Eesti kunstiüliõpilased jäid Marimaal poliitika hammasrataste vahele

Eile öösel jõudsid Tallinna Eesti Kunstiakadeemia 28. soome-ugri
uurimisreisil osalenud, kes olid alul Marimaalt välja saadetud ja siis sinna
ometi lubatud. Kõigist uurimisreisidest sai just see viimane kõige suurema
pressi tähelepanu osaliseks Venemaal: tema kohta on ilmunud üle kümne uudise
ja artikli, ekspeditsiooni kajastati ka ülevenemaalises teleuudistesaates.

Vene pressis avaldatut kommenteerisid ning toimunut kirjeldasid Soome-Ugri
Rahvaste Infokeskusele ekspeditsiooni juht, EKA rahvakunsti õppetooli
juhataja Kadri Viires ja reisi kaasa teinud Müncheni etnograafiamuuseumi
asedirektor Jean-Loupe Roussellot.

Uudistes kirjutati kõigest muust kui ekspeditsiooni tööst, mis seisnes
tšuvaši ja mäemari rahvakunsti ja etnograafia jäädvustamises (joonistamine,
pildistamine). Alul püüti vabandada ekspeditsiooni väljasaatmist,
kinnitades, et eestlaste julgeolekut ei olnud võimalik tagada. Hiljem anti
aga uudistes ja artiklites mõista, et kunstiüliõpilased ise olid ohtlikud
Mari Vabariigi julgeolekule, sest tegelesid salaja hoopis luuramisega.
Seejuures olid süüdistused tihti vastukäivad.

Näiteks kirjutati, et uurimisreis saabus Marimaale salaja, et neil ei olnud
sinna viisat. Ometi oli kõigi kutsetel lisaks Tšeboksarõle märgitud ka
Marimaa pealinn Joškar-Ola. Süüdistusele, nagu oleks ekspeditsioon
“inkognito” Marimaale tulla tahtnud, vastas Rousselot: “See polnud nii, sest
kohe pärast saabumist pöördusime kohalike võimude poole.”

Kirjutati veel, et vanas Vene linnas Kozmodemjanskis ei olevat võimalik mari
rahvakunstiga tutvuda. Tegelikult on Mäemari rajooni keskuses
Kozmodemjanskis laialdased mäemari etnograafia kogud, millega eelmise
Marimaa-uurimisreisi (1995) osalejad olid saanud tutvuda. Teises uudises aga
süüdistati üliõpilasi, et nad omal käel ilma tunnistajateta mäemari külades
käisid. Kadri Viires kommenteeris, et nad oleksid olnud tänulikud, kui
Marimaa administratsioon oleks neile saatjad kaasa andnud, kuid seda ei
tehtud.

Veel süüdistati osa tudengitest viisarežiimi rikkumises, mida tegelikult ei
toimunud.

11. juulil saabusid EKA tudengid ja õppejõud koos Roussellot’ ja kahe
Antwerpeni kunstikooli õppejõuga Tšuvaši Vabariigi pealinna Šupaškari (vn k
Tšeboksarõ). Uurimisreisi algust iseloomustas Roussellot nii: “Ekspeditsioon
oli suurepäraselt ette valmistatud. Teadsime, kuhu läheme ja kui kauaks.
Tänu Tšuvaši Humanitaarinstituudile kasutasime sealveedetud kümme päeva väga
tõhusalt.”

Kui Humanitaarinstituut pöördus 18. juulil Marimaa kultuuriministeeriumi
poole, soovitati sealt, et uurimisreis saabuks Kozmodemjanski 21. juulil,
ütles Kadri Viires. Kohe pärast saabumist aga saadeti üliõpilased
miilitsaeskordi saatel Šupaškari tagasi. Lõpuks lubati neil 25. juulil
naasta.

Rousselot ütles niisuguse edasi-tagasi väntsutamise kommentaariks, et see ei
olnud tema jaoks midagi erilist. Ta meenutas analoogseid kogemusi indiaani
reservaatidest, kus põlisrahvas arvab üht ja võimud teist. Roussellot ütles,
et neid deporteerinud administratsioon ja miilitsad olid kultuurivõõrad
inimesed. “Kolleegid muuseumist ja instituudist aga võtsid meid hästi vastu.
Ja loomulikult olin ma seal just kolleegidega kohtumas.”

Viimasel ajal Marimaal leviva eestlaste-paranoia põhjus on tõenäoselt see,
et eestlased oskavad liiga hästi vene keelt ning seetõttu võivad
vahendajateta kontakteeruda kohaliku elanikkonnaga. Marimaa valitsusel on
aga tarvis kontrollida ja tsenseerida kogu informatsiooni, mis jõuab
välismaale. Marimaa võimudel lihtsalt ei jätkunud kõigi uurimisreisijate
tarvis jälgivat personali.

Eesti Kunstiakadeemia korraldab soome-ugri uurimisreise alates 1978. aastast
igal suvel. On käidud peaaegu kõigi soome-ugri rahvaste juures, 20 korral
Venemaal, ent ka Ukrainas, Lätis, Rumeenias, Soomes ja Norras. Neljal suvel
on töötatud Eestis. Tänavu tutvuti esimest korda keelelt türgi-tatari rühma
kuuluvate, kuid esemeliselt kultuurilt maridele lähedaste tšuvaššide
rahvakunstiga.

Uurimisreiside eesmärk on kõigepealt hõimurahvaste rahvakunsti
jäädvustamine: etnograafiliste esemete joonistamine, mõõdistamine ja
fotografeerimine, viimasel ajal ka etnograafilise materjali
videosalvestused. Seejuures saadetakse koopiad töö tulemustest alati ka
nende rahvaste muuseumidele, kelle juures käidud on.

Vähem tähtis pole tulevaste kunstnike ja kunstiteadlaste viimine
sugulasrahvaste visuaalsesse maailma, et nad oma hilisemas tegevuses ei
unustaks oma etnilisi juuri. Ekspeditsioonil osalevad erinevate erialade
üliõpilased noorematelt kursustelt. Iga üliõpilane teeb ekspeditsiooni
tulemusena iseseisva uurimistöö oma erialalt.

Iga uurimisreisi tulemustena on valminud näitus, millega viimastel aastatel
on avatud hõimupäevad Eestis (oktoobris), kevadel toimub traditsiooniline
uurimisreisi-konverents. Uurimisreiside materjalide põhjal on valminud kaks
raamatut, nendega on illustreeritud mitu Fenno-Ugria Asutuse ja
Kunstiakadeemia koostöös valminud soome-ugri kalendrit.

Lisainformatsioon: Kadri Viires, tel 5140864; Riin Alatalu, tel 5119439;
http://www.mari.ee