1998
1997 | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember | 1999
Jaanuar
7.01. Kanada valitsus vabandas indiaanlastest põliselanike ees ja väljendas "sügavat kahetsust" aastakümneid väldanud diskrimineerimise üle.
8. 01. Austraalia peaministri kohusetäitja Tim Fischer teatas, et Austraalia ei kavatse järgida Kanada eeskuju ega vabandada oma põliselanike ees nende kohtlemise pärast minevikus, viidates mitmetele erinevustele Austraalia ja Kanada vahel.
4.01. Komi Vabariik on teinud märkimisväärseid edusamme rahvusprobleemi lahendamisel. Sellest teatas ajalehe "Russkij Telegraf" andmetel VF rahvus- ja föderatiivsuhete minister Vjatsheslav Mihhailov. Komi Vabariigi kõrval said sellise hinnangu osaliseks ka mõned teised VF subjektid, sh Moskva, Tatarstan ja Novosibirski oblast. V. Mihhailovi arvates mängis tänuväärset osa selles uus föderaalne kultuuri- ja rahvusautonoomia seadus. Tänu sellele on ministeerium sõlminud 25 kahepoolset lepingut, sh Komi Vabariigiga.
14. 01. täitus 100 aastat väljapaistva udmurdi kirjaniku, mõtleja ning haridus- ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (Kuzma Pavlovitš Tšainikovi) sünnist. Gerdi juubel on lülitatud UNESCO 1998. a. kultuuriprogrammi ja tema juubeli tähistamise kohta on andnud oma käskkirja ka Vene Föderatsiooni valitsus. Udmurdimaa pealinnas I^zkaris toimus pidulik koosolek koos kirjanduspeoga, tähtpäeva tähistati ka Ungari Kultuurikeskuses Moskvas, kus 19. jaanuaril esines Gerdi loomingu uurija Foma Jermakov koos udmurdi luuletajate ja muusikutega. Marimaal korraldasid Udmurdi kultuuri keskus ning Mari Vabariigi Kultuuri- ja Rahvusasjade Ministeerium 6. veebruaril Kuzebai Gerdi mälestusõhtu, milles osales suur kultuuriinimeste delagatsioon Udmurdimaalt.
15.-16.01. toimus Izhkaris ülevenemaaline teaduslik-praktiline konverents "Vene Föderatsiooni Riikliku rahvuspoliitika kontseptsiooni realiseerimise mehhanismid - regionaalne kogemus".
16.01. toimus Tallinnas Kloostri Aidas Liivi õhtu. Avatud oli Dainis Kārkluvalksi fotonäitus See on liivlaste maa, näha sai filme Liivi rannikult (1939), Liivi rannal (1966) ja Liivlaste lood (1992). Liivlastest kõneles Valt Ernštreit, liivi laule laulsid Julgi Stalte ja Ulla Ernštreit. Vaata ka Liivia Viitoli artiklit Sõnumilehes (28.01.1998) ja Jörgen Siili artiklit Fenno-Ugria Infolehes (nr 1/1998).
20.01. toimus ersa ja moksha rahva taassünni nõukogu 6. istung. Istungil arutati järgmisi küsimusi: 1) Nõukogu täitevkomitee 1997. a. aruanne, 2) rahvusprobleemide lahendamisele suunatud seadusandlike aktide vastuvõtmisest, 3) Nõukogu Komisjoni tööaruanne, 4) teave rahvus- ja kultuurautonoomiate loomisest, 5) muudatuste viimisest Nõukogu põhikirja, 6) ersa ja moksha rahva III kongressi ettevalmistamisest.
23.01. Võru maavalitsuses peetud koosolekul määrasid valitsuse eksperdid kindlaks Setumaa regionaalse arengu toetuseks määratud raha kasutamise. Kuna eelmisel aastal jäi Pihkva oblastist ümberasuvate Eesti kodanike toetuseks määratud 1,8 miljonit krooni kasutamata, lisandub see sel aastal samaks otstarbeks ette nähtud rahale, moodustades kokku 3,6 miljoni krooni suuruse summa. Käesoleval aastal prognoositakse suuremat ümberasujate hulka kui mullu. Eelmisel aastal oli Setumaalt ümberasujaid 50.
