Saami kroonika
18.-23. 05. Saami kultuuri päevad Tallinnas ja Tartus, Samefeasta Helsingis.
12.–16.06. Rovaniemis (Soome Lapimaa) toimus saami kultuuri festival "Jutajaiset".
20. 09. Ottawas moodustati Arktika Nõukogu, mille eesmärgiks on riikide ja põlisrahvaste koostöö koordineerimine polaaralade kaitsel inimtegevuse eest. Lisaks kõigi Põhjapoolust ümbritsevate riikide esindajatele kuuluvad nõukogusse ka polaaralade põlisrahvaste esindajatena Tsikumpolaarne Inuiti Konverents (Circumpolar Inuit Conference – Gröönimaa, USA ja Kanada eskimod) ja Saami Nõukogu (Sami Council – Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamid) ning Venemaa Põhja ja Kaug-Ida Rahvaste Assotsiatsioon. Nõukogus võetakse vastu otsuseid konsensuse alusel. Põlisrahvaste esindajatel on nõuandev hääleõigus, sest USA ja Venemaa keeldusid neile täisvolitusi andmast.
18. 10. Saami režissööri Paul-Anders Simma filmi Koeraelu esilinastus Helsingis.
4. 03. Soome Euroopa-postmarkide sarjas ilmus kaks marki Mika Launise illustratsioonidega saami muinasjutule Tütarlaps, kes muutus kuldkosklaks.
9. 03. esilinastus Ivalos (Soome Lapimaa) Soome-Rootsi-Norra ühistööna valminud saami komöödiafilm Sagojoga minister (Luohte ministarii). Teise saamikeelse täispika mängufilmi stsenarist ja rezhissöör on Paul-Anders Simma. Tuntuimad ta varasemaist filmidest on lühimängufilm Let's Dance (1992), dokumentaalfilmid Tundru testament (1995) ja Koeraelu (1996). Filmi sündmustikku kommenteerib oma joigudega Wimme Saari, muusikat teeb ka ansambel Hedningarna (Rootsi). Esimene saami täispikk film, Nils Gaupi Rajaleidja (Ofelas^) on olnud Oscari-nominent.
17. 04. Festivali Jazzkaar Tallinnas avas menuka kontserdiga saami lauljatar Mari Boine.
Mais sai kirjanik Kirsti Paltto Soome Saamiparlamendi kultuuriauhinna. 20 000 soome marga suurune auhind anti talle mitmekülgse töö eest saami kultuuri alal. Kirjanikutöö kõrval on Kirsti Paltto korraldanud ka saami teatritegevust. Ta on praegu Põhjamaade saami kirjanike liidu esimees.
2.06. Filosoofiadoktor Veli-Pekka Lehtola Oulu ülikoolist (Soome) pärjati Israel Ruongi preemiaga. 20 000 norra krooni suurust auhinda annab välja Põhjamaade Saami Instituut (Sami Instituhtta, Gouvdageaidnu, Norra). V.P. Lehtola on uurinud saami rahva ajalugu ja kunsti. Parasjagu on tal käsil raamatu ja cd-romi koostamine saami kunstist ja multididtsiplinaarne uurimus soomlaste ja saamide suhetest XX sajandi esimesel poolel.
13.-15.06. Tromsös (Norra Lapimaa) toimus esimene rahvusvaheline sümpoosion Barentsi regiooni läänemeresoome-saami vähemusrahvastest ja nende kirjakeeltest. Sümpoosionil osalesid teadlased Norrast, Soomest, Taanist, Rootsist ja Venemaalt.
18. 06. Rovaniemis (Soome) anti Samuli Aikiole üle Olaus Sirma auhind teenete eest saami keele, kultuuri ja ajaloo uurijana. Samuli Aikio tähelepanuväärsemate tööde hulka kuuluvad saamikeelne saami ajaloo raamat Olbmot ovdal min, (1992) ja kaastöö saamikeelsele geograafia- ja ajalooatlasele. Samuli Aikio töötab Soome Kodumaiste Keelte Keskuses. Auhinnale nime andnud Uppsala ülikoolis teoloogiat õppinud Olaus (Mattson) Sirma oli esimene praeguse Soome alalt pärit akadeemiliselt haritud laplane. Auhinda annab välja Lapi ülikooli valitsus.
