PAUL ARISTE JUUBELIÜRITUSTEST

1995. aasta on humanitaarteadlaste jaoks Paul Ariste aasta. Akadeemik professor Paul Ariste sünnist möödus 3. veebruaril 90 aastat ja 2. veebruaril 5 aastat tema surmast. Sellega seoses toimusid 2. - 4. veebruarini Tartus Paul Ariste päevad, mille raames kaks teduskonverentsi, pidulik aktus ning mälestuskivi avamine Paul Ariste haual Raadi kalmistul. Ürituse korraldasid Avatud Eesti Fondi toetusel Tartu Ülikool ja sihtasutis "Fenno-Ugria".

Et Paul Ariste on armastatud õpetaja (sest õpetaja on tiitel, mida surmgi ei suuda röövida) ja tema nime tuntakse kogu soome-ugri areaalil, näitas kohaletulnud õpilaste rohkus. Paul Ariste sünnipäevale sõideti kogu Venemaalt Tartusse alati. Ka viie aasta eest, mil sünnipäevalised peielisteks osutusid. Liialdamata võib öelda, et Paul Aristeta oleks fennougristika palju vaesem. On suuresti tema teene, et fennougristika ei jäänud kitsalt keeleteaduse piiridesse. Suur osa Venemaa fennougristika doktoreid ja väärikaid professoreid on oma teaduskraade kaitsnud tema juhendamisel. Õpetajana pidas akadeemik Ariste enesestmõistetavaks ka inimliku soojuse ja tähelepanu arendamist oma õpilastes.

Paul Ariste päevad algasid akadeemiku surmapäeval mälestuskivi avamisega tema kalmul. Oma kohaloleku ja pärgadega austasid professori mälestust Eesti Vabariigi president Lennart Meri, kultuuriminister Peeter Olesk, Tartu Ülikooli rektor Peeter Tulviste, kolleegid, õpilased, sõbrad, sugulased. Raadilt suunduti ülikooli aulasse aktusele. Avakõne pidas Tartu Ülikooli uurali keelte õppetooli juhataja Ago Künnap. Tiina Halling andis ülevaate Paul Ariste pärandist, Rutt Hinrikus tutvustas professori kirjavahetust, Mall Hiiemäe rääkis akadeemiku tööst teiste rahvaste folkloori kogujana. Juri Anduganov kõneles kenas eesti keeles Paul Ariste õpilastest Marimaal, Heikki Leskinen ja Tõnu Seilenthal tervitasid koosviibijaid kaheksanda fennougristika kongressi korraldustoimkonna poolt. Päeva lõpetas pidulik õhtusöök ülikooli vanas kohvikus, kus vabamas vormis said oma mälestusi ja mõtteid Paul Aristest välja öelda kõik soovijad.

Teine päev oli tõsine tööpäev. Toimus teaduskonverents teemal "Paul Ariste ja maailma keeled". Paul Alvre kõneles Paul Aristest vadja keele, Eduard Vääri liivi keele uurijana, Tiit-Rein Viitso tõi välja õpetlikku Paul Ariste doktoritööst. Seppo Suhoneni ettekanne oli vadja keele kohast läänemeresoome keelte hulgas, Heikki Leskinen tutvustas käesoleva aasta augustikuus Jyväskyläs toimuva kaheksanda fennougristika kongressi ettevalmistuste käiku. Niina Agafonova ettekanne oli ersa pärisnimedest, Emma Jakimova võrdles mari, soome ja eesti keele fraseoloogiat. Konverentsi esimese päeva lõpetas Irma Mulloneni ettekanne vepsa toponüümikast.

Õhtupoolikul avati Toomemäel ülikooli ajaloomuseumis päevakohane väljapanek rikkalikust fotomaterjalist, akadeemiku aumärkidest ja mõnedest isiklikest asjadest. Näituse avamisele järgnes pidulik vastuvõtt muuseumi valges saalis. Vahetati mõtteid, peeti kõnesid ja loeti ette tervitustelegramme kogu maailmast.

Laupäevane konverents "Paul Ariste ja maailma rahvad" tõi ülikooli peahoonesse vaatamata puhkepäevale aulatäie huvilisi. Avaettekande "Paul Ariste ja fenno-ugristika strateegia" pidas Peeter Olesk. Andres Heinapuu määratles eestlasi keskse soome-ugri rahvana, Aleksander Kitikov kõneles Paul Aristest soomeugrilaste folkloori kogujana. Heinike Heinsoo rääkis Paul Ariste suhetest Ingerimaaga ja Kristi Salve vepslastega. Pavel Rogotnev analüüsis udmurdi keele arenguetappe nõukogude perioodil, Ljudmilla Bartseva analüüsis mari verbi šongeštaš 'lendama' leksiko-semantilist struktuuri, Angelina Krõlova kõneles soomeugrilisest introvertsusest, Evi Juhkam eestirootslastest. Loeti ette akadeemik Ariste esimese mari aspirandi Lidia Vassikova mälestused oma õpetajast. Konverentsi lõpetas Madis Linnamäe ettekanne Paul Aristest ja interlingvistikast.

Õhtupoolikul võisid Paul Ariste päevadel osalenud ja teised huvilised nautida udmurdi näitlejatari Olga Aleksandrova folkloristlikku monoetendust "Kolm pulmalaulu".

Tänu Avatud Eesti Fondi toetusele teoks saanud Paul Ariste päevad olid toredaks avaakordiks fennougristika sündmustele alanud Ariste-aastal. On oluline, et taas kord tuldi soome-ugri aladelt kokku kunagisse fennougristika metropoli, mille hiilgeajad olid akadeemik Ariste professuuri päevil. Ehk tekitab sääraste ürituste järjepidevus kindlustunnet Venemaa soome-ugri keskustes, kus Paul Ariste elutööd jätkavad tema õpilased.

Kerti Tergem