataja II asetäitja Anita Kangas.
24. 05. Dr. Valdek Palli ersa keele õpiku esitlus Tallinnas Eesti Keele Instituudis. Viimati ilmus Eestis meie idapoolsete sugulasrahvaste keeleõpik – udmurdi keele grammatika – 1968. aastal. Sündmuse puhuks oli Mordvamaalt kohale sõitnud ersalaste folklooriansambel "Lamzur".
24. – 26. 05. Tallinnas peetud esimesel Eesti rahvuslike ühingute festivalil olid jõuliselt esindatud ka soome-ugri rahvad. Soomeugrilastele kuulus festivali avamise õigus Raekoja platsil, iseseisva kontserdiga astuti üles Komandandi Aias. Festivali ajal oli avatud Eestimaa rahvusvähemuste käsitöö näitus.
30. 05. Möödus 5 aastat sihtasutise Fenno-Ugria taasasutamisest. 1927. aastal asutatud ja okupatsioonivõimude poolt 1940 likvideeritud sihtasutis loodi uuesti just 30. mail 1991. Aastapäeva puhul korraldas Fenno-Ugria kõnekoosoleku, millel sihtasutise direktor Jaak Prozes andis ülevaate Fenno-Ugria tegevusest viie taastegutsemise aasta jooksul, keskendudes vähem tuntud perioodile 1991–93; Eesti Keele Instituudi folkloristikaosakonna juhataja Ingrid Rüütel kõneles rahvamuusikute tööst soomeugrilaste rahvamuusika talletamise alal; Fenno-Ugria Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja Andres Heinapuu jagas oma empiirilisi kogemusi soomeugrilastele vastutahtsi vanemaks vennaks olemisest ning Eesti Rahva Muuseumi soomeugri osakonna juhataja Art Leete mõlgutas mõtteid soomeugri ilmavaatest hantide loo näite varal. Pärastlõunal toimus pidupäevane koosviibimine Estonia Talveaias. 5. juunil võõrustas Fenno-Ugria sõpru Tartu keskus. Pikemad tevituskõned pidasid Võru Instituudi direktor Enn Kasak ja Tartu Ülikooli professorid Ago Künnap ning Rein Taagepera. Õnnitlusi tõid Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru ning Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist Tiina Konsen. Pidupäev jätkus ühises kohvilauas.
7. – 19. 06. Eestis toimus Pärisameeriklaste festival. Tallinna Kunstiülikool oli lauluvendade Urbide vahendusel kohale kutsunud Arizona osariigi, põhiliselt navajo ja hopi suguharudesse kuuluvaid rituaali- ja käsitöömeistreid, Fenno-Ugria kutsel saabus Kanada preeriaindiaanlastest, valdavalt kriidest koosnev laulu- ja tantsugrupp. Arizona indiaanlased demonstreerisid oma käsitöö valmistamise traditsioone Kunstiülikooli töötubades ja pidasid Pärnumaal Kanakülas palveteenistuse. Laiema avalikkuse ees viisid nad Vabaõhumuuseumis kahel päeval läbi higistamisrituaali. Viiekordsed indiaani laulufestivalide laureaadid cree indiaanlased rõõmustasid vaatajaid mitmelpool Eestis kirevates traditsioonilistes kostüümides tantsijate ja indiaanilauluga. Viimasel kontserdil Tallinnas tervitas modifitseeritud päikesepalvega kõiki kohalviibinuid Baltoscandalile saabunud udmurdi ansambel Katanchi. Vastastikune esmane uudishimu sai rahuldatud, indiaanlased leidsid eestlaste ja teiste soomeugrilaste juures hingesugulust.
12.06. Marimaal Morki rajoonis andeka mari luuletaja Valentin Kolumbi (1935–1974) kodukohas toimus kaheksas luulefestival "Kolumbovskie čtenija".
12.–16.06. Rovaniemis (Soome Lapimaa) toimus saami kultuuri festival "Jutajaiset".
21. 06. Mari loodususuliste ülemaailmne palvus Tshumblati mäel (Kirovi oblastis). Palvust korraldatakse iga kolme aasta järel.
29. 06. Mordvamaal õnnistati rituaalselt sisse taastatud Kshekuravai kurgaan, ersalaste pühapaik.