27. 06. Soome Saamiparlamendi juhatus (Inari, Soome) avaldas rahulolematust Soome riigi poolt antava põhjapõdrakasvatustoetuse üle. Saamid pole rahul, et enam ei toetata uue põdramajandi loomist, traditsioonilist loodustsäästvat karjatamist ega anta toetust mootorsaanide ostmiseks. Et porokasvatus on osa saami kultuurist ja seega rohkem kui lihtsalt elatusala, Saamiparlamendi juhatus Soome poroksvatust puudutavat seadusandlust vastuolus olevaks põhiseaduses garanteeritud saamide õigustega.
Juulis valmis Tromsö ülikoolis (Norra) Uue Testamendi uus põhjasaamikeelne tõlge. Vana tõlge oli vananenud ning sisaldas keelevigu. Esimene saamikeelne Uus Testament ilmus 1840. aastal, kogu Piibel 1895.
28.07-1.08. Genfis toimus ÜRO Inimõiguste Komisjoni Põlisrahvaste Töögrupi 15. istung. Istung märkis ka 20 aasta möödumist esimesest põlisrahvastele pühendatud konverentsist Genfis. Istungist võttis osa Saami Nõukogu esindus (Lars-Anders Baer, Rauna Kuokkanen, Anne Nuorgam ja Ann-Kristin Hakansson), Soome riigi esinduses osales Irja Seurujärvi-Kari Saami Nõukogust. Arutelu all oli põlisrahva /indigenous/ mõiste defineerimine, põlisrahvastele nende maade tagasiandmise probleem ja pidevalt tegutseva Põlisrahvaste Foorumi loomine ÜRO juurde, mis ei tegeleks ainult inimõiguste küsimustega, vaid oleks laiema mandaadiga valitsuste, põlisrahvaste ja ÜRO süsteemi kokkupuutepunkt ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu alluvuses. Üldine arvamus oli, et praegusel hetkel pole otstarbekas ega vajalik põlisrahva mõistet defineerida. Saami Nõukogu oli edastanud sekretariaadile ülevaate põlisrahvaste olukorrast Soomes, Norras, Venemaal ja Rootsis, mis oli lülitatud sekretariaadi dokumendi "Põlisrahvaste inimõiguste ja põhivabaduste toetamist ja kaitset puudutavate arengute ülevaade: keskkond, maa ja säästlik areng" lisasse.
7. 10. vabandas Norra kuningas Harald V avalikult saami rahva ees neile Norra riigi poolt norrastamispoliitika käigus osaks saanud ebaõigluse eest. Oma praegustel asualadel elavad saamid rohkem kui 9000 aastat; Norras elab saame 45 000.
21. 11. maeti Põhja-Norra tundrusse 1852. aastal saami porokasvatajate mässu juhtinud Mons Somby ja Aslak Hætta pead. Saamide ajaloos ainsa Norra usulise ja poliitilise rõhumise vastu suunatud väljaastumise eest hukatud saamide päid säilitati seni Oslos ühes antropoloogiakollektsioonis. Eksekutsioonil eemaldatud peade abil üritasid toonased teadlased ebaõnnestunult tõestada saamide kuuluvust alamasse rassi. Nii Norra, Rootsi, Soome kui Venemaa saamid on aastakümneid taotlenud peade tagastamist. Nüüd viidi Norra-Soome piiri lähedal Kautokeino kirikus läbi matusetalitus ja pealike pead leidsid puhkepaiga. Tänavu sügisel on see juba teine Norra-poolne saamidelt andekspalumise juhtum.
6.02. tähistati Soomes, Norras ja Rootsis saami rahvuspüha.
27.03. õnnistati Inaris (Soome) sisse saami kultuuri muuseum "Siida". Muuseumi ehitamist on toetanud Euroopa Liit 12 miljoni Soome margaga. Muuseumi väärtuslikem eksponaat - saami nõiatrumm - pärineb Saksamaalt. Muuseumi aadress: Siida, Inarintie, 99870 Inari, tel.+358-16-665212, http://www.samimuseum.fi
8.-10.05. toimus Rootsis Åres saami noorteorganisatsiooni Saminuorra aastakoosolek. Koosolekul osales umbes 100 delegaati.Koosolekuga tähistati ka organisatsiooni 35. aastapäeva.
