UURALI RAHVAD

Aken soome-ugri maailma. Arhiiv. Uus info: www.fennougria.ee

Uurali rahvad

Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Veel enne Suurt Rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785). Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru, fennougristika, laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid kaasa arvatud.

Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest ei ole nad vastastikku arusaadavad. Eestlane võib küll midagi mõista soomlase kõnest, udmurt komi ja ersa mokša keelest, kuid kaugemate keelte rääkijad peavad hoolikalt otsima ühiseid sõnu, et oma sugulust tuvastada. Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende sarnases ehituses, mis on mõjustanud ka uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist. See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks. Samas rikastab uurali rahvaste “boreaalne hoiak” maailmakultuuri lähenemisviisidega, mis on võimalikud vaid neis keeltes mõeldes. Näiteks pole üheski uurali keeles mõtlevale inimesele teda ümbritsev elus ja eluta loodus materjaliks, nagu indoeurooplasele, vaid partneriks. Samuti pole enamikule meie hõimurahvaste kultuuridest omane agressiivsus: ajaloo käigus on püütud arvestada aina uute ja uute naabritega, kuni nende eest tuli taanduda, säilitamaks enese iseolemist. Võiks olla tähenduslik, et N. Liidu lagunemisprotsessis, mis on vallandanud mitmeid veriseid rahvuskonflikte, ei ole soome-ugri rahvaste asualadel valatud tilkagi verd.

Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid, kuid Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased, nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema.

Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel-kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes, kuid on kõige kergemini haavatav euroopaliku industriaalkultuuri poolt.

Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi). Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud, kuid eriti udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism). Siberi ugrilased ja samojeedid on šamanistid.

Poliitiliselt on uurali rahvad väga erineva saatuse ja staatusega. Ungari on tuhandeaastase riiklusega rahvas. Soome oli juba Vene tsaaririigi koosseisus autonoomne, tal oli oma parlament ja vääring. Eestlased saavutasid iseseisvuse alles 1918. aastal. Pärast sõda olid eestlased ungarlastega osa nn. sotsialismileerist, samas suutis Soome säilitada turumajanduse ja demokraatliku riigikorralduse.

Saamid elavad nelja riigi territooriumil ning on alles viimasel ajal suutnud hakata taastama rahvusühtsust. Läänepoolsed (Norras, Rootsis ja Soomes elavad) saamid on olnud edukad võitluses oma õiguste eest. Nad on olnud koos indiaanlaste ja Austraalia põliselanikega nn. neljanda maailma liikumise eestvedajaid, algatades Põlisrahvaste Maailmanõukogu (World Council of Indigenous Peoples). Liivlastele on Läti põhiseadusega antud põlisrahva staatus.

Ülejäänud uurali rahvad elavad Venemaal. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses (v.a. Permikomi Autonoomne Ringkond). Vepslastel on küll rahvusvald Karjalas, kuid nt Ingeri soomlastel, isuritel ja sölkuppidel pole mingit territoriaalautonoomiat. Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki pole igal pool võimalik saada. Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks. Hoolimata sellest, et Venemaal on vastu võetud vähemusrahvuste arengukontseptsioon ning vähemusi ja põlisrahvaid puudutavaid seadusi, on siiski veel mitmeid, peamiselt majanduslikke ja põhielanikkonna hoiakutega seotud takistusi Venemaa põlisrahvaste teel täisväärtuslikule rahvuslikule elule. Uurali rahvaste võimalused emakeelset haridust saada ja oma kultuuri säilitada on siiani jäänud kasinateks ning on eri rahvastel ja eri piirkondades erinevad.

Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased, eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste rahvuslikule enesehinnangule toeks teadmine sugulusest soomlaste, ungarlaste ja eestlastega.

Uurali rahvastepere mitmekesisuses on tema jõud: et mõtleme ühtviisi, on meil kerge üksteist mõista, et erineme, on meil, millest rääkida, millega üksteise kultuuri rikastada.

Seoses glasnostiga algas Venemaal ka vähemusrahvuste aktiviseerumine. 90-ndate aastate algul asutasid ka uurali rahvad kultuuriseltse, enamik neist on korraldanud oma rahva esindajate kongresse, mis mitmel juhul on kujunenud n-ö rahvusparlamentideks. I Venemaa soome-ugri rahvaste kongress toimus Udmurdimaa pealinnas Ižkaris (Iževskis) 1992. aastal. Venemaa soomeugrilaste initsiatiivil toimus ka esimene soome-ugri rahvaste maailmakongress Sõktõvkaris 1992. aastal. Kongressil moodustati Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee peakorteriga Soomes Helsingis. Teine soomeugrilaste maailmakongress toimus Budapestis (Ungari) 1996. aasta augustis, kolmas Helsingis 2000. aastal. Neljanda kongressi võõrustajaks on Eesti ja see toimub Tallinnas 2004. aasta suvel.

SURI, 2000

Loe veel: