Soome-ugri kroonika 1997

1997

Jaanuar

9. - 12. 01. Soome-ugri rahvaste ja nende naabrite pärimuskultuuri sümpoosion Petroskoi konservatooriumis (Karjala Vabariik, Venemaa), millel osalesid ka eestlased.

13. - 14. 01. Venemaal elavate ingerisoomlaste ühendus Inkerin Liitto ja Soome tööministeeriumi juures tegutsev põgenike ja ümberasujate komitee korraldasid Peterburis rahvusvahelise seminari "Ingerimaa projekt 1997 - 2000". Seminari taotluseks oli arutada ingerlaste asualade - Venemaa, Peterburi, Leningradi oblasti, Karjala ja Soome valitsuste ja üldsuse osalust ingerisoomlaste taassünniprogrammi väljatöötamises ja toimimises. Inkerin Liitto on võtnud sihikule ingeri rahvuse ametliku rehabiliteerimise ning kultuurautonoomia saavutamise. Taassünniprogrammi abil loodavad ingerlased parandada oma elujärge ja pääseda tagasi ajaloolise Ingerimaa aladele. Seminari puhul andis Inkerin Liitto välja mahuka ja rohkesti soomeugrilasi puudutavaid ametlikke dokumente sisaldava bülletääni.

Soome Piiblitõlkeinstituut korraldas Venemaa soome-ugri piiblitõlkijaile jaanuari lõpus reisi Iisraeli, tutvumaks tõlgitava teose tegevuspaikadega.

Veebruar

26. 02. Tallinnas toimus Fenno-Ugria nõukogu aastakoosolek.

27. 02. Tartus toimus Akadeemilise hõimuklubi taastamiskoosolek. Klubi tegutses aastatel 1920-1940 ning suleti okupatsioonivõimude poolt.

Märts

Pariisis Inimese Muuseumi etnograafiafilmide festivalil võitis peaauhinna, Nanooki preemia, Mark Soosaare film «Isa, Poeg ja Püha Toorum». Mark Soosaare uus film jutustab handi shamaani perekonna elust Lääne-Siberi naftatööstuse hävitava surve all. Seekord juba 16. korda toimunud etnograafiliste filmide festivalil osales ka teine eesti film, Valentin Kuigi «Hääled» handi kirjanikust ja poliitikust Jeremei Aipinist.

Nina Zaiceva tõlkes ilmus vepsakeelne Luuka evangeelium, mille on välja andnud Soome Piiblitõlkeinstituut. Möödunud aastal ilmus vepsa keeles Johannese ja Markuse evangeelium.

3.-4. 03 Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee sektretariaadi istung Tallinnas. Istungist võtsid osa koordinaatorid Merja Hannus (Soome-Venemaa sõprusühingu peasekretär), György Nanofsky (Ungari Vabariigi suursaadik Vene Föderatsioonis ja reas SRÜ riikides) ja Valeri Markov (Konsultatiivkomitee esimees, Komi Rahva Taassünni Komitee esimees, Komi Vabariigi riigikogu aseesimees). Istungil arutati 26.-27. märtsini 1997 Tveris toimuva Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istungi päevakorda. Külalisi võõrustasid koordinaator Andres Heinapuu ja Konsultatiivkomitee liige Kaido Kama. Kohtuti välisminister Toomas-Hendrik Ilvesega ning kultuuriminister Jaak Allik andis delegatsioonile lõunasöögi, mille käigus arutati muuhulgas soome-ugri loomingulise maja rajamist Narva-Jõesuusse. Ungari suursaadik Moskvas hr Nanofsky kohtus Ungari aukonsuli Mall Hellami ja Ungari kultuuriseltsi esindajatega.

4. 03. Soome Euroopa-postmarkide sarjas ilmus kaks marki Mika Launise illustratsioonidega saami muinasjutule Tütarlaps, kes muutus kuldkosklaks.

6. - 8. 03. Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni (SURNA) nõukogu istung Tallinnas. Nõukogu arutas soome-ugri rahvaste noorte koostöö arendamise ja koordineerimise probleeme, otsustas asutada assotsiatsiooni ajalehe, nimetas selle peatoimetajaks mari noorte ajalehe "Kugarnja" peatoimetaja asetäitja Vladimir Kozlovi ja kinnitas 19. - 22. septembrini Eestis toimuva Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni kongressi päevakorra. 6. veebruaril osalesid istungist osavõtnud assotsiatsiooni kuuluvaid organisatsioone tutvustava väljapanekuga noorte infomessil "Teeviit" ning tutvustasid oma tööd 7. märtsil toimunud pressikonverentsil.

6. 03. Saranskis (Mordva Vabariik, Venemaa) toimus Ersa Keele Päästefondi korraldusel "Vabariigi rahvuste rahvusliku arengu ja rahvustevahelise koostöö programmi perioodiks kuni 2000. aastani" eelmõu arutelu. Eelnõu oli välja töötatud Mordva ülikooli Regionoloogia Teadusliku Uurimise Instituudis. Ettekande eelnõu kohta tegi Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee liige, Mordva ülikooli dotsent I. Jefimov. Nii ettekandja kui sõnavõtnud pidasid projekti ersa, mordva ja tatari rahva lõpliku venestamise kavaks, sest programmis on etten ähtud tugevdada vene elementi kõigis kultuuri- ja elusfäärides (koolid, riigiasutused, raadio, televisioon) ja viia koolidesse sisse tugevdatud vene kultuuri ja õigeusu õpetus. Kuni 2000. aastani on ersa kultuuri säilitamiseks planeeritud üks miljard rubla, samas kui vene kultuuri asendamisele sama programmi raames on ette nähtud 11 miljardit. Osavõtjate arvates on eelnõu vastuolus nii Vene Föderatsiooni kui Mordva Vabariigi konstitutsiooniga. Programmi esimene variant oli ette valmistatud Mordva Keele, Kirjanduse, Ajaloo ja Majanduse Instituudis ja olevat olnud kompetentsem, lühem ja selgem. Valitsus lükkas aga selle tagasi ning tellis uue variandi.

9. 03. esilinastus Ivalos (Soome Lapimaa) Soome-Rootsi-Norra ühistööna valminud saami komöödiafilm Sagojoga minister (Luohte ministarii). Teise saamikeelse täispika mängufilmi stsenarist ja rezhissöör on Paul-Anders Simma. Tuntuimad ta varasemaist filmidest on lühimängufilm Let's Dance (1929), dokumentaalfilmid Tundru testament (1995)ja Koeraelu (1996). Filmi sündmustikku kommenteerib oma joigudega Wimme Saari, muusikat teeb ka ansambel Hedningarna (Rootsi). Esimene saami täispikk film, Nils Gaupi Rajaleidja (Ofelas^) on olnud Oscari-nominent.

13. - 14. 03. Soome-Ugri Rahvaste Arengufondi aruande- ja valimiskoosolek Jos^kar-Olas (Marimaa). Koosolek kinnitas fondi eelmise aasta tegevus-, finants- ja revisjonikomisjoni aruande. Võeti vastu pöördumine Venemaa Rahvussuhete Ministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile rahalise toetuse saamiseks. Fond valis uue juhatuse, fondi presidendiks sai taas Nikolai Gavrilov. Koosolek arutas 1998. aasta kevadel Jos^kar-Olas korraldatava rahvusvahelise konverentsiga "Soome-ugri maailm 21. sajandil" seonduvat. Samuti oli arutluse all 16. - 21. juulini 1997 Eestis toimuv Soome-ugri rahvaste kuues folkloorifestival. Koosolek avaldas kahetsust, et folkloorifestivali peakorraldaja, sihtasutise Fenno-Ugria direktoril Jaak Prozesel taaskord viisaprobleemide tõttu koosolekul osaleda ei õnnestunud.

14.03. Petroskois (Karjala Vabariik, Venemaa) asutati Kalevala Selts. Seltsi eemärk on kaasa aidata Kalevala rajooni ökoloogilise ja majandusliku olukorra parandamisele. Kalevala rajoon on kultuuriliselt tähtis, sest sealt on kogutud suur osa soome rahvuseepose alusmaterjalist. Seltsi esimeheks valiti Aleksandr Fedotov ja aseesimeheks Toivo Makarov.