27.-31.07. toimus Genfis ÜRO Inimõiguste Komisjoni Diskrimineerimise Vältimise ja Vähemuste Kaitse Alamkomisjoni Põlisrahvaste Töörühma 16. istungjärk. Istungjärgu keskne teema oli keel ja haridus. Saami Nõukogu oli esitanud ülevaate Stockholmis aprillis toimunud UNESCO valitsustevahelisest konverentsist Kultuuripoliitika arengu nimel ning Saami Nõukogu korraldatud põlisrahvaste “agoraasessioonist”, mille deklaratsioon oli lülitatud istungjärgu ametliku dokumendina levitatud ülevaatesse (E/CN.4/Sub.2/AC.4/1998/8).
8.-9.08. Rootsi valitsus vabandas saamide ees sajandeid väldanud väljatõrjumise ja repressioonide pärast. "Rootsi valtsuse nimel tahan vabandada nende ebaõigluse aastate pärast," ütles põllumajandusminister Annika Ahnberg, kes külastas põlisrahvaste päeval Põhja-Rootsit."Riigi põhjaosade koloniseerimine andis meile juurdepääsu loodusvaradele, kuigi selle hinnaks oli saamide väljatõrjumine nende põlistelt elualadelt. Peale seda keelasime me neil isegi emakeele rääkimise," ütles minister. Saamid loodavad, et nende hääbuv keel säilib jalahendatakse vaidlused karjamaade kasutamise õiguste üle. "Valitsuse poolne vabandus on hea algus, aga vaatame kuidas see saamide elu paremaks muudab," ütles Saami Nõukogu esimees Lars Anders Baer.
21. jaanuaril valiti Lapi Ülikooli (Rovaniemi, Soome) audoktoriks Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja saami kirjanik ja kunstnik Nils Aslak Valkeapää.
21.-24. jaanuarini toimus Inaris (Soome Lapimaa) rahvusvaheline filmi- ja telefestival "Skabmagovat" (Kaamosepildid). Sündmuseks olid saamid teinud jääst kinoekraani. Näidati retrospektiivset programmi Soomes produtseeritud saamiteemalistest filmidest ja telesaadetest koos Jorma Lehtola, Oula Näkkäläjärvi ja Juha Nousuniemi kommentaariga. Norra saamiraadio juhataja Nils Johan Hetta andis ülevaate uuemast saami filmiproduktsioonist. Uuematest saami filmidest esilinastus erakordse menuga Paul-Anders Simma dokumentaalfilm "Andke tagasi meie luukered!" Filmi peategelase Niillas A. Somby eestvottel asuti sealsamas protestikirju kirjutama. Külalisteks olid Austraalia aborigeenid, kes olid kaasa toonud ülevaate oma filmikunstist.
Veebruari esimesel nädalal toimus Tamperes saami kultuuri festival "Pohjala metsik hing" (Vilda Vuoigna Davvin). Toimus kunstinäitusi, joiukursus ja kontserte, millest votsid lisaks Rootsi, Norra ja Soome saamidele osa ka hispaanlased. 5. veebruaril esinesid koltasaami leu’dd’idega Elias Mosnikoff ja ta 12-aastane tütretütar Henna Mäki ja ansambel "Det Frysna Ögonblicket", mis ühendab joigu flamenco ja india muusikaga, solistideks Inga Juuso ja flamencolaulja Rogelio de Badajóz, kaasa tegemas india löökpillimängija Jai Shankar. Saami rahvuspühal esinesid Niko Valkeapää ja ansambel "Vilddas". Näidati ka kaht saami režissööri Paul Andres Simma filmi: vastvalminud dokumentaalfilmi “Andke tagasi meie luukered” ja möödunud aastal valminud komöödiat “Sagojoga minister”. Päevadest votsid veel osa kirjanik Kerttu Vuolab, aja- ja kirjandusloolane Veli-Pekka Lehtola jt. Korraldati multimeediaesitusi ja Merja Aletta Ranttila ning Britta Marakatt-Labba personaalnäitused, lisaks eksponeeriti veel kahekümne saami kunstniku töid.
6. veebruaril, saami rahvuspäeval, kaitses Oulu Ülikoolis doktoriväitekirja Vuokko Hirvonen teemal "Saamimaa hääli. Saami naise tee kirjanikuks". Tegemist oli esimese täielikult saami keeles kirjutatud väitekirjaga. Kaitsmine toimus soome ja saami keeles. Väitekiri on ilmunud ka raamatuna nii saami kui soome keeles (Vuokko Hirvonen, SAAMENMAAN ÄÄNIÄ. Saamelaisen naisen tie kirjailijaksi. SKST 725). Vt. ka: Raija Forsström. Ensimmäinen saamenkileinen väitöstyö syntyi saamen naisten kirjailijantiestä.- Helsingin Sanomat, 1999, 6.02.
