Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade

Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade 17.10.2005

Loe veel:

17.10.2005 Hõimupäevad_lõppevad soome-ugri näitusega

08.09.2005 Arreteeriti_maride usujuhi poeg, noortejuhile esitati süüdistus

07.09.2005 Maride_rahvusliider alustab täna näljastreiki

28.08.2005 Uus_kallaletung Marimaal

26.08.2005 Lausitzi_sorbid_on solidaarsed udmurtidega

25.08.2005 Hüvastijätusõnad Mati Undile

25.08.2005 Ersad:_Venemaa_ametlik meedia levitab valeinformatsiooni

21.08.2005 Lõppes_X_rahvusvaheline fennougristikakongress Joškar-Olas

19.08.2005 Lootuse_kaotanud udmurdid otsivad toetust Euroopast

17.08.2005 Mailis_Reps_kritiseeris Marimaal viibides Eesti ajakirjandust

17.08.2005 Võimud_ähvardavad mari organisatsiooni

16.08.2005 Marimaal_toimuval fennougristika kongressil asendati teadlased tšinovnikutega

15.08.2005 Marimaa_algas_X Rahvusvaheline Fennougristika Kongress

12.08.2005 Eestlaste_delegatsioon X Rahvusvahelisel Fennougristikakongressil on kokku kuivanud

11.08.2005 Hõimukalenderit_2006 vastvalminud

10.08.2005 Eesti-Saami_teatri koostööalgus: Lemminkäinen Eestis

09.08.2005 Marimaal_keelatud film mäemari esimesest laulupeost ilmub DVD-l

01.08.2005 Eesti_kunstiüliõpilased jäid Marimaal poliitika hammasrataste vahele

22.07.2005 Eesti_tudengid_sunniti lahkuma Marimaalt

14.07.2005 Esindamata_Rahvaste Organisatsioon võttis vastu marisid toetava resolutsiooni

31.05.2005 Marimaa_fašistlikud rühmitused on väidetavalt seotud vabariigi valitsusega

19.05.2005 Helilooja_Andrei Ešpai keeldus juubeli pidustustest Marimaal

12.05.2005 Euroopa_Parlament võttis vastu resolutsiooni inimõiguste rikkumisest
Marimaal

11.05.2005 Euroopa_Parlament arutab homme täiskogul resolutsiooni inimõiguste rikkumisest Marimaal

07.05.2005 Euroopa_Rahvuste Föderaalliidu kongress arutas marilaste olukorda

02.05.2005 Euroopa_Parlamendis algatati Marimaa olukorda käsitleva resolutsiooni kiirmenetlus

27.04.2005 Euroopa_Parlamendis võeti vastu tegevuskava soome-ugri vähemuste olukorra parandamiseks Venemaal

26.04.2005 Marid_väljendavad oma tänu Euroopa Parlamendi liikmetele ja rahvusvahelisele üldsusele toetuse eest

25.04.2005 Soome-ugri_maailm tähistab mari sangari päeva

22.04.2005 Tunne_Kelam kommenteerib maride probleemi arutelu Moskvas

11.03.2005 Euroopa_Parlament hakkab tegelema Marimaa küsimusega

23.02.2005 Esimese_päevaga koguti seitsesada allkirja maride toetuseks

22.02.2005 Mari_rahvas_Venemaal surve all Võimalus ühineda avaliku pöördumisega

04.02.2005 Marimaal_ahistatakse jätkuvalt opositsiooniliidreid

Pressiteated 2004

Pressiteated 2003 

Pressiteated 2002

Pressiteated 2001

prindi välja

HÕIMUPÄEVAD LÕPPEVAD SOOME-UGRI RAHVASTE NÄITUSEGA

Hõimupäevad lõppevad Eesti Kunstiakadeemia ekspeditsioone ja uuemaid soome-ugri rahvaste raamatuid ja ajakirjandust tutvustava näituse "Soome-ugrilased täna" ja "Kalevala Koru" avamisega 18. oktoobril kell 16 Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Tallinn, Rävala pst 10). Näitus jääb avatuks 12. novembrini.

Viimastel aastatel on ilmunud mitmeid raamatuid, mis võimaldavad meil soome-ugri maailma sisse piiluda. Paraku on raamatud valdavalt venekeelsed, ka on nende tiraažid väga väikesed. Omaaegne raamatukogude raamatuvahetamise süsteem on katkenud ning seetõttu meie raamatukogudes praktliselt puuduvad uuemad soome-ugri rahvaid tutvustavad raamatud. Nende asjaolude tõttu on Fenno-Ugria kui Eestis soome-ugri rahvastega koostööd koordineeriva ja arendava asutuse juurde tekkinud ülihuvitav raamatukogu. Sel näitusel saab tutvuda väljapanekuga, milles eksponeeritud raamatuid hiljem on võimalik asjahuvilustel kasutada referaatide, kursuse- või diplomitööde kirjutamisel. Viimastel aastel on meie ühiskonnas märgata huvi suurenemist soome-ugrilaste vastu.