14.03. Eestis tähistati teist aastat eesti kirjanduse alusepanija Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval eesti keele ja kultuuri päeva.

15. 03. tähistas kontserdiga Riias oma 25. tegevusaastat liivlaste ansambel "Līvlist".

22. 03. Tallinnas (Eesti) toimus Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Võru Instituudi korraldusel seminar "Lõunaeesti keel tänapäeva koolis." Seminaril kõneldi lõunaeesti keelest ja kirjandusest, suhetest kirjakeelega ning lõunaeesti keele õpetamise hetkeseisust.

24. 03. Budapestis toimus Ungari-Eesti Seltsi koosolek, millel loeti ette Seltsi korraldatud eesti kirjanduse tõlkevõistluse parimad tööd.

25. 03. Moskvas toimus teaduslik-praktiline konverents "Soome-ugri faktor kaasaegses maailmas" /Finno-ugorskij faktor v sovremennom mire/. Konverentsi korraldas Venemaa Välisministeeriumi Diplomaatide Akadeemia.

26. 03. Saranskis toimus Mordva Vabariigis ja väljaspool elavate ersade ja mokshade kohtumine. Külas olid ersa- ja moks^amordvalaste esindajad Bas^kiiri ja Ts^uvas^i Vabariigist, Orenburgi, Niz^ni-Novgorodi ja Pensa oblastist, Moskvast, Samarast ja Uljanovskist. Arutati Vene Föderatsiooni Rahvusliku kultuuriautonoomia seaduse rakendamist mordvalaste teenistusse. Otsustati alustada ersa ja moks^a kohalike ja regionaalsete kultuurautonoomiate moodustamist neis Venemaa osades, kus ersad ja moks^ad elavad.

26. 03. Tveris (Venemaa) toimus Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung. Seni vaatleja staatuses olnud Tveri karjalaste esindaja võeti Komitee täieõiguslikuks liikmeks. Mõnede allikate järgi ei antud Tveri karjalastele siiski omaette hääleõigust, vaid nad peavad oma seisukoha kõigis küsimustes kooskõlastama Karjala karjalaste esindusega.

26. 03. Tveris (Venemaa) kirjutati alla Karjala Vabariigi (Venemaa) ja Tveri oblasti hariduskoostöö leping. Lepingu järgi algab üliõpilasvahetus Tveri ülikooli ja Petroskoi ülikooli vahel: Petroskois hakatakse ette valmistama emakeeleõpetajaid Tveri karjalastele ja Karjala Vabariigi üliõpilased saavad võimaluse õppida Tveri ülikoolis. Lisaks kavandatakse koostööd teadusasutuste ja koolide vahel, samuti õppekirjanduse väljaandmise alal. Juba praegu õpib Petroskoi kaks Tveri oblasti tütarlast karjala ja soome keelt, Karjala Teaduskeskuse Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituut on välja andnud karjala keele Tveri murde sõnaraamatu. Leping on esimene samm silla ehitamisel Karjala ning 380 aastat tagasi Kesk-Venemaale ümberasunud karjalaste vahel. Karjala keel ja kultuur ei olnud seal Nõukogude ajal võimude poolt soositud, alates 1990. aastast alates on asutud seda arendama. Praeguseks õpib karjala keelt 32 koolis 1753 last.

27. 03.Tveris toimus rahvusvaheline teaduskonverents "Tveri karjalaste ajalugu ja kultuur".

28.03-3.04. Venemaal toimusid Eesti kultuuri päevad, osa üritusi toimus ka Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris.

Aprill

Karjala Kirjanike Liitu võeti vastu vepsa kirjanik Nikolai Abramov, kes on ühtlasi vepsa lehe Kodima peatoimetaja. Tema sulest ilmus 1994. aastal esimene vepsakeelne luulekogu Kolmkümmend kolm (Koumekümne koume).

4.04. Joshkar-Olas Mari ülikoolis kaitses doktoriväitekirja "Karjala keele konjugatsioon" Karjala Rahva Liidu esimees, kirjanik ja keeleuurija Pekka Zaikov.

5.-6.04. Joensuus (Soome) toimus Karjalan Sivistysseura aastakoosolek. Otsustati moodustada kaks toimkonda: karjala kultuuri toetustoimkond ja Cross-Border Co-operation Committee. Esimeheks valiti taas Pennti Keynäs. Selts toetab karjala kultuuri nii Soomes kui Vene Karjalas. Koosolekust v?tsid külalistena osa Vene Karjala esindajad Karjala Rahvuskultuuri Keskuse juhataja (Centr Narodnoj Kul'tury Karelii) Ljudmila Grigorjeva, Karjala Rahva Liidu juhatuse liikmed Ivan Savin, Rudolf Toivonen ja Aleksandr Volkov. Kultuuriprogrammis osalesid lisaks Soome karjalaste foklooriansamblitele ka Aunuse (Olonets, Venemaa) lasterühm "Oravaizet".

8.04. Petroskois toimus pressikonverents, millel Soome Punase Risti esindajad kõnelesid abist Vene Karjalale. Soome valitsus on Punasele Ristile eraldanus 3,7 miljonit marka (ligi 0,7 miljonit USA dollarit). Sellele lisaks kogutakse annetusi, nii rahaskui natuuras. Kogutakse jalanõusid, rõivaid ja muud vajalikku. Humanitaarabi jagatakse peamiselt haiglatele ja vanadekodudele. Abi kohaletoimetamisel on olnud probleeme Vene tolliga.

10. - 13. 04. Rahvusvaheline seminar Internet soome-ugri inforuumis Tallinnas, mille käigus moodustati Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee meedia ja informatsiooni töörühm. Töörühma koordineerimiskeskuseks volitati Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus. Seminarist võtsid osa üheksa soome-ugri rahva esindajad. Vahetati informatsiooni interneti levikust ja arvutitehnilisest baasist eri soome-ugri aladel, ning lepiti kokku edasise koostöö põhimõtetes. Televisioonide esindajad (kõik Venemaa Euroopa-osa soome-ugri televisioonid ning Eesti, Soome ja Ungari avalikõiguslikud telekanalid) leppisid kokku lastele mõeldud soome-ugri muinasjutusaadete vahetamises.

16.04. Mordva Vabariigis tähistati ersa keele päeva vastavalt kultuuriministri ja haridusministri soovitusele kõigi rajoonide koolides ja kultuuuriasutustes. Ersa keele päeva tähistatakse A.P.Rjabovi nimelise Ersa Keele Päästmise Fondi algatusel alates 1993. aastast. Fondi korraldatud pidulikul koosolekul anti üle ka Rjabovi preemia eest ersa keel arendamise ja säilitmise eest. Seekordseks laureaadiks oli Nikolai Anoshkin, Lukojanovis asuva ersa kultuuri muuseumi direktor ja samas töötava D.Nadkini ninmelise Ersa Keele Päästmise Assotsiatsiooni esimehees. Varem on sama auhinna saanud Orenburgi oblasti Buguruslani rajooni kultuuriseltsi "Lis'mapra" esimees Viktor Tingajev (1993) ersa keele õpetaja Vera Klementjeva (1994, postuumselt) ja algklasside õpetaja Rimma Zhegalina (1995). Mari Boine Persen

17. 04. Festivali Jazzkaar Tallinnas avas menuka kontserdiga saami lauljatar Mari Boine.

21. - 24. 04. Soome-ugri üliõpilaste teaduskonverents (IFUSCO) Turus (Soome), Osales 150 tudengit Udmurtiast, Komist, Soomest, Ungarist ja Eestist, sealhulgas Eestis õppivad mari ja udmurdi üliõpilased. Järgmise IFUSCO korraldajateks kandideerivad Pécsi (Ungari) ja Sõktõvkari (Komi Vabariik) ülikool.

