ESINEJAD
udmurdi |ungari| ersa | mokša | mari | vepsa | komi
ULLA PIRTTIJÄRVI | SANTTU KARHU | BÉLA ÁGOSTON TRIO
Iževski Humanitaarlütseumi ansambel Zorai (Vihmatüdruk) on asutatud 1994. a. Ansambli põhiesinejad on lütseumi õpilased ja vilistlased . Kavas on bessermani ja udmurdi laulud, tantsud ja mängud.
Saksofonist-klarnetist-flötist Béla Ágoston on kümmekond aastat näidanud ennast ungari jazziareenil mitmekülgse muusikuna, kes tunneb ennast kodus nii folk-, jazz- kui rockmuusikas. Ajakiri Wire tituleeris oma arvustuses teda multiinstrumentalist-puhkpillidemängijaks. 1992. aastal lõpetas ta Pécsi Ülikooli muusikaosakonna ning seejärel on ta aktiivselt osalenud mitmetes erinevate kollektiivides mis segustavad jazzi ja rahvamuusikat. Samuti on ta osalenud rockihõngulistes projektides. Eestis on Ágoston varem esinenud 1999. aastal koos ansambliga Kampec Dolores von Krahli teatris. Hõimupäevadel esinev trio esitab põhiliselt Ágostoni enda muusikat ja jazzitöötlusi, mis on mõjutatud ungari rahvamuusikast. Kriitikud on märkinud, et trio muusika on vahva segu saksofonidest, torupillist ja eksootilistest india/vahemeremaade kõlaga instrumentidest. Samuti on nad märkinud, et trio naerusuise meloodilise muusika kohal hõljub eksimatult ungarlik vaim, mis on ühtaegu nii isemoodi kui ka tabamatu. Stilistiliselt sähvib nende muusika läbi kõige, millest koosneb jazz – free’st kuni cool’ini ja sealt edasi.UNGARI
RAHVAMUUSIKAÕHTU Kloostri Aidas
neljapäeval,
16. X kell 18.00.
Esinevad
István Karácsony ja Gergő Dóczy
1970. aastatel oli Budapestis ülipopulaarne nn. tantsutoaliikumine: noored
kogunesid klubidesse ja tantsisid eheda külamuusika järgi vanu traditsioonilisi
tantse ning õppisid niiviisi tundma oma rahva ununemakippuvat pärimuskultuuri.
Gergő Dóczy ema köitis see maailm esimesest hetkest ja sageli võttis ta
lapsedki tantsuõhtutele, kus nad torupilli, väntviiuli ja keelpillide
saatel võisid lihtsamaid hüppetantse kaasa tantsida. Peatselt hakkas Gergőt
rohkem huvitama muusika, eriti viiul. Óbuda rahvamuusikakoolis õnnestus
tal pilli õppida mh. maailmamainega rahvamuusika-ansambli Muzsikás viiuldaja
Sándor Csóori juhendamisel. Lisaks tehniliste oskuste omandamisele õppis
ta rõõmu tundma koosmusitseerimisest. Suviti rändas noormees koos vanematega
Transilvaanias, kus ta võis pillilugusid ja –tehnikaid omandada ala parimatelt
meistritelt. Nendega koos külapeol või -pulmas mängimine oli tohutuks
elamuseks, mis andis indu hoolikalt edasi harjutada… Hõimupäevadel musitseerib
Gergő Dóczy koos oma isa István Karácsonyiga, kes on vinge torupillimängija!
1991. aastal asutatud ersa ansambel Digalja (Lustija) on pärit Tšamzini rajoonist Mordva Vabariigist. Simmanibändi repertuaaris on põhiliselt hoogsad tantsulaulud nii ersa rahvapärimusest kui mordva heliloojatelt. Meeste uljast laulu saadab enamasti lõõtspill. Ansambel on edukalt osalenud paljudel festivalidel ja konkurssidel, kolm korda soome-ugri rahvaste folkloorifestivalil (Kudõmkaris, Ižkaris ja Petroskois). Hõimupäevadel on Digalja kolmandat korda (varem aastatel 2000 ja 2002).
Temnikovi rajooni mokšade folklooriansambel Tolnjat (Tulukesed) on asutatud Temnikovi Kultuurimaja juurde 1997.a. Ansambli kunstiline juht on Tatjana Dolženkova. Ansambli repertuaaris on lisaks mokša rahvalauludele ka kaasaegsemaid autorilaule. Viimasel ajal on pühendatud vanade mokša tavandilauludele. Ansambel on tihe külaline erinevatel Venemaa regioonide folkloorifestivalidel.
Maride folklooriansambel Al üžara (Helepunane koit) tegutseb 1985. aastast U Torjali Kultuurikeskuse juures Marimaal. "Al üžara" on Marimaa tuntumaid rahvamuusikakollektiive, nende repertuaaris on erinevate mari etniliste gruppide rahvatantsud- ja laulud. Ansambli liikmeid ühendab armastus mari rahvalaulu, rahvatantsu ning kommete ja traditsioonide vastu. Tegutsemise eesmärgiks on mari rahvatraditsioonide säilitamine ja tutvustamine. Oma eduka tegevuse tulemusena on ansambel saanud mitmeid preemiaid ja aunimetusi.
Vepsa naiste folklooriansambel Keväz vezi on asutatud 1999.a. Vepsa Kultuuriseltsi poolt. Ansambel tegutseb Petroskois. Ansambli põhirepertuaari moodustavad lüürilised ja tavandilaulud, mida kantakse ette, jälgides vana vepsa laulutraditsiooni. Samuti on kavas vepsa mängud ja tantsud. Ansambel esitab ka mitmeid vanu vene kohalikke rahvalaule, mis on tõlgitud vepsa keelde. Ansambel peab väga tähtsaks jälgida vepsa laulude autentset esitluslaadi. Ansambli loominguliseks ülesandeks on taastada vepsa traditsioonilist rahvakultuuri ja säilitada seda järgnevatele põlvkondadele.
Komi ansambel Zilgan turun (Kuljus). Rahvamuusikaansambel Zilgan turun on asutatud 2000.a. ja tegutseb Sõktõvkaris. Ansambli juht on Komi teeneline kultuuritegelane Liidia Loginova. Ansambli repertuaaris on komi rahvalaulud ja –tantsud, kaasaegsed komi laulude töötlused. Ansambli ülesandeks on komi rahvalaulutraditsiooni säilitamine ja tutvustamine.
|
|
||
|
üldist | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002
Konverents "70 aastat hõimupäevi Eestis" (1999)