Soome-ugri rahvaste IV maailmakongress, Tallin, 15.-19. august 2004

Kuidas on organiseeritud kongressi töö Tallinnas?

Lisaks plenaaristungitele toimub töö viies sektsioonis:

ühiskondlik-poliitiliste küsimuste sektsioon;
keele ja hariduse sektsioon;
kultuurisektsioon;
tervishoiu, demograafia ja ökoloogia sektsioon;
meedia ja infosüsteemide sektsioon.

Plenaaristungil võetakse vastu kongressi resolutsioon, sektsioonides soovitused Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteele.

Tallinna kongressi temaatikast

Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi peateemaks on “Noored – soome-ugri rahvaste lootus ja tulevik”.

Valik konkreetsetest teemadest:

- uurali keelte õpetus ja kasutus lasteaedades ning koolides, võimalused ja metoodika (keelekümblus jm);

- põlisrahva kultuuri edasiandmisviisid järgmisele põlvkonnale 21. sajandil (kodu, kool, ühiskond);

- uurali rahvaste tänapäevane noorsookultuur;

- lastekirjandus;

- soome-ugri ja samojeedi noorsoo tervislik seisund;

- uurali põlisrahvaste sotsiaal-emotsionaalne keskkond;

- soomeugri- ja samojeedikeelsed laste- ja noortesaated raadios ja televisioonis;

- rahvusliku keelelise ja kultuurilise keskkonna loomine internetis jm.

Kongressi töökeeled

Kongressi ametlikud töökeeled on vene ja inglise keel. Esmakordselt kongresside ajaloos on IV kongressi töökeelteks ka kõik uurali keeled, st plenaarettekanded peetakse iga rahva poolt omas keeles. Sektsioonide töö toimub inglise ja vene keeles.

Kongrssil osalejad rahvad:

rahvus	asuala	22
LÄÄNEMERESOOMLASED
eestlased	Eesti	20
setod	Eesti, Pihkva oblast	3
vadjalased	Soome lahe lõunakallas Leningradi oblastis	-
liivlased	Kura poolsaare tipp, Riia jt linnad (Läti)	3
soomlased	Soome	20
kveenid	Norra, Finnmark	-
meäd	Rootsi, Norrbotten	-
Ingeri soomlased	Peterburi ümbrus, Eesti, Soome	10
isurid	Peterburi ümbrus, Soome lahe lõunakallas	3
karjalased	Karjala Vabariik ja Leningradi oblast	20
Tveri karjalased	Tveri oblast	20
vepslased	Karjala Vabariik, Leningradi ja Vologda oblast	10
SAAMID	Norra, Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa, Koola poolsaar	20
VOLGA RAHVAD
ersamordvalased	Mordva, Baškortostani, Tšuvaši ja Tatarstani Vabariik, Nizhni Novgorodi, Samara, Penza ja Orenburgi oblast mokšamordvalased Mordva Vabariik, Tatarstan, Samara ja Penza oblast	20
mokša-mordvalased	Mordva Vabariik, Tatarstan, Samara ja Penza oblast	20
marid	Mari Eli Vabariik, naaberalad, Baškortostani ja Tatarstani Vabariik, Jekaterinburgi ja Permi oblast	20
PERMI RAHVAD
udmurdid	Udmurdi Vabariik ja naaberalad	20
bessermanid	Udmurdi Vabariik	-
sürjakomid	Komi Vabariik, Koola poolsaar, Lääne-Siber	20
permikomid	Permikomi AR	20
UGRI RAHVAD
handid	Handi-Mansi ja Jamali Neenetsi AR ning Tomski oblast Lääne-Siberis	10
mansid	Handi-Mansi AR Lääne-Siberis, Jekaterinburgi oblast	10
ungarlased	Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Austria, Horvaatia, Serbia jm	20
SAMOJEEDI RAHVAD
neenetsid	Neenetsi, Jamali Neenetsi ja Taimõri AR, Handi-Mansi AR	10
nganassanid	Taimõri poolsaar Siberis	3
sölkupid	Lääne-Siberis Obi ja Jenissei jõe vahel	3
eenetsid	Põhja-Siberis Taimõri AR Obi jõe alamjooksul	-

Seni esindamata soomeugrilased

Vadjalased – rahvusliku keskseltsi puudumise tõttu ei ole eelmistel kongressidel ametlikult esindatud olnud. Budapestis II kongressil osales üks vadjalane Ingeri soomlaste delegatsiooni koosseisus.
Kveenid ja meäd – nende keelekuju on seni peetud soome keele murreteks, kuid tänapäeval tunnistab Rootsi riik meä keele iseseisvaks vähemuskeeleks ning Norra riik kveenid eraldi rahvuseks. Nii meäd kui kveenid osalesid Helsingi kongressil (2000) vaatlejatena.
Bessermanid – kõnelevad põhjaudmurtidele lähedast keelekuju. On seni kongressil esindamata, kuna omaette rahvana on neid tunnustatud alles viimasel Venemaa rahvaloendusel (2000).
Eenetsid – vähese rahvaarvu ning rahvusliku keskseltsi puudumise tõttu seni esindamata.
Kõigil neil rahvastel on võimalus esitada taotlus kongressil osalemiseks veebruarini 2004.

Kongressil osalejad

Vastavalt esindusnormidele (3-20 vastavalt rahvaarvule) osaleb soome-ugri rahvaste maailmakongressil Tallinnas kokku üle 300 rahvaste ametliku delegaadi.
Samavõrra on oodata vaatlejaid ja külalisi, kelle hulgas Ungari, Eesti ja Soome riigi ning Venemaa soome-ugri alade administratsioonide esindajad. Koos kutsutud külaliste (UNESCO, ECOSOC, Põhjamaade Ministrite Nõukogu jne), riigipeade ja nende kaaskondade ning akrediteeritud ajakirjanikega on prognoositav osalejate arv ligikaudu 800.

* * *

Kongressi toimumine Tallinnas on Eesti jaoks äärmiselt olulise tähtsusega, võimaldades tihendada ja laiendada kultuurivahetust kõigi soome-ugri rahvastega. Et meie hõimurahvad on eestlastele nii-öelda kultuuriliseks tagalaks, aitavad nad meid end kultuuriliselt määratleda ühinevas Euroopas. Teisalt – sõprus Venemaal elavate hõimurahvastega loob eeldusi suhete parandamiseks Venemaaga.