Võrus toimunud Konsultatiivkomitee istung oli viimane enne soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi kokkukutsumist tänavu augustis. Põhiliselt keskendutigi kongressi korraldamisele: päevakorras oli kongressi dokumentide eelnõude ettevalmistamine, kongressi lõplik ajakava, sektsioonide temaatika jm. Peale Konsultatiivkomitee liikmete viibisid Võrus ka Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni esindajad. Vastavalt kongressi peateemale – "Noored on meie tulevik" – võtab noorteassotsiatsioon seekord kongressist osa omaette delegatsioonina. Konsultatiivkomitee esimehe Valeri Markovi – endise Vene riigiduuma liikme – juhitud istung kujunes äärmiselt pingeliseks.

Istungit külastas haridus- ja teadusminister

Programmi jaoks on eelarvesse taotletud 5 miljonit krooni aastas. Minister tutvustas Konsultatiivkomitee liikmetele Eestis hõimurahvaste suhtes rakendatava poliitika aluseks olevaid dokumente, kokkuleppeid ja programme ning rääkis uutest võimalustest ja väljakutsetest seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu. Maimets rõhutas, et eesti keele positsioon on seda tugevam, mida rohkem on ümberringi elujõulisi sugulaskeeli. Lisaks on Eestil moraalne kohustus hõimurahvaid aidata, sest meie halvematel aegadel on teised hõimurahvad aidanud ka Eestit. Minister tsiteeris muuhulgas peaminister Juhan Partsi selleteemalist seisukohta: "Soome-ugri vähemuste olukord mitmes riigis on murettekitav ning nõuab demokraatlikelt jõududelt senisest aktiivsemat tegutsemist nende huvide kaitsel". Pärast ministri ettekannet toimus elav vestlus soome-ugri rahvaste esindajatega.

Konsultatiivkomitee uued täisliikmed

Konsultatiivkomitee vaatas läbi setude ja Põhja-Norras elavate kveenide avaldused Konsultatiivkomitee täisliikme staatuse saamiseks ning võttis nad ühehäälselt vastu. Mõlemal rahvakillul on samad probleemid: on erinevaid arvamusi selle kohta, kas nende räägitavat keelt peaks pidama omaette keeleks või murdeks, ning neid endid seega kas eraldi rahvaks või mitte.

Valiti sektsioonide juhtkonnad

Maailmakongressil korraldatakse viis temaatilist sektsiooni. Nende juhtkonnad valiti Konsultatiivkomitee istungil läbi tuliste vaidluste. Konsultatiivkomitee esimees Markov keeldus nimetamast kultuurisektsiooni kaasesimeheks Mordva kultuuriministrit Tultajevit, väites, et kõigile rahvastele sektsiooni esimehe ametikohti niikuinii ei jätku. Samas oli Markov nõus Merja Hannuse (Soome-Vene sõprusühingu peasekretäri) ettepanekuga, et kaht sektsiooni viiest juhivad Soome esindajad: Ildikó Lehtinen (M. A. Castréni Selts) – kultuurisektsiooni; ning Heikki Talvitie (Soome-Vene sõprusühingu esimees) – poliitika ja õiguse sektsiooni. Meedia ja infosüsteemide sektsiooni etteotsa valiti Tveri karjalaste ajalehe “Karielan Šana” peatoimetaja Ljudmila Gromova; tervishoiu, demograafia ja ökoloogia sektsiooni esimeheks Iževski Riikliku Meditsiiniakadeemia rektor Nikolai Strelkov (udmurt).

Eestist valiti keele ja hariduse sektsiooni esimeheks Pedagoogikaülikooli õppejõud Mart Rannut, tervishoiu, demograafia ja ökoloogia sektsiooni kaasesimeheks demograaf Kalev Katus ning meedia ja infosüsteemide sektsiooni kaasesimeheks "Virumaa Teataja" peatoimetaja Rein Sikk.

Kongressi kultuuriüritused

Kongressi ajal Tallinnas toimuvatest soome-ugri teemalistest kultuuriüritustest kõneles kongressi kultuurisekretär Kadi Raudalainen. Kongressi kultuuriprogrammi eesmärkidena nimetas ta ühelt poolt eesti kultuuri tutvustamist külalistele, teiselt poolt aga hõimurahvaste kultuuri näitamist eestlastele. Kolmandaks - soomeugrilises sünergias loodetakse anda ja saada uusi impulsse hõimurahvaste kultuuride arenguks.

Järgmine kongress Hantõ-Mansiiskis?

Hantide esindaja, Handi-Mansi autonoomse ringkonna duuma esimees Vassili Sondõkov esines ka ringkonna kuberneri poolt toetatud ettepanekuga korraldada järgmine, soome-ugri rahvaste V maailmakongress aastal 2008 ringkonna pealinnas Hantõ-Mansiiskis. Konsultatiivkomitee oli sellega nõus ja palus esitada ettepanek kirjalikult.

Palju tööd jäi tegemata

Konsultatiivkomitee esimehel, president Putini valimiste-aegsel usaldusisikul Valeri Markovil hakkas istungil ootamatult kiire. Varem plaanitud pühapäeva asemel lahkus ta Võrust juba laupäeva hommikupoolikul. Samal ajal lahkus ka soomlaste esindus. Seetõttu kujunes Konsultatiivkomitee tegelik tööaeg planeeritust poole lühemaks. Ka ei esitanud esimees Konsultatiivkomiteele aruande eelnõud. Siiani pole Konsultatiivkomitee käsitlenud ühtegi kongressi dokumendi projekti. Konsultatiivkomitee koguneb järgmine kord Tallinnas 15. augustil, st päev enne kongressi esimest plenaaristungit, kus Markov peaks komitee nimel aruande esitama.

Istungite kõrvalt jõudsid Konsultatiivkomitee liikmed külastada nii setosid kui võrokesi. Obinitsas Seto Seltsimajas korraldas soomeugrilastele vastuvõtu Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aare Hõrn. Seto toidud ning joogid, Tsibihärblaste noorte esinemine ning Ain Raali pillimäng lõid tõeliselt perekondliku õhkkonna.
Võru Instituudi töösuundadest ja võru keele/murde ajaloost andsid külalistele ülevaate direktor Kaido Kama ning instituudi töötajad Kalle Eller ja Sulev Iva. Järgnenud vestluse käigus tõdeti, et Venemaa soomeugrilaste ja võrokeste probleemid on sarnased ja et mõnel puhul on võrokesed neid edukamalt lahendanud. Lepiti kokku instituudi edasise koostöö suhtes karjalaste ja Mordva Vabariigiga. Karjala rahvussuhete komiteele anti üle Lõuna-Eesti keele ja kultuuri arendamise riikliku programmi tekst.
Rahvaste esindatus Konsultatiivkomitee istungil oli viimaste aegade parimaid: kohal olid 17 soome-ugri rahva (eestlaste, ersade, hantide, Ingeri soomlaste, komide, liivlaste, manside, maride, mokðade, neenetsite, saamide, setude, soomlaste, Tveri karjalaste, udmurtide, ungarlaste ja vepslaste) esindajad.