luulekava TUUL MU SÕBER

Põhjasaami kirjanik THOMAS MARAINEN

Kui käo hääl
sosinaks muutub
Kui vaibuvad
tuule viimsed hingetõmbed
Kui võimas vetevoog
kaotab jõu
Kui enam vastu ei kaja
järsud kaljuseinad
Siis pole enam vaja
kustutada janu
Looduse puhtast allikast.

Go giega jietna
muvto seavkkástahkan
Go biekka maŋemus
vuoinnahagat ložžet
Go virddi fámut
manahit vuoimmis
Go eai sat skája
ceakko bávttit
De ii lea sat dárbu
goikku láktadit
luonddu čilges ádjagiin

>>

autori rootsikeelse tõlke järgi eestindanud Ülev Aloe