28.01. möödus keeleteadlase ja folkloristi Mihkel Veske sünnist 155 aastat. Fenno-Ugria Asutus ja Akadeemiline Hõimuklubi viisid lillekorvi Mihkel Veske hauale ning korraldasid Tartus Kirjanduse Majas Mihkel Veske mälestusõhtu. Kauksi Ülle tegi ettekande Mihkel Veske kultuuripoliitikuna ning Jaak Prozes Mihkel Veske Kaasani-aastad. Üheskoos lauldi Mihkel Veske kaunimaid laule. Mihkel Veske oli esimene eestlasest keeleteadlane, kes käis idapoolsetel soome-ugri aladel uurimisekspeditsioonidel. Ekspeditsioonidel kogutu põhjal kirjutas ta rea artikleid maride ja mordvalaste kohta Eesti ajalehtedes.
5.02. Soome Instituudi Tartu osakond esitles Soome satelliitelevisiooni TV Finland, mille programm koosneb Yleisradio TV 1 ja TV 2 ning MTV 3 parimatest originaalsaadetest. Programmis on esindatud uudised, spordi-, ühiskonna-, ajaviite-, teatri- ja lastesaated. TV Finlandi saab vastu võtta digitaalse vastuvõtjaga või kohaliku kaabeltelevisiooni kaudu. Transleerimiskulude katteks on saated tasulised (aastamaks 650 FIM). Kanali nähtavuspiirkond katab Põhjamaad, Kesk-Euroopa ja ulatub Lõuna-Euroopa ning Kanaari saarteni.
6.02. tähistati Soomes, Norras ja Rootsis saami rahvuspüha.
6.02. Udmurdi Vabariigi riigikogu määrusega kinnitati Udmurdi Vabariigi riikliku rahvuspoliitika kontseptsioon.
8.02. Täitus 5 aastat A.P.Rjabovi nimelise Ersa Keele Päästmise Fondi loomisest.
9.02. esitlesid Fenno-Ugria ja Eesti Rahva Muuseum Tartus ERMi näitustemajas Aleksei Petersoni raamatut Udmurdi vana rahvakunst ja ajakirja Muuseum 4. numbrit. Udmurdi tudengid laulsid oma laule, pakuti tudengite valmistatud rahvuslikke toite.
9.02. valmis Soome Gallupi uurimus soomlaste suhtumisest Karjala küsimusse. Küsitlusele vastas umbes 1000 inimest, kellest 58 protsenti soovis, et Soome piir jääks sinna, kus ta praegu on. Karjala tagastamist soovis 36 protsenti vastajaist, kõige rohkem oli nende hulgas noori ning üle 65 aasta vanuseid. Viimastest pooldas tagastamist 43 protsenti. Ka Venemaal on enamus elanikest Karjala tagastamise vastu. Soome Gallupi poolt ajalehe Kaleva jaoks korraldatud uurimuses arvas 70 protsenti küsitletud venelastest, et Soomele ei tohi tagasi anda ühtki sõjas vallutatud ala.
14.02. toimus udmurdi noorsooorganisatsiooni "Shundõ" aruande-valimiskonverents. Organisatsiooni nõukogu esimeheks valiti Galina Jussupova, kes on Udmurdi Vabariigi noorsooasjade riikliku komitee aseesimees. Juhatuse esimehe kohale valiti Tatjana Mazitova.
15.02. Mordva Vabariigis (Venemaa) toimunud üldvalimistel valiti tagasi endine Vabariigi juht (glava respubliki) Nikolai Merkuškin. Valimistel osales 75 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, kellest ligikaudu 90 protsenti andis oma hääle Merkuškini poolt. Ainus vastaskandidaat oli Saranski makaronikombinaadi direktor Aleksei Šarov. Merkuškin on rahvuselt mokšamordvalane, sündinud 5.veebruaril 1951. Ta on juhtinud Mordva Vabariiki 22. septembrist 1995 (siis valiti ta kõigi tasandite saadikute poolt). Merkushkin kuulub Agraarparteisse, varem on ta kuulunud NLKP kohalikesse juhtorganitesse.
17.02. Fenno-Ugria juhatus valis Asutuse uueks direktoriks Himot Lippuri. Uus direktor asus ametisse 2. märtsist 1998. Senine direktor Jaak Prozes jätkab Fenno-Ugrias tööd nõunikuna.