25.04. Karjala Vabariigi president Viktor Stepanov kiitis heaks Karjala Vabariigi soome-ugri kooli arengukontseptsiooni, mille peaeesmärgiks on säiltada ja arendada karjala, vepsa ja soome keelt ja kultuuri soome-ugri kooli arendamise kaudu.

26.04. Tartus tähistasid Eesti Mari Selts, Akadeemiline Hõimuklubi ja SA Fenno-Ugria koostöös Soome Instituudi Tartu osakonnaga mari kangelase päeva. Kõnekoosolekul esinesid tervitusega Tõnu Seilenthal Akadeemilise Hõimuklubi nimel, Pertti Pyhtilä Soome Instituudi Tartu osakonna nimel ning politoloogiaõppejõud Rein Taagepera. Jaak Prozes kõneles mari kangelase päeva taustast ning Irina Orehhova mari kangelastest udmurdi rahva pilgu läbi. Toimus ka kontsert, kus esinesid Tartu tudengiansamblid Kärsh (Kannel) ja Pamasshintsha (Allikas) ning mari rahvustoitudega bankett.

Mai

Soome Saamiparlamendi kultuuriauhinna sai kirjanik Kirsti Paltto. 20 000 soome marga suurune auhind anti talle mitmekülgse töö eest saami kultuuri alal. Kirjanikutöö kõrval on Kirsti Paltto korraldanud ka saami teatritegevust. Ta on praegu Põhjamaade saami kirjanike liidu esimees.

1.05. Soome ja Eesti vahel jõustus viisakohustusest loobumise leping. Nüüd saavad kõigi kolme soomeugri riigi - Eesti, Soome ja Ungari kodanikud üksteisel viisavabalt külas käia.

2.-4.05. Soome Sibeliuse Akadeemia rahvamuusika osakonnast välja kasvanud ansambel MeNaiset esines Eestis Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Tartus. 1995. aastal valisid ajakirja Uusi Kansanmusiikki lugejad ansambli Soome parimaks. Gastrolli korraldas Soome Instituut Eestis.

3.05. 15 aastat tagasi asutati Tuglase selts, mis tegeleb Eesti kultuuri tutvustamisega Soomes. Vahetult enne maipühi toimunud sünnipäevapidu tõi kokku sadu Eesti kultuurihuvilisi.

8.05. Tallinnas suri 37-aastaselt setude õiguste eest võitleja Reet Tobre.

13. - 15. 05. Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri ametlik visiit Ungarisse. Kohtumisel Ungari presidendi Arp'ad Göncziga keskenduti Eesti ja Ungari ühinemisele Euroopa Liidu ja NATOga. President Meri esines Ungari Parlamendis eestikeelse kõnega "armsatele vendadele madjaritele", milles andis ammendava ülevaate Eesti riigi arengust. Ungari ja Eesti vaheliste sidemete arendamise eest andis president Göncz Lennart Merile üle Ungari Suure Risti Teeneteordeni.

16. 05. Eesti rahvuskultuuride ühendus Lüüra avas Tallinnas oma maja, kus hakkavad koos käima 18 erineva rahvusliku ühenduse kultuuriseltsid.

20.05. Eesti Migratsioonifondi nõukogu kinnitas korra, mille alusel hakatakse jagama Ida-Petserimaalt Eesti Vabariiki ümber asuvate Eesti kodanikele ja nende perekonnaliikmetele ning eestlastele ja nende pereliikmetele toetusi. Petseris elab praegu tuhat eestlast ja umbes 6000 õigusjärgset Eesti kodanikku. Eri hinnangutel on neist Eestisse tagasipöördujaid kõige rohkem 400.

23. 05. Fenno-Ugria infopäev Viljandis. Traditsiooniks saanud infopäeval, mille eesmärgiks on soome-ugri problemaatika, ajaloo ja kultuuri tutvustamine Eesti maakonnakeskustes, käsitleti seekord soome-ugri rahvaste koostöö arengusuundi viimastel aastatel.

25. - 27. 05. Ungari presidendi Arp?d Gönczi riigivisiit Rumeeniasse. A.Göncz kohtus Rumeenia presidendi Emil Constantinescuga ning külastas Transilvaania pealinna Kolozsv?ri (rum. k Cluj Napoca), et arutada kohalike ametiisikutega Ungari saatkonna esinduse loomise plaane. Viimati väisas Ungari riigipea Rumeeniat 70 aasta eest.

26.-27.05. Sihtasutis Fenno-Ugria tähistas oma 70. aastapäeva.

26.-30. 05. Soome-ugri rahvaste emakeelset haridust käsitlenud seminar Tallinnas SA Fenno-Ugria ja Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi korraldusel.

Juuni

Soome rahvalauluansambli Värttinä (Värten) esinemised Jaapanis ja Austraalias olid eriti menukad. Värttinä esines Austraalias Brisbane’i biennaalil, Sydneys ja Melbourne’is ning kahes yleriigilises TV-programmis. Tokio kontserdi järel kulus Värttinä tüdrukutel tervelt tund autogrammide andmiseks. Praegu plaanitakse laiemat ringreisi Jaapanis järgmisel aastal. Värttinä alustas karjala rahvalaulude töötlemise ja esitamisega, kuid on lisaks karjala ja soome lauludele esitanud ka teiste soome-ugri rahvaste laule.

Rootsis alustas ilmumist ajakiri "Kultur i Barentsregionen/Kuljtura Barenceva Regiona/Culture in the Barents Region". Ajakiri on mitmekeelne, esimeses numbris leidub lisaks rootsi, inglise ja vene keelele ka soome keelt. Barentsi regiooni kuuluvad soomlaste, karjalaste, vepslaste, saamide, komide ja neenetsite asualad.

Karjalan Sivistysseura (Soome) ja Petroskois ilmuv kultuuriajakiri Carelia kuulutasid välja karjalakeelse kirjanduse võistluse. Võistlusele võib saata nii proosat kui luulet, tähtaeg on 1. jaanuar 1998. Esimeseks auhinnaks on 1500, teiseks 1000 ja kolmandaks 500 Soome marka. Tööd tuleb saata aadressil: Venemaa, 185670 Petroskoi, Pushkinskajakatu 13, Carelia lehden toimitus.

2. 06. Mordva Riigikogu aseesinaine Jelena Kuldõrkajeva kohtus Tallinnas Eesti parlamendi aseesimehe Tunne Kelamiga. Lepiti kokku tihendada infovahetust ja arutati mordva tudengitele Eesti kõrgkoolides õppimisvõimaluste loomist.

2.06. Filosoofiadoktor Veli-Pekka Lehtola Oulu ülikoolist (Soome) pärjati Israel Ruongi preemiaga. 20 000 norra krooni suurust auhinda annab välja Põhjamaade Saami Instituut (Sami Instituhtta, Gouvdageaidnu, Norra). V.P. Lehtola on uurinud saami rahva ajalugu ja kunsti. Parasjagu on tal käsil raamatu ja cd-romi koostamine saami kunstist ja multididtsiplinaarne uurimus soomlaste ja saamide suhetest XX sajandi esimesel poolel.

13.-15.06. Tromsös (Norra Lapimaa) toimus esimene rahvusvaheline sümpoosium Barentsi regiooni läänemeresoome-saami vähemusrahvastest ja nende kirjakeeltest. Sümpoosiumis osalesid teadlased Norrast, Soomest, Taanist, Rootsist ja Venemaalt.

14.06. Rootsi Keskerakonna esimees Olof Johansson lubas oma erakonna toetust soome keele muutmiseks Rootsis ametlikuks vähemuskeeleks, kõneldes Keskerakonna kongressil Haaparantas, Rootsi põlissoomlastega asustatud alal. Rootsi vähemuskeeltekomisjon oli varem soovitanud anda vähemuskeele staatus küll jidishile ja mustlaskeelele, kuid mitte soome keelele. Rootsis elab 400 000 soomlast.

