HÕIMUPÄEVAD KOOSTÖÖS JAZZKAARE PIIRIDETA PÕHJALA
ERIPROGRAMMIGA 14.-19. X. 2003

JUTUVESTJAD |HÕIMUÕHTUD|NÄITUSED
VILJANDI | TARTU | TALLINN

ESINEJAD

Santtult ja Santtust…
SANTTU KARHU & TALVISOVAT

Maailma ainus karjala keeli laulev etnorock-ansambel.
Santtu Karhu & Talvisovat on rock-bänd Karjala pealinnast Petrozavodskist. Asi sai 1987. aastal alguse sellest, kui Petrozavodski ülikooli filoloogiatudeng Santtu Karhu endalt ja oma kaaslastelt küsis: “Miks eestlastel on omakeelne rockmuusika ja meil ei ole?” Nõnda hakkaski ta omakeelseid laule tegema. See oli lüüvia dialekt, mida räägiti Santtu kodukandis Lõuna-Karjalas.
Nii sündis esialgu ansambel Studio, mis kohe pärast moodustamist osales esimesel Petrozavodskis korraldatud rockfestivalil. 1988 kõlas Santtu Karhu laul “Mustas kois” (Mustas majas) teleülekandes, milles ehitati pildisild Helsingi ka Karjala vahel. Laulu kuuldi-nähti kogu Soomes ja kogu Karjalas. Samas hakkasid Santtu laulud kõlama ka Yleisradio ja Karjala raadio eetris. Järgnes ka kutse tulla Helsingisse salvestama plaati. 1989. aasta kevadel salvestatigi kahe Santtu kirjutatud lauluga singel “Mustas kois / Lykyn peräh”(Mustas majas/Õnne järel). Kaasa lõid tuntud soome muusikud: Olli ja Tapani Varis (Värttinä, Maria Kalaniemi Group, Koinurit jt), Liisa Matveinen ( Hedningarna, Niekku jt), Leena Joutsenlahti (Niekku). Oli teisigi kaasalööjaid.
Talvisovat sündis 1989. aasta sügisel. Bändi nimi sai sihilikult valitud kahes suunas vihjav. Sõna tegelik tähendus on karjala keeles «talverõivad», kuid samas justnagu osutaks see ka soomlastele valusalt hinge pugenud ajaloolisele Talvesõjale Karjalas. Saatebändi kuulusid Pjotr Vassiljev trummidel, Fjodor Astahhov elektrikitarril, Arto Rinne akordionil ja suupillil, Andrei Bronnikov bassil ja Leonid Sevets viiulil.
1990. aasta suvel tegi Talvisovat kontsertreisi Soomes ja salvestas seal singli “Airotoi veneh / Syvysharmavus” (Aerudeta paat / Sügishallus). Kontsertid läksid suure menuga ning äratasid tähelepanu nii soome kui Karjala meedias. Soomlastele oli karjala keeles laulev grupp perestroika ja glasnosti omamoodi saadikuks. Sama aasta sügisel tegi Yle Petrozavodskis singliloole videoklipi. See oli periood, mil ansambliga tegid koostööd paljud karjala muusikud. Ansambel harjutas palju, katsetas uue materjaliga ning üritas leida oma muusikalist keelt.
1991 andis Talvisovat Soomes rea kontserte, esines WOMAD-i esinejatega ning ilmus lavale mitmel suurel rockifestivalil. Ansambel läks stuudiosse koos soome rockilegendiga Pobeda ning tegi nendega koos singli “Omien aigoin legendat / Aunuksen Anja”. (Oma aegade legendid / Aunuse Anja) Viimatimainitud laul oli Soome-Vene sõja ajal soomlaste seas väga populaarne ja seda mängiti tihti raadios.
Järgnevatel aastatel jätkas Talvisovat kontsertide andmist Soomes ja Venemaal. Sündis palju uusi laule, kuid neid ei salvestatud, kuna Petrozavodskis puudus tollal korraliku sisseseadega stuudio. Omamoodi saavutuseks ja tähelepanuosutuseks võis aga pidada seda, et Santtu Karhu tekst laulule “Mustas kois” trükiti ühes soome keele õpikus karjala keele näidisena.
Ebamäärane olukord lõppes sellega, et 1995 läks Talvisovat laiali. Ansambli muusikud osalesid mitmesugustes muudes projektides nagu Myllarit, Peter Coon, Fifteen Megatones jt.
1998 pani Santtu Karhu taas kokku ansambli Talvisovat ja käis esinemas ka Eestis. Samal aastal salvestas ta karjalakeelsete lastelaulude kasseti «Kurret» (kured). Umbes samal ajal salvestas Santtu kitarrist Fjodor Astahhoviga unplugged-albumi “Pahoin Brihoin Pajatukset”, mis ametlikult andi Petrozavodskis välja 2001. aastal. Plaadil on kümme laulu aastatest 1999-2001 ja nendele lisaks neli boonuslugu. Sama materjali põhjal tegi Karjala TV Santtu Karhust dokumentaalfilmi.
Santtu Karhu laulutekstid on leidnud tunnustust ka luulena: 2002. aastal ilmunud antoloogiates “Väinämöisen paluu” ja “Sano, tuuli” on avaldatud Santtu Karhu luuletusi originaalis koos soome ja vene tõlgetega.

Santtu Karhu – laul, basskitarr
Fjodor Astashov – elektrikitarr
Arto Rinne – buzuki, suupill
Igor Sahharov – trummid

Santtult ja Santtust…

vt ka Jazzkaar: KARU TULEB TAGASI!
http://www.jazzkaar.ee/artist.php?l=est&id=91

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üldist | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002

Konverents "70 aastat hõimupäevi Eestis" (1999)