20.02. Mari Vabariigi Riigikogu saatis Venemaa presidendile Boriss Jeltsinile läkituse, milles palutakse muuta passimäärust, nii et Venemaa passi tohiks kirjutada ka selle omaniku rahvuse.
20.02. Vene riigiduuma ratifitseeris inimõiguste ja -vabaduste konventsiooni ja selle lisaprotokollid, välja arvatud surmanuhtluse keelustamise protokoll. Konventsioon sisaldab kohustust tagada põhilised kodaniku- ja poliitilised õigused konventsiooniga ühinenud riikide jurisdiktsiooni all olevatele isikutele. Dokument sisaldab kontrollimehhanismi, mille raames vaadatakse läbi inimõiguste rikkumise juhtumeid ja langetatakse osalejariikide jaoks kohustuslikke otsuseid. Konventsiooni ratifitseerides tunnistab Venemaa oma kodanike õigust esitada konventsiooni kontrollorganitele individuaalkaebusi, samuti Euroopa Inimõiguste kohtu kohustuslikku jurisdiktsiooni Venemaa suhtes.
23.02 Vantaas (Soome) avati mälestusmärk Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi auks. Päts oli Vantaas Hämeenkyläs Mäkelä talus maapaos aastail 1906-1908. Mäkelä talu kuulus Soome parlamendi stenografistile Vihtori Alavale. Alava oli soomemeelne ajakirjanik, kes oskas hästi ka eesti keelt. Olemasolevail andmeil elas Mäkelä talus Pätsiga ühel ajal veel kolm-neli tema eestlasest mõttekaaslast. Et Päts elas just Mäkeläs, selgus alles mullu suvel. Konstantin Päts oli Fenno-Ugria asutuse üks initsiaatoritest.
23.-28.02. Rahvusliku taassünni liikumine "Mari ushem" muhamedi kogukonna esindajad pöördusid Mari Eli riigikogu istungil rahvasaadikute poole arupärimisega uues VF passis rahvuse mittemärkimise kohta. Saadikud otsustasid toetada palvet lisada passi märge rahvuse kohta ja saata vastavasisuline läkitus VF presidendile. (44 poolt, 10 vastu, 3 erapooletut)
24.02. Eesti Vabariigi aastapäev Komimaal. Komi Vabariigi Kultuuriministeeriumi soome-ugri kultuuri keskuse direktor Tatjana Ni^sanbajeva teatas, et viimasel viiel aastal tähistab Komi Vabariik Eesti iseseisvuspäevi. Sel puhul pööravad kõik meediakanalid (ajalehed, raadio, televisoon) erilist tähelepanu Eestimaa ja Komimaa koostööle. Koolides korraldatakse Eesti ajaloole ja kultuurile pühendatud aktusi, mänge, viktoriine. 24. veebruaril korraldas Komi-Eesti sõprusühing piduliku koosviibimise Komi Vabariigi Soome-Ugri Kultuurikeskuses.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati ka Marimaal
27.02. Budapestis avati Eesti Instituudi filiaal. Avamisel osales ka Eesti Vabariigi kultuuriminister Jaak Allik.
Märts
Rahvusvaheline inimõiguste eest võitlemise organisatsioon Amnesty International kritiseeris oma avalduses teravalt olukorda Austraalias. Austraalia riik pole seniajani vabandanud 1970ndatel aastatel peredest vägivaldselt lahutatud aborigeenilaste ja nende vanemate ees. Inimõiguste organisatsioon esitas Austraalia valitsusele küllaltki tungiva nõudmise, et viimased kiiresti esitaksid vabanduse ja maksaksid valuraha aborigeenidele, kes paarkümmend aastat tagasi langesid nende ebainimliku perelahutuseksperimendi ohvriteks. Oma vanematest lahutati rohkem kui 70 000 last, kellest paljud olid vaid mõni nädal vanad. Tänapäeval on iga kümnes alla 25-aastane aborigeen kunagi lapsena oma vanematest lahutatud. Vt. ka Postimees, 8.03.1998.