Norra Jalgpalliliit ei toeta Saami rahvusmeeskonna pürgimusi FIFA liikmeks saamisel, teatas selle president Per Omdal 17. veebruaril, viidates asjaolule, et saamidel ei ole oma riiki.
5. märtsil kell 12.15 avasid Islandi kultuuriminister Björn Bjarnasson ja Põhjamaade Nõukogu Põhjala toimkonna esimees Pehr Löv Saami Web’i internetiteenistuse projekti, mida teostavad koostöös Norra ja Rootsi saamiraadiod Põhjamaade Nõukogu kaasfinantseerimisel. Projekti juhid on Nils Johan Heatta Norra ja Nils Henrik Sikku Rootsi poolelt, webmasteriks on Ole Isak Mienna. Infomaterjal valmistatakse ette raadiotoimetajate poolt. Võrguleheküljed on põhjalapi, norra, rootsi, soome, inglise ja hispaania keeles, neilt võib leida uudiseid, kommentaare jm. saamide elust neljas riigis ning teiste põlisrahvaste kohta. Projekt loodetakse lõpule viia juunikuuks, kuid juba praegu võib jälgida ta arenemist aadressil http://www.saamiweb.org/. Saamid on juba siiani kõige internetiseeritum soome-ugri vähemusrahvus, kuid enamiku saami võrgulehekülgede nõrkadeks külgedeks on info vähesus ja ükskeelsus (seejuures sageli norra- ja rootsikeelsus, mitte saamikeeelsus). Arvestades Saami Web’i publitseerijate professionaalsust, võib uskuda, ta leevendab seda puudust tublisti. Oma võrguvarianti on asunud täiustama ka ajakiri Samefolket (siiani rootsi, norra ja inglise keeles: www.samefolket.se ). Avamistseremoonia järel arutasid saami raadiote juhid Rootsi kultuuriministriga teise ühisprojekti, Norra, Rootsi ja Soome ühise digitaalse saamikeelse raadioprogrammi juriidilisi külgi. Digitaalne ülesaamiline raadio peaks valmis saama 2003. aastaks.
24.-28. märtsini toimus Guovdageaidnus (Saamimaa, Norra) rahvusvaheline põlisrahvaste filmifestival. Lisaks saami filmidele näidati indiaanlaste, grööni, maoori filme ning filmi Tiibetist.
Aprilli keskpaiku selgus, et saamidel on võimalik jätkata oma marssi Karesuandost Brüsselisse, mis katkes rahapuuduse tõttu Kopenhaagenis. Marssi korraldab Arbetsgruppen för den samiska rättskampen ja selle sõnumiks on saamide õigus omavalitsusele ning oma maadele ja vetele.
18. mail sai Soomes tegutsev saami muuseum "Siida" (Anaar/Inari) Rahvusvahelise Muuseuminõukogu Soome Komitee auhinna "Muuseumitegu '98".
29. mail esines Tartus "Dionüüsial" Haukur J. Gunnarsson (endine Saami Rahvusteatri "Beaivvaš" peanäitejuht) vestluse ja videoprogrammiga «Teater ja identiteet – Saami ja Pohja-Norra teater».
Juuni algul ilmus saami ansamblilt "Angelit" (õdede Tuuni ja Ursula Länsmani lauluduo, varem suuremas koosseisus"Angelin tytöt") CD "M?nnu" (Kuu). Joigude elektrooniline taust pärineb produtsent Kimmo Kajastolt. Rahvusvaheline korporatsioon Warner Music levitab plaati Soomes, Norras, Taanis, Saksamaal, USAs, Kanadas, Jaapanis, Malaisias, Kreekas, Singapuris jm.
12.-13. juunil tähistas Lujavri (Lovozero) küla Murmanski oblastis (Venemaa) 425. aastapäeva. Küla on tähtsaim saami keskus Koola poolsaarel, sest seal elavad ka 60ndatel aastatel kodudest lahkuma sunnitud rannikualade saamid. Siiski on 62% küla elanikest on komid, põhiliselt Ižma põdrakasvatajatest väljarändajad.
