Kongressile olid saabunud pea kõigi soome-ugri rahvaste esindajad - tõsi, väikesearvulisemalt kui kunagi varem. Põhjuseks võiks lugeda Venemaa soome-ugri rahvaste halba majanduslikku olukorda. Esinduslikud olid delegatsioonid vaid korraldajatel permikomidel ja udmurtidel. Riikluse saavutanud soome-ugri rahvastest oli suurem delegatsioon eestlastel, selle tuumiku moodustasid Viljandi Kultuurikolledži üliõpilased ja SURNA liikmesorganisatsioonide esindajad. Kahjuks ei saanud (ei tahtnud?) üritusel järjekordselt osaleda Eesti noorteorganisatsioonide esindajad.
Kongressi raames toimus soome-ugri rahvaste nüüdisaegset muusikat tutvusav festival, samuti oli väljas hõimurahvaste fotokunsti näitus. Tõsisemaid probleeme arutati kolmes ümarlauas: riiklik noorsoopoliitika, ülikoolide ja tudengite vaheline koostöö ning soome-ugri regioonide ja riikide loomingulise noorsoo koostöö. Ümarlaudade töö tulemusena valmis edasise koostöö tarvis soovituste projekt. Kongressil valiti ka uus presiidium, assotsiatsiooni presidendiks sai Komi Rahvussuhete Ministeeriumi peaspetsialist Nina Nesterova. Kongress lõppes resolutsiooni vastuvõtmisega, milles kuulutati assotsiatsiooni töö rahuldavaks, otsustati edaspidises töös lähtuda istungitel vastuvõetud soovitustest ja korraldada järgmine kongress 1997. a Eestis.
Jaak Prozes