6. – 10. 07. Euroopa Rahvakultuuri Keskuse (European Centre for Traditional Culture) seminar folklooridokumentide kaitsmisest Budapestis ja Kalocsas (Ungari). Konverents käsitles folkloori dokumenteerimist ja arvutivõrkude kasutamist dokumentatsiooni levitamiseks, dokumenteerimise ja uurimistöö suhet, interetnilisi kultuurisuhteid. Konverentsist võtsid osa Armeenia, Kreeka, Rumeenia, Saksamaa, Suurbritannia, Ukraina, USA, Venemaa ja Walesi folkloristid ning UNESCO vaimse kultuuripärandi sektsiooni juhataja Mme Noriko Aikawa. Eestist osales konverentsil Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse (SURI) juhataja Andres Heinapuu. Saavutati põhimõtteline kokkulepe SURI koostööks ECTC-ga, kuivõrd kahes asutuses koostatavate andmebaaside aine on osalt kattuv: ECTC kogub andmeid vaimse kultuuripärandi ja selle uurijate kohta, SURI kogu soomeugri maailma kohta, kaasa arvatud fokloristid ja vaimse kultuuri edasikandjad. Koostöö detailid vajavad veel kooskõlastamist.
11. – 27. 07. Mari folkansambli "Mari" kontsertreis Eestis.
18. 07. Mari Vabariigi riigisekretär Nikolai Rõbakov lahkus ametist. Uueks riigisekretäriks määrati 20. juulil endine Sernuri rajooni administratsiooni esimees Aleksei Maksimov.
18. 07. Soome M.A.Castréni Seltsi esimees professor Ildikó Lehtinen kohtus Joshkar-Olas mari loomingulise noorsoo ühendusega U Vii (Uus Jõud). Lepiti kokku ühistöös mari keele õpetuse alal TACISe programmi raames.
21. 07. Ersalased pidasid Tashto Kshumancja külas esivanemate auks palvuse ("Velen' Ozks"), mille juurde kuulus härja ohverdamine. Rituaali viiakse alates 1990. aastast läbi igal aastal.
2. – 9. 08. Ungarlaste maahõive 1100. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline tantsufestival Szegedis (Lõuna-Ungari). Karpaatide-regiooni rahvaste tantsupärandit esindavate ungarlaste ja nende naaberrahvaste kõrval esinesid ka hõimurahvaste eestlaste, soomlaste, udmurtide ja mordvalaste tantsurühmad, samuti ungarlastega ühel või teisel moel seotud osseetide, bashkiiride jakuutide jt folklooriansamblid. Galaõhtu pealkiri Shamaanitants viitab sellele, et festivalil osalenud ansamblite ühiseks nimetajaks võib pidada Ida-Euraasia rahvaste seas tänini elavat shamanismi, mille Euroopa tsivilisatsioon on suutnud küll tagaplaanile suruda, kuid mitte täielikult hävitada. Paralleelselt festivaliga oli organiseeritud kahepäevane teoreetiline konverents, milles osalenud nimekad mütoloogiauurijad, etnomusikoloogid, folkloristid esindasid geograafiliselt veelgi laiemat piirkonda. Esinejaid oli Ankarast, Jerevanist, Peterburist, Bashkiiriast, Udmurtiast ja mõistagi Ungarist. Eestit esindas Triinu Ojamaa.
3.–4.08. Irel (Mazirbe, Läti) tähistati liivlaste päeva. Vaata Liivia Viitoli artikleid Eesti Päevalehes (8.08.1996) ja Fenno-Ugria Infolehes (nr 3/1996).
17.-20.08. Budapestis toimus Soome-Ugri Rahvaste II Maailmakongress.
20.–23.08. Eesti linnade ja maakondade kultuuriosakondade juhatajate seminar-praktikum Marimaal.
28.–31.08. Soome-ugri kirjanike neljas kongress Sillad Lohusalus (Eesti). Osavõtjaid austas vastuvõtuga Eesti Vabarigi president Lennart Meri. (Presidendi kõne.)
