prindi
välja
Eesti
kunstiüliõpilased jäid Marimaal poliitika hammasrataste vahele
Eile
öösel jõudsid Tallinna Eesti Kunstiakadeemia 28. soome-ugri uurimisreisil
osalenud, kes olid alul Marimaalt välja saadetud ja siis sinna
ometi lubatud. Kõigist uurimisreisidest sai just see viimane kõige
suurema pressi tähelepanu osaliseks Venemaal: tema kohta on ilmunud
üle kümne uudise ja artikli, ekspeditsiooni kajastati ka ülevenemaalises
teleuudistesaates.
Vene
pressis avaldatut kommenteerisid ning toimunut kirjeldasid Soome-Ugri
Rahvaste Infokeskusele ekspeditsiooni juht, EKA rahvakunsti õppetooli
juhataja Kadri Viires ja reisi kaasa teinud Müncheni etnograafiamuuseumi
asedirektor Jean-Loupe Roussellot.
Uudistes
kirjutati kõigest muust kui ekspeditsiooni tööst, mis seisnes
tšuvaši ja mäemari rahvakunsti ja etnograafia jäädvustamises (joonistamine,
pildistamine). Alul püüti vabandada ekspeditsiooni väljasaatmist,
kinnitades, et eestlaste julgeolekut ei olnud võimalik tagada.
Hiljem anti aga uudistes ja artiklites mõista, et kunstiüliõpilased
ise olid ohtlikud Mari Vabariigi julgeolekule, sest tegelesid
salaja hoopis luuramisega. Seejuures olid süüdistused tihti vastukäivad.
Näiteks
kirjutati, et uurimisreis saabus Marimaale salaja, et neil ei
olnud sinna viisat. Ometi oli kõigi kutsetel lisaks Tšeboksarõle
märgitud ka Marimaa pealinn Joškar-Ola. Süüdistusele, nagu oleks
ekspeditsioon “inkognito” Marimaale tulla tahtnud, vastas Rousselot:
“See polnud nii, sest kohe pärast saabumist pöördusime kohalike
võimude poole.”
Kirjutati
veel, et vanas Vene linnas Kozmodemjanskis ei olevat võimalik
mari rahvakunstiga tutvuda. Tegelikult on Mäemari rajooni keskuses
Kozmodemjanskis laialdased mäemari etnograafia kogud, millega
eelmise Marimaa-uurimisreisi 1995) osalejad olid saanud tutvuda.
Teises uudises aga süüdistati üliõpilasi, et nad omal käel ilma
tunnistajateta mäemari külades käisid. Kadri Viires kommenteeris,
et nad oleksid olnud tänulikud, kui Marimaa administratsioon oleks
neile saatjad kaasa andnud, kuid seda ei tehtud.
Veel süüdistati osa tudengitest viisarežiimi rikkumises,
mida tegelikult ei
toimunud.
11.
juulil saabusid EKA tudengid ja õppejõud koos Roussellot’ ja kahe
Antwerpeni kunstikooli õppejõuga Tšuvaši Vabariigi pealinna Šupaškari
(vn k Tšeboksarõ). Uurimisreisi algust iseloomustas Roussellot
nii: “Ekspeditsioon oli suurepäraselt ette valmistatud. Teadsime,
kuhu läheme ja kui kauaks. Tänu Tšuvaši Humanitaarinstituudile
kasutasime sealveedetud kümme päeva väga tõhusalt.”
Kui
Humanitaarinstituut pöördus 18. juulil Marimaa kultuuriministeeriumi
poole, soovitati sealt, et uurimisreis saabuks Kozmodemjanski
21. juulil, ütles Kadri Viires. Kohe pärast saabumist aga saadeti
üliõpilased miilitsaeskordi saatel Šupaškari tagasi. Lõpuks lubati
neil 25. juulil naasta.
Rousselot
ütles niisuguse edasi-tagasi väntsutamise kommentaariks, et see
ei olnud tema jaoks midagi erilist. Ta meenutas analoogseid kogemusi
indiaani reservaatidest, kus põlisrahvas arvab üht ja võimud teist.
Roussellot ütles, et neid deporteerinud administratsioon ja miilitsad
olid kultuurivõõrad inimesed. “Kolleegid muuseumist ja instituudist
aga võtsid meid hästi vastu. Ja loomulikult olin ma seal just
kolleegidega kohtumas.”
Viimasel
ajal Marimaal leviva eestlaste-paranoia põhjus on tõenäoselt see,
et eestlased oskavad liiga hästi vene keelt ning seetõttu võivad
vahendajateta kontakteeruda kohaliku elanikkonnaga. Marimaa valitsusel
on aga tarvis kontrollida ja tsenseerida kogu informatsiooni,
mis jõuab välismaale. Marimaa võimudel lihtsalt ei jätkunud kõigi
uurimisreisijate tarvis jälgivat personali.
Eesti
Kunstiakadeemia korraldab soome-ugri uurimisreise alates 1978.
aastast igal suvel. On käidud peaaegu kõigi soome-ugri rahvaste
juures, 20 korral Venemaal, ent ka Ukrainas, Lätis, Rumeenias,
Soomes ja Norras. Neljal suvel on töötatud Eestis. Tänavu tutvuti
esimest korda keelelt türgi-tatari rühma kuuluvate, kuid esemeliselt
kultuurilt maridele lähedaste tšuvaššide rahvakunstiga.
Uurimisreiside
eesmärk on kõigepealt hõimurahvaste rahvakunsti jäädvustamine:
etnograafiliste esemete joonistamine, mõõdistamine ja fotografeerimine,
viimasel ajal ka etnograafilise materjali videosalvestused. Seejuures
saadetakse koopiad töö tulemustest alati ka nende rahvaste muuseumidele,
kelle juures käidud on.
Vähem
tähtis pole tulevaste kunstnike ja kunstiteadlaste viimine sugulasrahvaste
visuaalsesse maailma, et nad oma hilisemas tegevuses ei unustaks
oma etnilisi juuri. Ekspeditsioonil osalevad erinevate erialade
üliõpilased noorematelt kursustelt. Iga üliõpilane teeb ekspeditsiooni
tulemusena iseseisva uurimistöö oma erialalt.
Iga
uurimisreisi tulemustena on valminud näitus, millega viimastel
aastatel on avatud hõimupäevad Eestis (oktoobris), kevadel toimub
traditsiooniline uurimisreisi-konverents. Uurimisreiside materjalide
põhjal on valminud kaks raamatut, nendega on illustreeritud mitu
Fenno-Ugria Asutuse ja kunstiakadeemia koostöös valminud soome-ugri
kalendrit.
Lisainformatsioon: Kadri Viires, tel 5140864;
Riin Alatalu, tel 5119439;
http://www.mari.ee