14.06. Vesjegonskis (Tveri Oblast, Venemaa) peeti viies Tveri karjalaste rahvakunsti festival. Festival oli pühendatud karjalaste ümberasumise 380. aastapäevale. Festivali korraldas 1990. aastal moodustatud Tveri karjalste kultuuri keskus koostöös Vejsegonski rajooni kultuuriosakonna ja Tveri Rahvaloomingu Maja. Lisaks Tveri karjala kollektiividele osales festivalil ka laulukoor Oma pajo Vene Karjalast.

15. 06. Tamperes (Soome) toimus soome-ugri telesaadete ülevaatus. Peaauhinna sai Teleraadiokompanii Jugoria (Handi-Mansi Autonoomne Ringkond, Venemaa) telesaade Põlisrahva elu. Teised auhinnasaajad olid Permikomi saade Pulmad, Venemaa TV saade Kuu maal modrva külas ja TRK Udmurtia Taevas, kass ja luule.

16. 06. Ersa ja moksha intelligentsi esindajad pöördusid Mordva Riigikogu esimehe V.A.Ketshkini, Mordva Vabariigi Glava N.I.Merkushkini, Mordva Vabariigi Valitsuse esimehe V.D.Volkovi ja Vene Föderatsiooni Presidendi esindaja poole avaldusega ersa ja moksha kultuuri halva olukorra kohta Mordva Vabariigis.(Vt. ka avalduse teksti vene või inglise keeles)

18. 06. Rovaniemis (Soome) anti Samuli Aikiole üle Olaus Sirma auhind teenete eest saami keele, kultuuri ja ajaloo uurijana. Samuli Aikio tähelepanuväärsemate tööde hulka kuuluvad saamikeelne saami ajaloo raamat Olbmot ovdal min, (1992) ja kaastöö saamikeelsele geograafia- ja ajalooatlasele. Samuli Aikio töötab Soome Kodumaiste Keelte Keskuses. Auhinnale nime andnud Uppsala ülikoolis teoloogiat õppinud Olaus (Mattson) Sirma oli esimene praeguse Soome alalt pärit akadeemiliselt haritud laplane. Auhinda annab välja Lapi ülikooli valitsus.

20.-22.06. Talinnas toimus Eesti koolinoorte laulu- ja tantsupidu, millest võtsid osa ka hõimurahvaste lapsed Venemaalt: mari lastekoor Joshkar-Ola Muusikalis-Kunstilisest Internaatkoolist ja udmurdi poistekoor Ingur Izhkarist.

26. 06. Algas Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste kahekümnes soome-ugri uurimisreis. Kolmteist erinevate erialade üliõpilast sõitsid Kadri Viirese juhtimisel Permi-Komi Auronoomsesse Ringkonda Venemaal, kus etnograafilises keskkonnas joonistatakse ja pildistatakse permikomide rahvakunstiesemeid, arhitektuuri ja tarbeesemeid ning kogutakse materjali iseseisva uurimistöö tarbeks. Ekspeditsioonide traditsiooni algatas 1978. aastal prof. Kaljo Põllu. Kahekümne aasta jooksul on Eesti kunstiüliõpilased töötanud peaaegu kõigi soome-ugri rahvaste juures. Möödunud aastal talletati Lääne-Siberis Jamali poolsaare neenetsite kultuuri.

27. 06. Soome Saamiparlamendi juhatus (Inari, Soome) avaldas rahulolematust Soome riigi poolt antava põhjapõdrakasvatustoetuse üle. Saamid pole rahul, et enam ei toetata uue põdramajandi loomist, traditsioonilist loodustsäästvat karjatamist ega anta toetust mootorsaanide ostmiseks. Et porokasvatus on osa saami kultuurist ja seega rohkem kui lihtsalt elatusala, Saamiparlamendi juhatus Soome poroksvatust puudutavat seadusandlust vastuolus olevaks põhiseaduses garanteeritud saamide õigustega.

28.06.-4.07. Kultuuriselts Kõuelind kutsus Eestisse 19 krii indiaanlast, kes esitasid mitmel pool Eestis oma traditsioonilisi tantse. Rühma, millesse kuulusid 12-21-aastased noored, saatsid Esimeste Rahvaste Valitsuse asepealik Leonard Hardlotte ja Wes Stevenson (Saskatchewani Indiaanikolledzhist). Bibliograafia sündmuse kajastamisest Eesti pressis

Juuli

Prantsuse koomiksisarja "Asterix" album "Obelixi galeer" ilmus Soomes savo murdes.

Tromsö ülikoolis (Norra) valmis Uue Testamendi uus põhjasaamikeelne tõlge. Vana tõlge oli vananenud ning sisaldas keelevigu. Esimene saamikeelne Uus Testament ilmus 1840. aastal, kogu Piibel 1895.

3.-11.07. Udmurdimaal (Venemaa) toimus Udmurdi noorteorganisatsiooni Shundõ korraldusel soome-ugri vanemate klasside õpilaste kultuurilaager. Osalesid soome-ugri lapsed Venemaalt ja Eestist.

5.-13.07. Soome-ugri teatri- ja kunstifestivalil Bomban Juhlaviikot Nurmeses (Põhja-Karjala, Soome) osalesid lisaks Soome teatritruppidele teater Vanemuine Eestist, Komi Akadeemiline Draamateater (Venemaa), ungari ja soome rahvamuusikud. Ka soomlased esitasid sugulasrahvaste-ainelisi etendusi: tantsuteater Raatikko Rauna Paadar-Leivo muinasjutu ainetel loodud tantsuetendust, Maria Wolska mansi Juvan Shestalovi monoetendust Ugrilaste häll. Toimus ka Ungari laat programmi ja rahvusköögiga.

6.-13.07. XI Pärnu visuaalse antropoloogia festivalil toimus Mark Soosaare (Eesti) filmi Isa, poeg ja püha Toorum Eesti esilinastus. Festivali peaauhinna sai Thomas Stendertrupi film "Igavese rahu portaal" (Taani, Kuuba, 1996) "meenutuse eest, et inimkonnal pole tulevikku, kui ei hoolita minevikust". Eriauhinna sai kaks soome filmi: firma Paulig Baltic auhinna "Iga päev pole pulmapäev" (rezh. Mirja Metsola, 1997), publiku auhinna "Madame E" (Lasse Naukkarinen, 1997).

9.-16.07. Nurmeses (Soome) toimus soome-ugri laste muinasjutuvõistluse Satukota auhinnalaager. Laagrisse kogunesid soome, võru, karjala, vepsa, ersa, moksha, mari ja mansi keeles kirjutanud 10-14-aastastest lastest parimad. Laagris esitasid lapsed oma jutte nukuteatri vahenditega. Laagrit juhendasid elamuspedagoogoka spetsialist Juha Shemeikka (kuulsa Kalevala-runode esitaja Miihkali Shemeikka järeltulija, Soome), lavastaja Riita Mänty (Soome) ja Maile Hiiet (Eesti). Lapsed vaatasid ka festivali kavas olnud lasteetendusi ning kohtusid Soome tantsuteatriga Raatikko.

11.-13.07. Mari Eli Vabariigi pealinnas Joshkar-Olas toimus noorteorganisatsiooni U Vii korraldusel rahvusvaheline soome-ugri rahvaste noorsoofestival. Festivalis osalesid soomeugri noored Marimaalt, Bashkortostanist, mitmest Venemaa oblastist, Udmurtiast, Soomest ja Eestist. Festivalist osavõtnud võtsid vastu resolutsiooni ning pöördumise Venemaa soome-ugri alade teleraadiokompaniide poole soovitusega alustada ühist saatesarja Soome-ugri maailm täna, milles leiaks kajastamist kõigi Venemaa soomeugrilaste elu.

12. 07. Helsingis suri 79-aastaselt professor akadeemik Pertti Virtaranta, karjala keele ja kultuuri uurija ning Soome ja Vene Karjala hõimusuhete hoidja ka kõige raskematel aegadel.