20. 09. Ottawas moodustati Arktika Nõukogu, mille eesmärgiks on riikide ja põlisrahvaste koostöö koordineerimine polaaralade kaitsel inimtegevuse eest. Lisaks kõigi Põhjapoolust ümbritsevate riikide esindajatele kuuluvad nõukogusse ka polaaralade põlisrahvaste esindajad (Circumpolar Inuit Conference – Gröönimaa, USA ja Kanada eskimod; Sámi Council – Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamid; Venemaa Põhja ja Kaug-Ida Rahvaste Assotsiatsioon). Nõukogus võetakse vastu otsuseid konsensuse alusel. Põlisrahvaste esindajatel on nõuandev hääleõigus, sest USA ja Venemaa keeldusid neile täisvolitusi andmast.
Oktoobrist detsembrini õpetas Saranski ülikoolis (Mordva) rahvusteaduskonna üliõpilastele eesti keelt ning soome-ugri teaduskonna tudengitele eesti kirjandust Maria Täpsi Eestist. Kursuse lõpus sooritasid keeleõpilased eesti keele arvestuse, kirjanduse loengute kuulajad kirjutasid loetud raamatute põhjal essee. Õppejõud viibis Saranski ülikoolis Fenno-Ugria lähetusel ja Avatud Eesti Fondi toetusel.
6.–10.10. Maailmamuusika festivalil Etnosoi! esinesid udmurdid ja koolasaamid.
18. 10. Saami režissööri Paul-Anders Simma filmi Koeraelu esilinastus Helsingis .
18. 10. Seminar Fennougristika tänapäev ja tulevik Soomes Helsingi ülikoolis.
18. – 19. 10. Neljas Mari Rahvuskongress Joškar-Olas. Mari kongress kinnitas Mari Rahva Ühenduse (Mari Kalyk Ushem) põhikirja, mille kõrgeim organ on vähemalt kord nelja aasta sees kogunev Mari Rahvuskongress. Kongressi vaheaegadel juhib Ühenduse tegevust Mari Rahva Nõukogu Mari Mer Kanash, mille istungid toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Mari Rahva Nõukogu valib pidevalt funktsioneeriva töögrupi – Mari Koordineerimiskomitee. Neljas Mari Rahvuskongress võttis vastu järgmised resolutsioonid: Riiklikust keelepoliitikast, Poliitilisest situatsioonist, Majandussituatsioonist, Teadusest, kultuurist ja keelest. Kongress valis oma esimeheks Mari Rahvusteatri peanäitejuht Vassili Pektejevi.
22. – 24. 10. Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung Saranskis (Mordva Vabariik). Konsultatiivkomitee eismeheks valiti taas komide esindaja Valeri Markov. Kinnitatud 1997. aasta tööplaanis on Eesti ülesandeks korraldada juulis soome-ugri rahvaste folkloorifestival ja septembris Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni kongress, mõlemad toimuvad Tartus. Budapestis k.a augustis toimunud Soome-ugri rahvaste maailmakongressi tulemusi arutades tõdes Ungari esindaja György Nanofsky, et korraldajad ei tea kongressil osalenud delegaatide arvu. Siiamaani on kadunud kongressi reglemendi vastuvõetud tekst, mida redaktsioonitoimkonna esimees Aleksei Konjuhhov on lubanud mälu järgi taastama hakata. Sellest hoolimata kuulutas Konsultatiivkomitee kongressi kordaläinuks. Kongressi erialasektsioonid soovisid, et moodustataks pidevalt tegutsevad töörühmad. Komitee liikmetele tehti ülesandeks alustada tööd vastavate töörühmade moodustamiseks. Informaatika ja massimeedia-alast tööd hakkab kureerima Eesti, ökoloogia, tervishoiu ja demograafiaprobleemidega tegelemist udmurdid, kultuuri ja hariduse alast tööd marid, majandusküsimusi Mordvamaa. Noorsooprobleemidega tegeleb komitees vaatlejana esindatud Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsioon. Konsultatiivkomitee järgmine istung toimub märtsis Tveris (Venemaa), seda ette valmistav koordinaatorite koosolek veebruaris Tallinnas. Eestit esindasid Fenno-Ugria juhatuse esimees Kaido Kama ja juhatuse liige Tõnu Seilenthal.
25.–29. 10. soome-ugri laste päevad Setumaal.
16. – 23. 11. Soome-ugri koorimuusika festival Ungaris.