6.03. taastati Mari Vabariigis riigisekretäri ametikoht. Riigisekretäriks määras president Vjatšeslav Kislitsõn endise valitsusjuhi asetäitja Nikolai Gavrilovi. Gavrilovist vabanenud valitsusjuhi asetäitja kohale määrati Larissa Smirnova, kes enne oli Noorsooasjade Riikliku Komitee esimees. Tööülesannetega mittetoimetuleku pärast vabastati 5. märtsil rahandusminister Jevgeni Rõ^zakov.
9.-13.03. toimus Budapestis (Ungari) Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsiooni (SURNA) nõukogu istung. Eestist sõitsid Budapesti SURNA president Jaak Prozes ja nõukogu liige Margit Kohjus. Nõukogu istungil andis SURNA president Jaak Prozes aru senisest tegevusest. Aruande tegid ka SURNA IV kongressil (toimus Laulasmaal 18.-22.11.1997) moodustatud sektsioonid. Kohtadel toimuvast jagasid informatsiooni erinevate rahvaste esindajad nõukogus. Nõukogu muutis SURNA põhikirja, kinnitas SURNA nõukogu sisekorra, otsustati luua SURNA seenioride kogu. President Jaak Prozes sai volituse valmistada SURNA sümboolika. Arutati ka liikmeskonna korrastamist ning SURNA ajalehe asutamist. Nõukogu kinnitas SURNA tegevusprogrammi aastateks 1998-2000. Et sel ajavahemikul on SURNA keskus Eestis ning presidendiks Eesti esindaja, siis põhiettekande tegi ning arutelu juhtis Jaak Prozes.
19. 03. toimus Fenno-Ugria korraline üldkoosolek. Koosolek kinnitas Fenno-Ugria tegevus- ja finantsaruande ning revisjonikomisjoni aruande 1997. aasta kohta ning 1998. aasta tegevuskava ja eelarve. Üldkoosolek valis ka juhatuse ning revisjonikomisjoni järgmiseks kaheks aastaks. Fenno- Ugria juhatusse valiti Kaido Kama (Võru Instituut), Tõnu Seilenthal (Tartu Ülikool), Mart Meri (Keel ja Kirjandus), Aivar Jürgenson (Ajaloo Instituut), Piret Suurväli (Eesti TV), Toivo Sikka (Eesti Rahva Muuseum) ja Kristiina Ross (Eesti Keele Instituut). Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Halliki Uibu, Veiko Tonts ja Paul Alvre. 3. aprillil valis juhatus esimeheks Mart Mere ja aseesimeheks Kaido Kama.
21.–22. 03. toimus Hantõ-Mansiiskis Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung. Arutati valmistumist 2000. aastal Helsingis toimuvaks soome-ugri rahvaste maailmakongressiks. Kongressi reglemendi ning päevakorra ettevalmistamiseks moodustati töörühm Valeri Markovi juhtimisel, mis koguneb esimest korda 21. augustil Sõktõvkaris. Kinnitati ka Konsultatiivkomitee eelarve, millest eraldati 6000 Soome marka meedia ja informatsiooni töörühma posti- ja sidekuludeks Soome-Ugri Rahvaste Infokeskusele
23.-25.03. toimus Hantõ-Mansiiskis rahvusvaheline konverents Põlisrahvad, nafta, seadus.
25.03. toimus Tallinnas, Eesti Keele Instituudi saalis Emakeele Seltsi aastakoosolek. Akadeemilise ettekande teemal “Ühildumisest eesti keeles” pidas seltsi esimees prof Mati Erelt. Aruande seltsi 78. tegevusaastast (1997) esitas teadussekretär Tõnu Tender. 1997. aastal toimus seltsi korraldamisel või kaaskorraldamisel 3 teaduskonverentsi, 3 keelepäeva koolides, 5 teaduslikku ettekandekoosolekut. Trükist ilmus üks raamat – Hella Keema “Võru keel”. Erinevatel põhjustel ei ole selts suutnud 7 aastal aastaraamatut üllitada. Kuid tänavuseks aastakoosolekuks oli valminud Emakeele Seltsi aastaraamat 35-42 (198-1996). Aastakoosolek valis uue juhatuse koosseisus prof Mati Erelt (esimees), prof Tiit-Rein Viitso (abiesimees), Peeter Päll (abiesimees), Henn Saari, Ülo Tedre, Eevi Ross, Jüri Viikberg ja Valve-Liivi Kingisepp. Koosolekul valiti seltsi auliikmeks dr. phil Valdek Pall. Seltsi senised auliikmed on Mari Must, Eduard Leppik, Juhan Peegel ja Huno Rätsep.