15.-19.07. Otepääl toimus Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) viies Peaassamblee, millest võtsid osa 41 rahva esindajad kõigist maailmajagudest. ERO ühendab 50 rahvast, rahvaarvuga kokku üle 100 milljoni. ERO liikmetest on tänaseks iseseisvuse saavutanud ja ÜROs esinadtud Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia ja Palau ning seetõttu arvatud toetajaliikmeteks. Soome-ugri rahvastest kuuluvas EROsse ingerisoomlased, marid, komid, udmurdid ja ungari vähemus Rumeenias (Transilvaanias). Vaatlejatena olid kohal liikmekandidaatide ersade ja mokshade esindajad. ERO uueks esimeheks valiti Seif Sharif Hamad Sansibarist, uut peasektetäri valida ei õnnestunud, selleks kutsutakse arvatavasti jaanuaris kokku kuues, erakorraline Peaassamblee. ERO Peaassamblee võttis vastu 13 resolutsiooni, sealhulgas resolutsiooni riikluseta väikerahvaste ja põlisrahvaste kohta. Selles kutsutakse Peterburi linna ja Leningradi oblasti juhte kuulutama sealsete ingerlaste jaoks soome keel teiseks ametlikuks keeleks ning õpetama lastele koolides soome keelt riigi toetusel.

17.-21.07. toimus Eestis soome-ugri rahvaste kuues fokloorifestival, mille eestkostjaks oli Vabariigi President Lennart Meri. Festivalist võtsid osa kõigi soome-ugri rahvaste folkloorirühmad. Avakontsert toimus Tartus ja lõppkontsert Rakveres, kontserdid toimusid aga enamikus Eesti maakondadest. Üks kontsert anti ka Otepää lähedal Pühajärvel, kus kuulajate hulgas oli Esindamata Rahvaste Organistsiooni Peaassamblee delegaate mitmest maailmajaost. Tartus Eesti Rahva Muuseumis avati festivali ajal näitus "Komi hingus" komi esemetest muuseumi kogudes.Ürituse äramärkimiseks tellis Eesti Post kunstnik Riho Luuselt eritempli, mis oli avapäeval kasutusel Tallinna Postimajas. Tartus toimus Soome-Ugri Rahvaste Kultuuride Arengufondi juhatuse koosolek, kus otsustati, et järgmine festival toimub Venemaal Udmurtia pealinnas Iz^karis (Iz^evskis).Vaata ka bibliograafiat

21.- 23.07. ERO Peaassambleele järgnes rahvusvaheline konverents Vägivallatus ja konflikt: Võimalused efektiivseks rahulikuks muutuseks Tallinnas, millest võtsid lisaks ERO Praassamble delegaatidele osa Euroopa inimõiguste institutsioonide ja ÜRO esindajad.

22.07. Vene president Boriss Jeltsin otsustas panna veto seadusele, millega oleks piiratud kõigi usundite tegevusvabadust Venemaal, välja arvatud neli "traditsioonilist" religiooni (õigeusk, judaism, budism ja islam). Vähemalt 15 aastat tagasi ametlikult registreeritud religioonid jäänuksid riigi kaitse alla. Teistele oleks seatud piiranguid, näiteks olnuks neil keelatud omada maad, kirjastada raamatuid, avada koole ja korraldada avalikke teenistusi. Seadus oleks ohustanud ka maride ja udmurtide traditsioonilisi rahvuslikke loodudusundeid, mis hoolimata rangest keelust Nõukogude aja üle on elanud ja nüüd näiteks Mari Vabariigis ametlikult registreeritud on. Jeltsini otsus järgnes nädalatepikkusele rahvusvaheliseks paisunud kriitikale, mille kohaselt olevat Venemaa usuvabaduse vallas pöördumas tagasi autoritaarsesse minevikku.

22.07. Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadurile Mall Hiiemäele (teadusliku uurimistöö eest eesti rahvausundi ja rahvakalendri vallas) ja Põlva Ühisgümnaasiumi õpetajale Tiiu Kiudorvile (rahvatantsualase tegevuse eest) anti üle Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad. Üleandmine toimus Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis Kaarlimõisas, (endine Aleksandrikool) mille peakomitee presidendiks oli Jakob Hurt. Jakob Hurda kultuuripreemiaid jagatakse 1990. aastast . Üks neist antakse Põlvamaal vanavara kogumisega silma paistnud isikule, teine vabariigi kultuuritegelasele. 1996. aastast annab autasusid välja Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts. Eesti Kultuurkapitali poolt rahastatud auhinna suuruseks on viis miinimumpalka. Auhinnaga kaasneb tänavu Mart Laari "Raamat Jakob Hurdast" ja kunstnik Lembit Sepa graafiline leht.

28.07-1.08. Genfis toimus ÜRO Inimõiguste Komisjoni Põlisrahvaste Töögrupi 15. istung. Istung märkis ka 20 aasta möödumist esimesest põlisrahvastele pühendatud konverentsist Genfis. Istungist võttis osa Saami Nõukogu esindus (Lars-Anders Baer, Rauna Kuokkanen, Anne Nuorgam ja Ann-Kristin Hakansson), Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteed esindasid Nina Nesterova ja Vassili Pektejev , Soome riigi esinduses osales Irja Seurujärvi-Kari Saami Nõukogust. Arutelu all oli põlisrahva /indigenous/ mõiste defineerimine, põlisrahvastele nende maade tagasiandmise probleem ja pidevalt tegutseva Põlisrahvaste Foorumi loomine ÜRO juurde, mis ei tegeleks ainult inimõiguste küsimustega, vaid oleks laiema mandaadiga valitsuste, põlisrahvaste ja ÜRO süsteemi kokkupuutepunkt ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu alluvuses. Üldine arvamus oli, et praegusel hetkel pole otstarbekas ega vajalik põlisrahva mõistet defineerida. Konsultatiivkomitee nimel võttis sõna Nina Nesterova, kes toetas Põlisrahvaste Foorumi loomist ning oli tänulik Vene riigile, et see on viimasel ajal hakanud rohkem tähelepanu pöörama Venemaa põlisrahvastele. Ta andis ka ülevaate Budapestis 1996. aasta augustis toimunud soome-ugri rahvaste teisest maailmakongressist. Saami Nõukogu oli edastanud sekretariaadile ülevaate põlisrahvaste olukorrast Soomes, Norras, Venemaal ja Rootsis , mis oli lülitatud sekretariaadi dokumendi "Põlisrahvaste inimõiguste ja põhivabaduste toetamist ja kaitset puusutavate arengute ülevaade: keskkond, maa ja säästlik areng" lisasse.

29.07. Venemaa välisministeerium süüdistas oma avalduses Eestis toimunud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) peaassambleed separatistlike meeleolude õhutamises Venemaal.

August

Käesolevast sügisest hakatakse taas pärast 61-aastast pausi Norra koolides õpetama soome keelt. Teise keelena hakatakse soome keelt õpetama kahes Norra põhjapoolseimas läänis. Soome keelt kõnelevaid kveene elab Põhja-Norras u. 6000.

2. 08. Irel (Mazirbes, Kuramaa, Läti) tähistati 9. korda liivlaste päeva. Liivlaste päeva tähistatakse 1989. aastast augustitkuu esimesel nädalavahetusel. Toimus liivikeelne jumalateenistus ja rahvamuusika kontsert, milles osalesid ka eesti rahvatantsurühm. Tantsupeol Oli avatud fotonäitus ja näitus liivi rahva ajaloost. Liivi päeva avas Poulin Klavina, Liivi Seltsi esimees Aldis Ermanbriks tervitas kokkutulnuid liivi rahva nimel. Kohal viibisid Eesti, Soome ja Norra suursaadikud Lätis, kes samuti esinesid tervituskõnedega, tervituse saatis ka USA suursaadik. Eelmisel päeval oli lõppenud liivi laste laager, kus neile õpetati emakeelt ja liivi kultuuri. Laagrist osavõtjad esinesid ka Liivi päeva kontserdil.