Üritus oli mõeldud kolme iseseisva soome-ugri riigi kooride suurkogunemisena. Eestist sõitsid kohale lastekoor Ellerhein, Tallinna kaubamaja naiskoor, segakoor Sõprus, Eesti Kooriühingu segakoor ja Eesti orkestrijuhtide rahvamuusikaorkester. Kontserdid toimusid erinevates Ungari linnades. Galakontsertidel Debrecenis ja Budapestis tulid ettekandele kolme kuulsa helilooja – Zoltán Kodály, Jean Sibeliuse ja Cyrillus Kreegi suurteosed koorile ja orkestrile. Eesti keeles esitatud Kreegi Reekviem Eesti Kooriühingu spetsiaalselt selleks ürituseks komplekteeritud 120-liikmelise segakoori ja Debreceni sümfooniaorkestri esituses Olari Eltsi juhatusel võeti väga soojalt vastu. Avakontserdil kandis lastekoor Ellerhein ette Veljo Tormise Soome-ugri maastikud, millest katkendeid võisid kuulata ka tänavuste hõimupäevade lõppkontserdil viibinud. Tegemist on nimelt viieteistkümne erineva soome-ugri rahva laulu töötlustega, mida esitatakse originaalkeeltes. Budapesti kontserdil jäi selle teose sisu teadustuse puudumisel kahjuks enamikule publikust kaugeks. Muusikafestivali raames toimus ka 18. – 19. novembril musikoloogiline konverents Zoltán Kodály pärandist Ungaris ja Soomes. Eesti osalejad paluvad edastada oma tänu rahastajatele, eriti Avatud Eesti Fondile.
2. – 3. 12. Soome-Ugri Rahvaste Arengufondi koosolek Joshkar-Olas (Marimaa). Soome-Ugri Rahvaste Arengufond moodustati 1990. aasta oktoobris soome-ugri rahvaste kultuuri toetamiseks ning sellesse kuuluvad kõik Venemaal elavad soome-ugri rahvad. Eesti on pärast iseseisvuse taastamist osalenud fondi tegevuses vaatlejana. Fondi keskus asub Joshkar-Olas, Mari Vabariigis. Seekordne koosolek arutas soome-ugri rahvaste kultuurialase koostöö tegevuskavasid 1997. – 1998. aastaks. Ühe teemana pidi jutuks tulema 17. – 21. juulini 1997 Eestis korraldatav VI soome-ugri rahvaste folkloorifestival. Joshkar-Olasse oli kutsutud fondi koosolekust osa võtma ka Fenno-Ugria direktor Jaak Prozes. Kahjuks ei andnud Vene Föderatsioon Jaak Prozesele sissesõiduviisat ning seetõttu ei saanud Eesti osaleda koosolekul.
15. 12. Raamatu HISTORIA FENNO-UGRICA esitlus Tallinnas Soome Instituudis. Raamat kujutab endast Oulus 1993. aastal toimunud soome-ugri I ajalookongressi ettekannete ja nende resümeede kogumikku, mille on välja andnud kongressil loodud Soome-Ugri Ajaloolaste Selts ja trükkinud trürkikoda Ühiselu. Seltsi esimees, Oulu ülikooli professor Kyösti Julku jutustas oma avakõnes muuhulgas takistustest, mis tingisid kogumiku hilinemise. Need olid tema sõnul raha, teiseks raha, kolmandaks raha ja neljandaks Venemaa postiteenistus. Prof. Julku tänas ka kõiki raamatu valmimises osalenuid, nende hulgas Markus H.Korhoneni, kellel lasus nii kongressi korraldamise kui raamatu toimetamise pearaskus. Esitlusele oli saatnud tervituse Eesti Vabariigi peaminister Tiit Vähi. Oma kohalviibimisega austasid üritust Soome Vabariigi suursaadik Eestis Pekka Oinonen ning Ungari Vabariigi aukonsulid Mall Hellam ja Ago Künnap, kes esinesid samuti tervituskõnedega. Arutati ka järgmise kongressi korraldusprobleeme, mis peaks toimuma 1998. aastal Eestis.
17. 12. Marimaal suri 68. eluaastal mari kirjanik ja kart, mari loodususu organisatsiooni Osh Mari –Tshi Mari asutaja ja esimene juht Aleksander Juzõkain.