HÕIMUPÄEVAD KOOSTÖÖS JAZZKAARE PIIRIDETA PÕHJALA
ERIPROGRAMMIGA 14.-19. X. 2003

JUTUVESTJAD |HÕIMUÕHTUD|NÄITUSED
VILJANDI | TARTU | TALLINN

ESINEJAD

Ulla Pirttijärvi vastustest Artur Talviku küsimustele möödunud aasta suvel:

Mis on joig?
Joig on väga vana, mäletamatutest aegadest pärit, tuhandeid aastaid vana saami laululaad. Kui inimene joigab, siis joigab ta näiteks tundru või põhjapõdra kohapeale. Armastusest või või muust sarnasest, millest lauludes lauldakse, joiata ei saa. Joius on meloodiline maailm eriti rikas, sõnu võib aga olla vähe. Kui joigad inimest, siis võib öelda näiteks, et inimene, kes tunneb seda, keda joiatakse, võib aru saada, mida too minimalistlik tekst tähendab. Joig pole olnud varem esinemiseks mõeldud, vaid omavahel või päris üksi joigamiseks.

Millal ise joigama hakkasid?
Hakkasin joigama lapsena kodus omaette, hiljem koolis hakkasin esinema. Algul Riutula lasterühmas, hiljem ansamblis Angelin Tytöt. Koostöö nendega katkes, sest mulle ei meeldinud Helsingis elada.

Kas teed ka ise joige?
Teen joige ise küll. Vanad joiud olen õppinud kodunt, Angeli külast. Seal on praegugi veel mu põhjapõdrad. See on siit u 170 km. Saamidel on lihtsalt niisugune komme –joige teha. See pärimus pole katkenud. Tegelikult tulevad need ise mitmesugustes eluolukordades. Kalal olles näiteks tegin lõhejoiu. Joig tuleb, jääb meelde või laulan ta linti. Viis tuleb tundest, olukorrast või olendist. Lõhejoiu viis tuleb lõhest. Mõned on alguse saanud ka mõtetest. Näiteks tegin niisuguse:
Aeg ei peatu, ta aina kulgeb. Uus aeg tuleb, vana ununeb. Ja mida rikkuseks on peetud, võib tulevikus olla vaesus. Uued inimesed tulevad meie järel ja elavad oma uues maailmas.

Miks tulid Helsingist tagasi?
Olin Helsingis ainult aasta. Olen tundeinimene. Hakkasin igatsema kodukandi loodust ja sõpru, kes Saamimaale jäid. Kogu linnaelu tundus mulle liiga piiratud, ma ei tundnud end seal koduselt.

Kas joigamine on su töö?
Õpetan lapsi, korraldan neile joiutunde. On eriti oluline, et saami pärimus säiliks. Praegu ongi noored rohkem huvitatud oma juurtest. Võitleme joiutraditsiooni säilimise eest.

Kas mittesaam saab-tohib-oskab joiata?
See pole nii lihtne, sest joig on keele ja kultuuriga väga seotud. Kuid siin ei aita sellest, et õpid ära mõned meloodiad. Kuid kui inimene on rohkem sisenenud saami kultuuri, siis võib see võimalik olla.

Kas oskad põhjapõtru kasvatada?
See on rohkem meeste töö, minu mees kasvatab põhjapõtru. Mina olen olnud kaasas loendamisel, liigitamisel ja märkimisel.

Oled nüüd sooloesineja. Kas käid palju mööda Soomet kontsertidel?
Olen enamasti esinenud Norra poolel, sest sealt on mu muusikutest sõbrad pärit. Viimasel ajal olen palju esinenud koos meresaam Frode Fjellheimiga, kes on ka mu viimase plaadi produtsent. Temaga olen esinenud Oslos, Trondheimis ja mujal. Ühe teise, Oslo bändiga olen teinud joiujazzi. Olen ka üksi esitanud traditsioonilist joigu. Peale selle olen esinenud Jaapanis, Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja mujal.

Kuidas sulle esinemisreisid meeldivad?
Mulle meeldib anda inimestele arusaamist, milline joig on ja missugune on saami hingemaailm.

vt ka Jazzkaar: UUE JOIK-LAULU EMA
http://www.jazzkaar.ee/artist.php?l=est&id=75

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üldist | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002

Konverents "70 aastat hõimupäevi Eestis" (1999)