2. 08. Luhamaal (Kagu-Eesti) toimus Setu Kuningriigi päev. Üks päev aastas on setud oma asualal võtnud õiguse oma kuningriigile. Selle päeva jooksul valitseb nii Eesti kui Vene jurisdiktsiooni alla jäävat Setumaad kuningas Peko. Mütoloogilise kuninga Peko asemikuks (sootskaks) valiti Volli Kera Luhamaalt. Kuningriigi päeval toimusid mitmed võistlused ja konkursid, kõlas setu meeste- ja naistelaul, lõbutseti ja oldi rõõmsad. Setu Kuningriigile tegi mitteametliku visiidi ka Eesti Vabariigi peaminister Mart Siimann.

8.-10.08. Põlvamaal Vilustes toimus üheksas Kaika suveülikool võru keele huvilistele. Osavõtjaid oli tänavu üle saja. Kaika suveülikool on kolmepäevane õppelaager, kus kogu tegevus on võimaluste piires võru keeles.

13.08. Eesti Rahva Muuseumi näitusemajasTartus (Eesti) avati Eesti-Ungari ühisnäitus Traditsioonilised mängud ja spordialad. Näitus kajastab eesti ja ungari traditsioonilisi liikumis-, jõu- ja osavusmänge ning spordialasid. Lisaks on võimaluste piires ära kasutatud ka teiste soome-ugri rahvaste materjale. Eksponeeritavad materjalid pärinevad Ungari Spordimuuseumi, Ungari Etnograafiamuuseumi, Kecskemeti Mänguasjade Muuseumi ja Hermann Otto Muuseumi fondidest Ungaris ning Eesti Spordimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest Eestis.

16.-17.08. Jos^kar-Olas (Mari Vabariik, Venemaa) toimus soome-ugri regioonide II ratsaspordi esivõistlused. Esikohale tuli udmurdi esindus.

18.-28.08. Jos^kar-Ola lähedal (Mari Vabariik, Venemaa) toimus soome-ugri laste laager, milles osalesid mari lastele lisaks udmurdid, mordvalased, komid Venemaalt ja setud Eestist.

September

23.-27. 09. Helsingis Venemaa teadus- ja kultuurikeskuses toimus näitus “KomiEXPO-97”. Näituse eesmärgid olid: Komi Vabariigi ja Soome koostöö arendamine, vabariigi majanduspotentsiaali näitamine, otsesidemete sõlmimine lääneriikide majandus- ja rahandusringkondadega.

24. 09 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) kultuurikomisjonile esitati rakendamiseks resolutsioon, mille kohaselt peab ENPA selgitama võimalusi soome-ugri rahvaste säilimiseks oma pragustel asualadel ka tulevikus. Soome-ugri rahvaste kultuuri säilitamise küsimuse tõstatas ENPA ees tänavu veebruaris Soome Eduskunna esinaine Tytti Isohookana-Asunmaa. Resolutsioonis märgitakse, et vähemuskeelte säilitamise põhimõtet toetavad Vene Föderatsiooni ja mitmete VFi koosseisu kuuluvate vabariikide konstitutsioonid, kuid neid põhimõtteid ei järgita. Resolutsioon näeb ette otsida võimalusi Venemaa soomeugrilaste abistamiseks alghariduse ja meedia toetamisel ning õppematerjalidega varustamisel. Resolutsioonile kirjutasid 286st ENPA liikmest alla 20, teiste seas ka EV Riigikogu liikmed Kristiina Ojuland ja Anti Liiv.

Oktoober

Oktoobri algul valmis esimene karjalakeelne mängufilm. Helsingi Piiblitõlkeinstituudi ja Petroskoi Pedagoogikaülikooli ühistöös tõlgiti ja dubleeriti karjala keelde misjonifilm Jeesus, mis on olemas juba 420 keeles. Tõlke autor on Zinaida Dubinina.

2. 10. võttis Fenno-Ugria nõukogu oma erakorralisel koosolekul vastu Fenno-Ugria uue põhikirja. 1927. aastal vastu võetud põhikirja järgi koostatud endist põhikirja korrigeeriti lähtudes mittetulundusühingute seadusest. Pärast riiklikku registrisse kandmist nimetatakse sihtasutis "Fenno-Ugria" ümber Fenno-Ugria Asutuseks. Fenno-Ugria nõukogu pikendas praegu ametis oleva juhatuse volitusi kuni märtsis toimuva korralise üldkoosolekuni. Fenno-Ugria võttis vastu kaks uut liiget: Akadeemilise Hõimuklubi ning Eesti Fennougristide Komitee ja ühendab praeguseks 61 asutust ning organisatsiooni.

2. - 5. 10.. toimus Sõktõvkaris (Komi) soome-ugri rahvaste noorte kirjanike seminar. Seminarile kutsutud Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni esimees Arvo Valton ei saanud osaleda Venemaa-poolse viisasegaduse tõttu.

4. 10. Rumeenia linnas Tirgu Muresis peetud Ungari Demokraatliku Liidu kongressil õhutas Rumeenia ungarlaste liider piiskop L?szló Tõkés kohaliku suurima ungarlaste partei liikmeid võitlema radikaalsete muutuste eest. Tõkés nõudis kommunismiperioodil võõrandatud ja suletud ungari kirikute tagastamist ja Kolozsv?ri (Cluj Napoca) ungarikeelse ülikooli taasavamist. Piiskop, kelle vahistamine 1989. aastal vallandas kommunistliku diktatuuri kukutamisele viinud protestilaine Rumeenias, evib seal elava 1,6 miljoni ungarlase seas laia toetajaskonda.

4.-12.10. Pirkanmaa Eesti nädalal Soomes osalesid Fenno-Ugria Tartu keskuse sekretär Kauksi Ülle ja SURI juhataja Andres Heinapuu. Kauksi Ülle esitles Tamperes oma uut võru-soome-keelset luulekogu Kuldnaanõ. Andres Heinapuu pidas Tamperes ja Valkeakoski Eesti Seltsis loengu soome-ugri rahvaste olukorrast ja tulevikuperspektiividest.

6. 10. toimus Fenno-Ugria juurde loodava maakondade ja linnade esindajaist koosneva nõukoja ettevalmistav koosolek. Koosolek kiitis nõukoja moodustamise mõtte heaks ja leidis, et nõukoda on vaja soome-ugri rahvastega tehtava koostöö laiendamiseks, infovahetuse parandamiseks, suuremate soomeugrilasi tutvustavate ürituste sujuvamaks korraldamiseks ja hõimurahvaid teadvustava koolituse läbiviimiseks.

7. 10. moodustas EV valitsus hõimurahvaste kultuuri- ja haridusalaste suhete arendamist puudutavate küsimuste käsitlemiseks asjatundjate komisjoni. Haridusminister Mait Klaasseni juhitava ja EV Haridusministeeriumi poolt finantseeritava komisjoni ülesandeks on töötada välja hõimurahvaste haridus-, teadus- ja kultuurialane koostööprogramm.

7. oktoobril vabandas Norra kuningas Harald V avalikult saami rahva ees neile Norra riigi poolt norrastamispoliitika käigus osaks saanud ebaõigluse eest. Oma praegustel asualadel elavad saamid rohkem kui 9000 aastat; Norras elab saame 45 000.

10. oktoobril korraldas Läti saatkond Eestis kohtumise Tartu ülikoolis õppiva liivlase Valt Erns^treitiga, kes kõneles liivlastest ja liivi kultuurist.

13.-15. 10. toimus Peterburis Vene etnograafiamuuseumis IV rahvusvaheline soome-ugri seminar teemal “Soome-ugri rahvad ja nende naabrid: vastastikuse etnokultuurilise mõju küsimused Balti ja Barentsi mere piirkonnas. Arutuse all olid soome-ugri, slaavi, balti ja germaani rahvaste kultuuri, ajaloo, religiooni ja psühholoogia küsimused.