27.03. õnnistati Inaris (Soome) sisse saami kultuuri muuseum "Siida". Muuseumi ehitamist on toetanud Euroopa Liit 12 miljoni Soome margaga. Muuseumi väärtuslikem eksponaat - saami nõiatrumm - pärineb Saksamaalt. Muuseumi aadress:Siida, Inarintie, 99870 Inari, tel.+358-16-665212, http://www.samimuseum.fi
27. märtsil sõlmitud Tartu Ülikooli ja Oslo Ülikooli filosoofiateaduskonna koostööprotokolli kohaselt hakkavad teaduskonnad koostööd tegema ka fennougristika alal.
Märtsis õpetas Viljandi Kultuurikolledzhis mari lõõtspillimängu selle ala virtuoos Aleksandr Ivanov.
Märtsi keskel toimusid Ungaris ungari revolutsiooni 150-ndale aastapäevale ja 1948.-49. a. vabadusvõitlusele pühendatud pidustused. Seoses sellega avati Ungari Kultuurikeskuses Moskvas 18. märtsil näitus. Joškar-Ola (Marimaa) Sõpruse majas toimus 20. märtsil pidulik koosolek ja kontsert, mis koraaldati Soome-ugri Rahvaste Kultuuri Arendamise Fondi ja ühenduse "Mari-El-Ungari" poolt.
Märtsikuus oli Göttingeni ülikooli
raamatukogus avatud näitus uralistika-alasest kirjandusest.
Aprillis lõppes Soome sõjaveteranide liidu korjandus, millega koguti hõimuveteranide heaks 470 000 marka. Kolm kuud kestnud korjandus oli korraldatud Soome armee ridades võidelnud ingeri, karjala ja eesti veteranide ja nende abikaasade heaks. Eestis elab 550 Soome armees võidelnud meest, Karjalas ja Ingerimaal umbes 60.
Tunnetusüksuse uuel CD-plaadil Tabor on the Moon (Orbital Vox) kannab üks pala pealkirja «Ugri-Mugri Suite».
3. 04. valis Fenno-Ugria juhatus esimeheks Keele ja Kirjanduse peatoimetaja Mart Mere ja aseesimeheks Võru Instituudi direktori Kaido Kama.
4. 04. Medvezhjegorskis (Karjala Vabariik) toimus III Vabariiklik Karjalalaste Kongress. 68 saadikust osales kongressil 64. Kongresi tööst võtsid osa Karjala Vabariigi valitsuse esimees V.Stepanov (delegaadina) ja mitmed ministrid. Kongress kuulas ära Nõukogu aruande, millega esines Nõukogu esimees V. Bogdanov ja vaatas üle Karjala Vabariigi karjalaste, vepslaste ja soomlaste taassünni ja keele ja kultuuri arengu programmi täitmise käigu. Toimus arutelu karjala rahva praeguse olukorra üle. Kongress valis ka uue Nõukogu ja valis peaaegu ühehäälselt tagasi esimehe ja võttis vastu resolutsiooni.
13.-25. 04. oli Eesti Kunstiakadeemia fuajeegaleriis avatud EKA suvise Permi-Komi ekspeditsiooni tööde näitus pealkirjaga Permikomid. Inimesed ja esemed. Välja oli pandud ekspeditsiooni käigus tehtud joonistusi permikomide rahvakunstiesemeist, tööriistadest, rahvarõivastest ja arhitektuurist ning fotosid permikomi külade argielust ning ekspeditsioonil osalenud üliõpilaste loomingulisi töid. Eelmine samateemaline näitus oli möödunud hõimupäevade ajal Akadeemilises Raamatukogus (Ekspeditsioonist vt. Fenno-Ugria Infoleht 1997, nr.3).