Näitus juhib tähelepanu asjaolule, et soome-ugri rahvaste kirjandust ja ajakirjandust antakse välja ka nende rahvuskeeltes. Paraku tehakse seda ebapiisavalt, näiteks mordva keeltes - aga mordvalasi (ersasid ja mokšasid) - on üle 800 000, antakse aastas välja vaid 10 rahvuskeelset raamatut. See annab märku sellest, et Venemaa soome-ugri rahvaste keelte prestiiž on madal, mis on otseselt selle riigi rahvuspoliitika tagajärg.

Kokkuvõtvalt möödusid seekordsed hõimupäevad edukalt. Mitmel pool avati soome-ugri rahvaid tutvustavaid näitusi, umbes 70 koolis toimusid hõimurahvaste kontserdid. Külla saabunud soome-ugri rahvaste esindajad said jõudu ja innustust tutvustada ning kaitsta oma rahvuskultuuri kodumaal.

-----------------

Soome-ugri keel ja meel

Soome-ugri maailm kogu oma keelelises mitmekesisuses on proleemi ees, kuidas jääda rahvuskeeli rääkivate rahvustena püsima. Võib ju tunduda, et oma riiki omavatel eestlastel, soomlastel ja ungarlastel pole probleeme, siiski on see näiline. Ka meie, mitte ainult Venemaa soome-ugri keeli rääkivate inimeste arv väheneb. Esialgu küll loomulikul teel, ilma assimileerumata. Viimasel ajal on aga üha enam hakanud kõlama näiteks mõtteavaldused eesti keele kui kõrgteaduse keele kasutamise otstarbekuse üle. Paljudes ülikoolides toimuvad terved loengutsüklid võõrkeeltes. Lapsevanemad püüavad omakorda suunata lapsi lasteaedadesse ja koolidesse, kus õpetatakse enam võõrkeelt ning mida varem, seda parem. Harva küsitakse, mille arvelt see toimub. Mõnikord on avaldatud arvamust, et võõrkeeli võiks õpetada eesti keele arvelt. Laulukultuuriga rahvana aga avastame, et eesti keel pole piisav laulukonkursil läbilöömiseks.

Venemaa soome-ugri rahvad võivad meile näidata, mis ootab ees, kui ei tunta muret oma keeleruumi kaitsmise, säilimise ja tutvustamise eest. Kahjuks on nendel rahvastel oma emakeele arendamise, kaitsmise ja õpetamise suhtes raske midagi kaasa rääkida. Kui rahvusliidrid püüavadki seda teha, siis näitab reaalne elu, et rahvuskeeled pole enam hariduskeeled, majanduskeeled ja ammugi mitte võimukeeled. Praegu, mil Venemaa liigub turumajanduse suunas, on soome-ugri keeltel väga raske ellu jääda. Sealne riigiametnik ütleb: miks te siis ei osta omakeelseid raamatuid, nii et nende trükkimine end ära tasuks, ja naerab vargsi pihku. Tema juurest on äsja lahkunud lapsevanem, kes on nõudnud mari keele õpetamise lõpetamist koolis, sest milleks sellele aega raisata, kui sellega ülikoolis midagi peale pole hakata....

Soome-ugri rahvaste keeltes väljaantava kirjanduse kohta on väga raske andmeid saada. Probleemiks on siin asjaolu, et ametlikus statistikas kajastub vaid riigi poolt väljaantu. Samas on teada mitmeid luuletajaid, kes ise oma luulekogumikke välja annavad. Viimastel aastatel on suurenenud Eesti ja Soome rahalisel toel soome-ugri keeltes väljaantud raamatute hulk. Võimalik, et hõimuriikide toetusel ilmub soome-ugri keeltes raamatuid, eriti tõlkeid rohkem kui nende oma koduvabariikide toel. Eks seegi näita sealsete riigivõimude tegelikku suhtumist. Väikesed keeled nõuavad edasikestmiseks igakülgset riigipoolset dotatsiooni.

Allolevad andmed on võetud raamatust "Finno-ugorski mir", Sõktõvkar 2004.

Raamatud ja brošüürid

Karjala keel

1990 1999 2003

3 ___ 1 ___ 5

Komi keel

1990 1999 2003

29 __ 16 __ 26

Mari (mäe- ja niidumari) keeled

1990 1999 2003

72 __ 8 __ 15

Mordva (ersa ja mokša) keeled

1990 1999 2003

35 __ 6 __ 10

Udmurdi keel

1990 1999 2003

28 __ 13 __ 15

Mansi keel

1990 1999 2003

2 ___ - ___ 4

Handi keel

1990 1999 2003

3 ___ 5 ___ 6

Pressiteate koostas
Jaak Prozes
Tel 644 5119, 50 12319
jprozes@eki.ee