15.-19. 10. tähistati Eestis traditsioonilisi hõimupäevi, sedapuhku rõhuasetusega liivlastel. Seekord keskenduti hõimurahvaste tutvustamisele koolides. Lisaks kontsertidele linnades ja maakondades toimus Tallinnas Soome Instituudis Liivi päev, Tartus Kirjandusmuuseumis liivi ja võru-teemaline konverents, ERMi nätusemajas Handi päev. Hõimupäevade ajal võis Reavanglas vaadata fotonäitust liivlaste eluolust ning TÜ raamatukogus väljapanekut Fenno-Ugria 70. Tavakohaselt oli Kloostri Aidas tantsutuba ungari ansambliga ning spontaanseid esinemisi. (Pikemalt hõimupäevade lõppkontserdist Tallinna Matkamajas loe Kristin Kuutma artiklist)

17. - 22. 10. peeti Joškar-Olas (Mari El) soome-ugri rahvaste III teatrifestival Majatuli, kus esinesid teatrid Udmurtiast, Karjalast, Mordvast, Komist, Permi-Komist, Marist, Soomest ja Eestist. Mari Rahvusteater esitas mordvalase Aleksandr Pudini näidendi 30. aastatel represseeritud kuulsaima mari filminäitleja Jõvan Kõrlja elust ning soomlase Paavo Liski lavastatud Kalevala. Paavo Liski on varem lavastanud Kalevalat ka Eesti Draamateatris ning Karjala Rahvusteatris, ent ka mujal välismaal, samuti korduvalt Soomes. Mari noorsooteatri ajaloolist etendust Ma ei kummarda (autor Gennadi Gordejev, lavastaja Oleg Irkabajev) süüdistasid Moskva kriitikud poliitilises ekstremismis. Menukas oli ka Katanchi teatri udmurdi tavandilauludel põhinev Eluratas. Eesti teatrit tegi ühemehe-etendusega liivi ja eesti muinasjuttude ainetel Tartu Lasteteatri näitleja ja lavastaja Priit Karm, kes osales juba esimesel samalaadsel festivalil 1992. aastal Udmurdi Vabariigi pealinnas Iz^karis. Tänavusel festivalil loodi Soome-ugri rahvaste teatrite ühendus, millesse aga ei ühinenud kõik festivalilgi osalenud teatrid. Ühenduse esimeheks sai Mari Rahvusteatri kunstiline juht Vassili Pektejev.

17. 10. Helsingis toimus konverents “Mordva naise maailmapilt” ja mordva rahvamuusika kontsert. Avati näitus Stepan Erzja skulptuuride fotoreproduktsioonidest. M.A.Castreni Seltsi korraldatud Mordva kultuuri päevade raames külastas Helsingit Mordva kultuuritegelaste delegatsioon eesotsas Mordva Vabariigi kultuuriministriga.

17.-24. 10. toimus Marimaal Udmurdi Noorteorganisatsiooni Shundy korraldusel ja Udmurdi Vabariigi Valitsuse Rahvusasjade Komitee toetusel aktsioon “Udmurdimaa - Marimaa: kiultuur ja noorsugu”. Udmurdi noored kirjanikud, esinejad ja noorsooliikumise aktivistid esinesid maridele Joshkar-Olas ja mujal Marimaal, kohtusid mari noorsoo ja koolilastega.

20.-25. 10. toimus Sõktõvkaris Komi Soome-Ugri Keskuse ja Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni korraldusel soome-ugri noorte kirjanike seminar, milles osalesid eesti, handi, karjala, mari, mordva, mansi, neenetsi, permikomi, soome, ja ungari literaadid. Viisasegaduste tõttu ei saanud seminaril osaleda Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni esimees Arvo Valton.

27. 10. toimus hõimupäev Ungari kultuurikeskuses Moskvas, millel esinesid soome-ugri luule tõlkija ungari keelde Istvan Bella ja Budapesti ülikooli professor, soome-ugri vähemusrahvuste kirjanduste uurija Peter Domokos.

27.10.- 7.11. toimus Genfis ÜRO Inimõiguste komisjoni Põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni ette valmistava avatud töörühma kolmas istung. Lähemalt loe: FU infoleht; ingliskeelne ametlik aruanne; UNPO Monitor.

28. 10. pidas lahkumisloengu teemal Foneetika ja murdeuurimine kauaaegne Turu ülikooli foneetikaprofessor Kalevi Wiik. Kalevi Wiik, kes on Eestis laiemalt tuntuks saanud soome-ugri keelepuud laastava teooriaga, asus tööle rootsikeelsesse Åbo Akademisse.

November

5. - 6. 11. toimus Udmurdi Vabariigi pealinnas Iz^karis IV Udmurdi kongress (Udmurt Kenes^). Kongress tegi kokkuvõtteid tegevusest aruandlusperioodil 4. novembrist 1994 kuni 5. novembrini 1997, arutas kaasaegse elu tähtsamaid probleeme ning udmurtide rolli ja kohta maailma üldsuses. Kongressi resolutsioonis öeldakse, et Udmurtias pole täielikult rakendunud Udmurdi konstitutsiooni paragrahv 9, mis sätestab teiseks riigikeeleks Udmurtias udmurdi keele. Vastu võtmata on keeleseadus ja Udmurdi kongressi staatuse seadus. Udmurtide Assotsiatsiooni "Udmurt Kenes^" presidendiks valiti endine Udmurdi Vabariigi Ülemnõukogu esimees V.Tubõlov.

10. - 17. 11. eksponeeris Eesti Kunstiakadeemia Akadeemilises Raamatukogus joonistusi ja fotosid EKA ekspeditsioonilt permikomide juurde k.a suvel.

11. - 13. 11. peeti Tartus Balti Folkloori Instituudi, Eesti Keele Instituudi rahvaluule sektori ja Kirjandusmuuseumi korraldusel seminar Meedia, Folkloor ja Mütoloogia. Esinejaid oli Lätist, Leedust, Mordvast, Ungarist ja Eestist. Seminar oli pärimuseuurijatele võimaluseks kõneleda oma tähelepanekutest ja mõtetest seoses meedia mõjuga erinevatele kultuurikihtidele ja -kontekstidele (Anu Vissel, Reet Hiiemäe, Ahto Raudoja jt). Sai avaldada mõtteid selle üle, kas tänapäevases uurimistöös on võimalik kasutada internetti ja millised need võimalused on (Aado Lintrop, Risto Järv, Ramunas Trimakas). Ungari teadlane S?ndor Földv?ri rääkis uutest aspektidest, mis ilmnevad humanitaarteadustes seoses massimeedia mõjutustega ja võimalustest, mida pakub massimeedia, eriti TV avardamaks inimeste arusaamu ja maailmavaadet. Lisaks etnoloogidele ja folkloristidele oli esinejateks kutsutud ka inimesi, kes on internetiga Eestis olnud seotud juba selle algusaegadest peale (Anne Villems, Leen Rahnu jt).

13. 11. kaitses Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja kolm soome-ugri doktorandi. Ersalanna Olga Jerina väitekirja Partiklid mordva keeltes ning udmurditar Ljudmila Karpova Udmurdi keele Kesk-Tseptsa murde foneetika ja morfoloogia juhendajateks olid professorid Ago Künnap ja Paul Alvre, marilanna Inna Timirjajeva väitekirja Rõivastussõnavara mari keeles juhendasid professorid Ago Künnap ja Eduard Vääri. Tegemist on esimeste idapoolsete hõimurahvaste esindajatega, kes kaitsesid doktorikraadi taasiseseisvunud Eestis.

13. 11. valis Võru Instituudi teadusnõukogu 8 häälega 11 võimalikust kuue kandidaadi seast instituudi uueks direktoriks Fenno-Ugria juhatuse esimehe Kaido Kama. Võru Instituudi senine direktor Enn Kasak lahkus enne ametitähtaja lõppu teadustööle.

14. 11. toimus `Soutjärvel (Karjala, Venemaa) teaduslik-praktiline konverents “Kodulugu, muuseum, kool”, mis oli pühendatud Vepsa Etnograafiamuusumi 30. aastapäevale. Konverentsi korraldasid Vepsa Kultuuriselts, Karjala Vabariigi Rahvuspoliitika ja Kohaliku Omavalistuse Riiklik Komitee, Kultuuriministerium ja Haridusministeerium.

