HÕIMUPÄEVAD LÕPPEVAD SOOME-UGRI RAHVASTE NÄITUSEGA

Hõimupäevad lõppevad Eesti Kunstiakadeemia ekspeditsioone ja uuemaid soome-ugri rahvaste raamatuid ja ajakirjandust tutvustava näituse "Soome-ugrilased täna" ja "Kalevala Koru" avamisega 18. oktoobril kell 16 Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Tallinn, Rävala pst 10). Näitus jääb avatuks 12. novembrini.

Viimastel aastatel on ilmunud mitmeid raamatuid, mis võimaldavad meil soome-ugri maailma sisse piiluda. Paraku on raamatud valdavalt venekeelsed, ka on nende tiraažid väga väikesed. Omaaegne raamatukogude raamatuvahetamise süsteem on katkenud ning seetõttu meie raamatukogudes praktliselt puuduvad uuemad soome-ugri rahvaid tutvustavad raamatud. Nende asjaolude tõttu on Fenno-Ugria kui Eestis soome-ugri rahvastega koostööd koordineeriva ja arendava asutuse juurde tekkinud ülihuvitav raamatukogu. Sel näitusel saab tutvuda väljapanekuga, milles eksponeeritud raamatuid hiljem on võimalik asjahuvilustel kasutada referaatide, kursuse- või diplomitööde kirjutamisel. Viimastel aastel on meie ühiskonnas märgata huvi suurenemist soome-ugrilaste vastu.

Näitus juhib tähelepanu asjaolule, et soome-ugri rahvaste kirjandust ja ajakirjandust antakse välja ka nende rahvuskeeltes. Paraku tehakse seda ebapiisavalt, näiteks mordva keeltes - aga mordvalasi (ersasid ja mokšasid) - on üle 800 000, antakse aastas välja vaid 10 rahvuskeelset raamatut. See annab märku sellest, et Venemaa soome-ugri rahvaste keelte prestiiž on madal, mis on otseselt selle riigi rahvuspoliitika tagajärg.

Kokkuvõtvalt möödusid seekordsed hõimupäevad edukalt. Mitmel pool avati soome-ugri rahvaid tutvustavaid näitusi, umbes 70 koolis toimusid hõimurahvaste kontserdid. Külla saabunud soome-ugri rahvaste esindajad said jõudu ja innustust tutvustada ning kaitsta oma rahvuskultuuri kodumaal.

-----------------

Soome-ugri keel ja meel

Soome-ugri maailm kogu oma keelelises mitmekesisuses on proleemi ees, kuidas jääda rahvuskeeli rääkivate rahvustena püsima. Võib ju tunduda, et oma riiki omavatel eestlastel, soomlastel ja ungarlastel pole probleeme, siiski on see näiline. Ka meie, mitte ainult Venemaa soome-ugri keeli rääkivate inimeste arv väheneb. Esialgu küll loomulikul teel, ilma assimileerumata. Viimasel ajal on aga üha enam hakanud kõlama näiteks mõtteavaldused eesti keele kui kõrgteaduse keele kasutamise otstarbekuse üle. Paljudes ülikoolides toimuvad terved loengutsüklid võõrkeeltes. Lapsevanemad püüavad omakorda suunata lapsi lasteaedadesse ja koolidesse, kus õpetatakse enam võõrkeelt ning mida varem, seda parem. Harva küsitakse, mille arvelt see toimub. Mõnikord on avaldatud arvamust, et võõrkeeli võiks õpetada eesti keele arvelt. Laulukultuuriga rahvana aga avastame, et eesti keel pole piisav laulukonkursil läbilöömiseks.

Venemaa soome-ugri rahvad võivad meile näidata, mis ootab ees, kui ei tunta muret oma keeleruumi kaitsmise, säilimise ja tutvustamise eest. Kahjuks on nendel rahvastel oma emakeele arendamise, kaitsmise ja õpetamise suhtes raske midagi kaasa rääkida. Kui rahvusliidrid püüavadki seda teha, siis näitab reaalne elu, et rahvuskeeled pole enam hariduskeeled, majanduskeeled ja ammugi mitte võimukeeled. Praegu, mil Venemaa liigub turumajanduse suunas, on soome-ugri keeltel väga raske ellu jääda. Sealne riigiametnik ütleb: miks te siis ei osta omakeelseid raamatuid, nii et nende trükkimine end ära tasuks, ja naerab vargsi pihku. Tema juurest on äsja lahkunud lapsevanem, kes on nõudnud mari keele õpetamise lõpetamist koolis, sest milleks sellele aega raisata, kui sellega ülikoolis midagi peale pole hakata....

Soome-ugri rahvaste keeltes väljaantava kirjanduse kohta on väga raske andmeid saada. Probleemiks on siin asjaolu, et ametlikus statistikas kajastub vaid riigi poolt väljaantu. Samas on teada mitmeid luuletajaid, kes ise oma luulekogumikke välja annavad. Viimastel aastatel on suurenenud Eesti ja Soome rahalisel toel soome-ugri keeltes väljaantud raamatute hulk. Võimalik, et hõimuriikide toetusel ilmub soome-ugri keeltes raamatuid, eriti tõlkeid rohkem kui nende oma koduvabariikide toel. Eks seegi näita sealsete riigivõimude tegelikku suhtumist. Väikesed keeled nõuavad edasikestmiseks igakülgset riigipoolset dotatsiooni.

Allolevad andmed on võetud raamatust "Finno-ugorski mir", Sõktõvkar 2004.

Raamatud ja brošüürid

Karjala keel

1990 1999 2003

3 ___ 1 ___ 5

Komi keel

1990 1999 2003

29 __ 16 __ 26

Mari (mäe- ja niidumari) keeled

1990 1999 2003

72 __ 8 __ 15

Mordva (ersa ja mokša) keeled

1990 1999 2003

35 __ 6 __ 10

Udmurdi keel

1990 1999 2003

28 __ 13 __ 15

Mansi keel

1990 1999 2003

2 ___ - ___ 4

Handi keel

1990 1999 2003

3 ___ 5 ___ 6

Pressiteate koostas
Jaak Prozes
Tel 644 5119, 50 12319
jprozes@eki.ee