16.-20. juunil toimus Rovaniemis festival Jutajaiset, teemaks "Me sugu on suur". Pidustustest võtsid osa komid, marid, kildinisaamid, ungarlased ja soomlased. Jutajaiste traditsioon sai alguse 27 aastat tagasi. Tänavu oli festivalil umbes 60 ülesastumist ligi tuhande esinejaga kuuelt maalt. Festivali külastas umbes 30 000 vaatajat-kuulajat. 2000. aasta Jutajaiste teema on "Lapikülad on peatselt maailmakülad".
Guovdageaidnust (Kautokeinost) pärit Saami režissöör Nils Gaup valmistub uueks filmiks “Kautokeino ülestõus”. Gaup on oma õlule võtnud vastutusrikka ülesande teha film 1852.a aset leidnud verisest sündmuset, Kautokeino ülestõusust. 1852.a novembri mässus Taani-Norra ülemkihi vastu tapeti politseiülem Lars Johan Bucht ja alkoholikaupmees Carl Johan Ruth. Saami mässajad Mons Somby ja Aslak Haetta hukati pea maharaiumisega, kolmas mässuline tapeti teel vanglasse ning paljud saadeti sunnitööle. Paul Anders Simma tegi samal teemal dokumentaalfilmi "Andke tagasi meie luukered", mis esilinastus käesoleva aasta veebruaris. Filmiprojektiga alustati 1997. aastal Norra Filmiinstituudilt saadud 200 000 NOK (380 000 EEK) suuruse grandiga. Gaup on raha seni kulutanud filmi käsikirja kirjutamisele.
16.-17. oktoobril tähistas konverentsiga "Venemaa saamid kolmanda aastatuhande künnisel" oma kümnendat aastapäeva Koolasaamide Assotsiatsioon, mis asutati 3. septembril 1989. Paljus tänu Assotsiatsiooni survele moodustati Murmanski oblasti administratsiooni juurde põlisrahvaste komitee ning tunnustati oblasti põhikirjas saamid oblasti põlisrahvaks. 1992. aastast esindab Assotsiatsioon Koola saame Saaminõukogus, Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamide koostööorganis. 25. veebruaril 1999 autasustati Assotsiatsiooni esinaist Nina Afanasjevat Murmanski oblasti kuberneri aukirjaga. Assotsiatsiooni peakorter asub Murmanskis. Möödunud aastal moodustati Lujavris (Lovozero), kus elab enamik poolsaare saame, alternatiivne Murmanski Oblasti Saamide Ühiskondlik Organisatsioon eesotsas Aleksandr Kobeleviga, millesse on ühinenud saame Lujavri, Koola ja Kovdori rajoonist.
5.-9. novembril toimusid Eestis saami kultuuripäevad. Kui kõik eelmised saami kultuuri päevad alates 1989. aastast alates olid Eesti-Saami Ühenduse korraldatud, siis nüüdsete algatajaks oli Soome Turismiarenduskeskus. Et päevade korraldamises lõid kaasa ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Põhjamaade saatkonnad, Soome Instituut, Eesti Rahva Muuseum, FilmiMAX, Eesti Rahvusraamatukogu, Kunstiakadeemia, Kloostri Ait ja Olümpia hotell, loomulikult ka vanad tegijad Eesti-Saami Ühendus, Eesti Muinastaideselts, saamide poolt Norra Saami Event ja sponsorina Finnair, said seekordsed saamipäevad laialdasemad kui kunagi varem, nii haardelt kui sisult. Loe ka infolehe ülevaadet ja intervjuud lõunasaami joigaja Laara Stinnerbomiga.
Veebruari algul toimus Soome kaks saami rahvuspäevaüritust: Helsingis juba traditsiooniline Sa'mefeasta, Tamperes teist aastat korraldatav festival "Põhjala metsik hing". Kui möödunud aastal õnnestus Tampere saamidel pealinlasi üle trumbata, siis tänavu oli Sa'mefeasta võimsam. Loe Infolehest.
1. aprillil osales Soome president Tarja Halonen Sa'mediggi (Saamiparlamendi) avaistungil. Uue Saamiparlamendi volitused kestavad 2003. aastani. Esimene Sa'mediggi koosseis kogunes 1996, siis osales avaistungil president Martti Ahtisaari.
Aprillis leiti arheoloogilistel väljakaevamistel Sigtunas leiti 12. sajandist pärinev põdrasarvest toosi kaas, mille kirjad sarnanevad saami ornamentikaga. Sarnaseid esemeid on leitud Põhja-Norras Birka ja Trondheimi väljakaevamistel.