18. - 21. 11. kogunes Lohusallu oma neljandale kongressile Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsioon. Kongress valis uueks presidendiks Jaak Prozese, assotsiatsiooni peakorter jääb kuni 2000. aastal Helsingis toimuva järgmise kongressini Eestisse. Eesti koordinaatoriks valiti Margit Kohjus Eesti-Saami Ühendusest, Assotsiatsiooni Nõukogu liikmeks Jan Rahman Eesti Kostabi $eltsist. Korraldustoimkonna poolt ette pandud põhikirja muutmisest otsustati Eesti, Soome ja Ungari esindajate survel loobuda ning moodustada neljapoolne komisjon põhikirja muutmiseks ning vastavusse viimiseks osalevate maade seadustega. Assotsiatsioon pidas eriti oluliseks kontaktide loomise jätkamist maailma põlisrahvaste noorteorganisatsioonidega, otsustati soomeugri regioonide ajalehtedes või ajakirjades hakata avaldama regulaarset noorterubriiki. Kongress võttis vastu pöördumise kultuuri- ja rahvusküsimustega tegelevate seadusandlike ja täidesaatvate organite juhtidele, riiklike tele- ja raadiokompaniide juhtidele ning Venemaa soome-ugri vabariikide ja regioonide valitsustele ja parlamentidele.

18.-19. 11. toimus Moskva Lomonossovi-nim. ülikooli filoloogiateaduskonnas teaduskonverents “Perspektiivsed suunad tänapäeva fennougristikas”.

20.-29. 11. Soome kultuuri päevad Venemaal.

21. 11. maeti Põhja-Norra tundrusse 1852. aastal saami porokasvatajate mässu juhtinud Mons Somby ja Aslak Hætta pead. Saamide ajaloos ainsa Norra usulise ja poliitilise rõhumise vastu suunatud väljaastumise eest hukatud saamide päid säilitati seni Oslos ühes antropoloogiakollektsioonis. Eksekutsioonil eemaldatud peade abil üritasid toonased teadlased ebaõnnestunult tõestada saamide kuuluvust alamasse rassi. Nii Norra, Rootsi, Soome kui Venemaa saamid on aastakümneid taotlenud peade tagastamist. Nüüd viidi Norra-Soome piiri lähedal Kautokeino kirikus läbi matusetalitus ja pealike pead leidsid puhkepaiga. Tänavu sügisel on see juba teine Norra-poolne saamidelt andekspalumise juhtum.

29. 11. toimus Moskvas Soome saatkonnas Soome kultuuri päevade raames seminar "Venemaa soome-ugri rahvad eile ja täna - ent homme?". Lisaks seminarile toimus ka raamatu Soome eile ja täna esitlus. Ramatu on kirjutanud professorid Kaisa Häkkinen ja Seppo Zetterberg Soome Sugulasrahvaste Programmi Nõukogu tellimusel ning see on tõlgitud Sugulasrahvaste Programmi toetusel ersa, komi, mari, mok^sa, udmurdi ja vene keelde. Raamatud on välja andnud Mari raamatukirjasus (mari ja vene keeles), Mordva raamatukirjastus (ersa ja mok^sa keeles), Komi raamatukirjastus (komi keeles) ja kirjastus Udmurtia (udmurdi keeles). Samal päeval anti üle ka M.A.Castréni Seltsi 1997. aasta kirjandusauhinnad. Peapreemia (10 000 Soome marka) sai filoloogiakandidaat Aleksandr ^Saronov (Mordva) ersakeelse teose Mastorava eest. Mastorava on mordva folkloori põhjal loodud suurteos, mille tähendus keelelisele ja rahvuslikule identiteedile on stimuleeriv ja tulevikuusku loov. ^Saronov on rahvaluule eri ^zanride põhjal loonud ühtse eepose, mille väärtus on püsiv. Lisaks otsustas auhinnakomisjon jagada kolm 3000-margast preemiat. Kazõmi hant Maria Vagatova (Voldina) sai auhinna luule- ja muinasjuturaamatu Väike tundrainimene eest, Anna Istomina (permikomi) luulekogu Valged linnud eest ja komi Vladimir Timin luulekogu Nõidkaunitar eest. ^Züriisse kuulusid prof. Raija Bartens (esimees), prof. Alho Alhoniemi, prof. Sirkka Saarinen ja kirjanik Johanna Jokipaltio.

Lõpetatud on Eesti Rahva Muuseumi teadurite Art Leete ja Liivo Niglase poolt aastatel 1996-1997 läbi viidud grantiprojekt Kultuurimuutuste uurimine Lääne-Siberis. Projekti põhieesmärgiks oli Lääne-Siberi põlisrahvaste -- hantide, manside ja neenetsite -- sotsiaalse struktuuri ning kommunikatsioonistrateegiate uurimine maailmavaatelises kontekstis. Välitööde tulemusel kogunenud rikkalikust materjalist on ERMi fondidesse üle antud 70 etnograafilist eset, 88 lk etnograafilist teatmematerjali, 250 fotot, välitööde päevikud ning videomaterjalid. Ette on valmistatud etnograafiline õppevideo Ohverdamine Num-To’l (15 minutit), fotonäitus ning slaidiprogramm Jamali neenetsitest. Kahe aasta jooksul on projektis osalejad kokku avaldanud või avaldamiseks esitanud 16 teaduslikku artiklit.

Detsember

2. 12. Helsingis, Säätytalo 3. saalis toimus Soome-Ugri Seltsi kogunemine, Seppo Suhonen pidas loengu Vepsa etnograafilisest sõnavarast.

5. 12. registreeriti Peterburis Soome-Ugri Teaduste Akadeemia. Akadeemia eesmärgid on: (1) põhiliselt soome-ugri rahvustest teadlaste, inseneride ja teiste loominguliste erialade spetsialistide ühendamine, et luua paremaid tingimusi nende ametialaseks tegevuseks; (2) soome-ugri rahvaste rahvuslik-kultuurilise enesemääramise, vaimse taassünni ning majandusliku ja sotsiaalse arengu programmide täitmisele kaasa aitamine. Akadeemia ametlikud keeled on vene, soome ja inglise. Liikmeks võivad astuda nii üksikisikud kui kollektiivid, hoolimata kodakondsusest. Täiendavat informatsiooni saab Leonid Gildilt, 192238 Peterburi, a/ja 52, tel. +7-812-2694063.

19.-20. 12. toimus Petroskois (Karjala, Venemaa) rahvusvaheline seminar “Põlisrahvaid ja vähemusrahvusi puudutav rahvusvaheline õigus ning Vene Föderatsiooni ja tema subjektide seadusandlus”. Seminari korraldasid Karjala Vabariigi Rahvuspoliitika ja Kohaliku Omavalistuse Riiklik Komitee ja Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee. Seminaril osalesid asjatundjad Venemaalt, Soomest ja Eestist, samuti Vene keskvõimu ja soome-ugri autonoomiate administratsioonide esindajad, nende hulgas ka Venemaa peaministri asetäitja rahvusvähemuste alal Ramazan Abdulatipov. Eeestist esines ettekandega Kaido Kama, ette loeti ka Andres Heinapuu ettekanne, kellele Vene võimud ei andnud sissesõiduviisat. Seminaril osalejad võtsid vastu pöördumise Vene Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Vene Föderatsiooni subjektide võimuorganitele, milles nõutakse põlisrahvaste kaitse alal juba vastu võetud seadusandluse täitmist ning uute normdokumentide väljatöötamist.

29.12. Komi Vabariigi võimud ei nõustunud T^set^seenia esinduse avamisega Sõktõvkaris. Komi liider Juri Spiridonov ütles keeldumist kommenteerides, et t^set^seenid tahtsid avada T^set^seenimaa kui välisriigi esinduse, millega aga Komi võimud kuidagi nõustuda ei saa, sest T^set^seenia on juriidiliselt endiselt Venemaa osa.

Austraalia pakkus detsembris 40 miljonit dollarit abi tuhandetele selliste aborigeenide perekondadele, kes olid lapsena sundassimilatsiooni käigus vanematest lahutatud. Sunniviisilist assimileerimist viidi läbi 1880. aastatest kuni 1960. aastateni.

1998