Mis
on soome-ugri rahvaste maailmakongress?
Vastavalt
reglemendile on soome-ugri rahvaste maailmakongress “soome-ugri
ja samojeedi rahvaste esindusfoorum, mis on sõltumatu valitsustest
ja poliitilistest parteidest ning toetub oma tegevuses Maailma
soome-ugri rahvaste koostöö-deklaratsioonile (Sõktõvkar,
1992)”.
Oma täitevorgani
Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee kaudu on kongress esindatud ÜRO
Inimõiguste Komitee põlisrahvaste töörühmades.
Kongressi
eesmärk
- soome-ugri rahvaste
rahvusteadvuse, kultuuride ja keelte arendamine ja kaitsmine;
- soome-ugri rahvaste omavahelise koostöö edendamine, aktuaalsete
probleemide käsitlemine ning neile lahenduse leidmine;
- kõigi soome-ugri rahvaste enesemääramise õiguse teostamine
kooskõlas rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega.
Senised
kongressid:
1992
- Soome-ugri rahvaste I maailmakongress toimus Komi Vabariigi
pealinnas Sõktõvkaris, Venemaal, peakorraldajaks
Komi Rahva Taassünni Komitee, rahastas Komi Vabariigi valitsus.
1996
- Soome-ugri rahvaste II maailmakongress Ungaris Budapestis selleks
moodustatud Soome-Ugri Rahvaste Maailmakongressi Ungari rahvusliku
organisatsiooni korraldusel. Korraldustoimkonna esimeheks oli
valitsuskoalitsiooni kuulunud parlamendiliige Lászlo Botka,
kogu ettevalmistustöö oli kooskõlastatud Ungari
Välisministeeriumiga Ungari Moskva suursaadiku György
Nanofsky kaudu. Kongressi plenaaristung, mille avas Ungari president,
toimus parlamendihoones.
2000
- Soome-ugri rahvaste III maailmakongress Helsingis (Soome) Finlandiatalos.
Peakorraldajaks oli Soome-Venemaa Ühing (Suomi-Venäjä-Seura)
koos M. A. Castréni Seltsiga. Kongressi Aukomiteesse (Kunniakomitea,
Honorary Committee) kuulusid: Eduskunna esimees Riitta Uosukainen,
keskkonnaminister Satu Hassi, Haridusministeeriumi kantseleiülem
Vilho Hirvi ja Eduskunna liige Outi Ojala. Esmakordselt väisasid
kongressi kõigi kolme soome-ugri rahvusriigi (Eesti, Ungari,
Soome) presidendid. Venemaa presidendi tervituse luges ette rahvusasjade
minister Blohhin. Eesti Vabariigi president esitas osalejatele
plenaaristungil kutse tulla järgmisele kongressile Tallinnasse.
Soome-Ugri
Rahvaste Konsultatiivkomitee ja soome-ugri rahvaste maailmakongressid
Töökorraldus,
ülesanded ja volitused
Rahvaste delegatsioonid
moodustavad ja esindajad Konsultatiivkomiteesse nimetavad rahvuskongressid või
nende puudumisel kesksed rahvus(kultuuri)seltsid.
Eesti esindajad määrab MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Soome esindajad
Soome-Venemaa sõprusühing (kongresside delegatsioonid moodustatakse
koostöös M. A. Castréni Seltsiga), Ungari esindajad Soome-Ugri
Rahvaste Maailmakongressi
Ungari Ühing.
|
Maailmakongress |
Konsultatiivkomitee |
Koguneb
|
Igal olümpia-aastal |
Kaks korda
aastas |
Esindusnormid |
3, 10 või
20 delegaati igalt rahvalt vastavalt rahvaarvule. Igal rahval üks hääl.
Erandina: Tveri karjalastel oma esindus, kuid üks hääl koos
Karjala karjalastega; Ingeri soomlastel oma esindus, hääletavad
eraldi. |
1-2 liiget
igalt rahvalt (oma äranägemisel), igal rahval üks hääl.
Erandid samad mis kongressidel.
Hääletatakse
ainult organisatsioonilistes küsimustes, sisulised otsused võetakse
vastu konsensuse alusel. |
Juhtimine |
Ettevalmistustööd
teeb, päevakorra eelnõu ja dokumentide eelnõud koostab
Konsultatiiv-komitee. Tööd juhib tööpresiidium, millesse
kuuluvad esindajad Venemaalt, Ungarist, Soomest ja Eestist (igast üks,
tava järgi Konsultatiivkomitee koordinaatorid). |
Esimees valitakse
tava järgi Venemaalt (praegu komi Valeri Markov), kes koos kolme koordinaatoriga
(Ungari, Soome ning Eesti ja liivlaste) moodustab sekretariaadi. Sekretariaat
valmistab ette komitee istungite päevakorra. |
Ülesanded
ja volitused |
- kuulab
ära ja kinnitab Konsultatiivkomitee aruande
- võtab
vastu otsuseid, deklaratsioone ja resolutsioone
- sektsioonid
võtavad vastu soovitusi
|
- täidab
kongresside otsuseid
-
juhindub oma tegevuses sektsioonide soovitustest
- korraldab
soome-ugri rahvaste koostööd
|