 In
memoriam
Vaike Sarv
(6. I 1946 - 27. IV 2004)
27. aprillil lahkus meie seast ootamatult
muusikateadlane, rahvamuusika uurija Vaike Sarv. Kaotus on korvamatu:
Vaike Sarve teadlase ja pedagoogitöö setu laulukultuurist oli erakordselt
oluline nii Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnas kui
ka Eesti Muusikaakadeemias ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Vaike
Sarv oli ka Heliloojate Liidu esindaja MTÜ Fenno-Ugria Asutuse üldkogus
ja innukas soome-ugri rahvaste toetaja.
Vaike Sarv tundis huvi ersa ja moksha
muusika ja kultuuri vastu. Ta uuris ersa folklooriansambli Toorama
muusikat ning oli suureks abiks nende CD-plaadi välja andmisel.
Vaike oli just alustanud koostöös Saran Oši (Saransk) etnomusikoloogi
Nikolai Bojarkiniga ersa omapärase mitmehäälsete rahvalaulude tõsisemat
uurimist ning kavatses tänavu suve hakul sõita sealsetesse küladesse.
Setu ja ersa-mokša rahvalauludes leidub mitmeid sarnaseid jooni
ja seetõttu oleks just Vaike Sarv võinud leida põnevaid seoseid
nende kultuuride vahel.
Vaike Sarve teejuhiks setu laulukultuuri
oli Laanettu Oll'o - Suure-Rõsna koori eeslaulja, kelle lauludest
valmis ülikooli lõputöö. Järgnevatel aastakümnetel valmisid artiklid
ja väljaanded setu laulude kohta, mahukamad neist "Setu surnuitkud",
"Setu lauludega muinasjutud", "Setu hällitused".
Doktorikraadi kaitses Vaike Sarv 2000.
aastal Tampere Ülikoolis uurimusega "Setu itkukultuur".
Uurimus rõhutab muusikatekstide seotust nende ülesande ja toimimisega
pärimuskeskkonnas. Vaike Sarv suunas oma üliõpilasi vaatlema kaasaegset
muusikakeskkonda etnomusikoloogi pilgu läbi.
Vaike Sarv tegi palju eheda setu laulu
heaks - korraldas setu kooride esinemisi kodu- ja välismaal, setu
pärismust tutvustavad tema dokumentaalfilmid ja heliväljaanded.
Vaike Sarve näol oli tegemist setu
muusika- ja eriti itkukultuuri kõige pädevama tundjaga tänapäeval.
|