14. 04. ilmus ajalehe "Erzjan Mastor" Rjabovi-nim. Ersa Keele Päästefondi juhatuse avalik kiri Mordva Vabariigi juhtidele ja valitsuse liikmetele, milles juhitakse tähelepanu VF Konstitutsiooni rikkumisest seoses sellega et ersade ja mokšade passidesse kirjutatakse vastu nende tahtmist rahvuseks mordvalane. 1994. a. läbi viidud uurimuse kohaselt pidas 94 % küsitletud ersadest ja mokšadest end vastavalt ersadeks või mokšadeks, vaid 3 % küsitletuist peab end mordvalasteks.
16. 04., ersa keele päeval korraldas Rjabovi-nim. Ersa Keele Päästefond koos ersa naiste ühinguga Litova Saranskis piduliku koosoleku.Ersa keele päeva tähistati ka mujal ersade asualadel ning esmakordselt ka Eestis.
16.04. toimus M.A. Castreni Seltsi aastakoosolek. Seltsi peaeesmärgiks jäi endiselt Venemaa hõimurahvaste toetusprogrammi realiseerimine, A. Sjögreni nimeliste stipendiumite jagamine ja erinevate temaatiliste ürituste korraldamine. 1997. a. lõpuks oli seltsil 370 liiget.
15.-18. 04. toimusid ersa keele päevale pühendatud üritused ka Eestis. Kohtumistel ja loengutel ülikoolides ning kontsertidel esinesid külalised Mordva Vabariigist. Üritused korraldasid Ersa Kultuuriselts Tallinnas ja Fenno-Ugria Asutus.
20.-25. 04. toimus Pécsis (Ungari) XV IFUSCO (rahvusvaheline fennougristikatudengite konverents).
24. 04. tutvustas Vepsa Selts (Vepsan Sebr) Helsingis vepsa kultuuripärimust, ajalugu ja tänapäeva CD-ROM-plaadilt. CD-ROMi saab hankida Vepsa Seltsist. Aadress: Vepsan Seura c/o, Eurohostel Linnakatu 9, FIN-00170 Helsinki Finland. Tel. Peterburis: 7+812 447 0061, e-post: vepsan_seura@hotmail.com, http://members.tripod.com/~veps/
Mari lõõtspillivirtuoos Aleksandr Ivanov õpetas märtsikuus Viljandi Kultuurikolledz^is pillimängu. 17. märtsil esines ta Tallinnas Kloostri aidas. Vt. ka Livia Viitol. Mari mees kahel lõõtsal. – Luup, 1998, nr.9
24. 04. võeti vastu Mordva Vabariigi seadus riigikeeltest, mis sätestab Mordva Vabariigi riigikeelte (vene, ersa mokša) kasutamise korra. Seadus ei kohusta riigiametnikke valdama riigikeeli. Rahvusliku liikumise aktivistide hinnangul on seadus nii üldsõnaline ja ebamäärane, et ei garanteeri tegelikult ersa ja mokša keelele mingeid õigusi.
Mari kangelase päeva aitasid Eestis tähistada Mari Noorsooteatri näitlejad Svetlana Nikitina ja Boris Dmitrijev, kes esinesid 25. aprillil Kloostri aidas: Dmitrijev tõmbas lõõtsa ja Nikitina laulis. Lisaks näidati etnograafilisi filme maridest. 22. aprillil toimus koosviibimine Tartus Kirjanike Majas. Jaak Prozes rääkis Mari sangari päeva tähistamisest ja mari tudengid esitasid laule-tantse.
27. 04. avati Tampere Linnaraamatukogus udmurdi fotograafi Mihhail Jegorovi näitus "Soome-ugri maailm täna".
Mark Soosaare film Isa, poeg ja püha Toorum pälvis San Francisco filmifestivalil Hõbetorni auhinna.
5. 05. kiitis Vabariigi Valitsus heaks asjatundjate komisjoni poolt koostatud Hõimurahvaste programmi. Programm on mõeldud omariikluseta uurali rahvaste kultuuri, teaduse ja hariduse toetamiseks. Ta on koostatud viieks aastaks ja käivitub 1999. aastast. Muuhulgas on selles ette nähtud igal aastal Eesti kõrgkoolidesse vastu võtta 20 hõimurahvaste üliõpilast täielikult Eesti riigi kulul. Et viimase kahe aasta jooksul pole hõimutudengeid Eestisse saabunud, otsustas valitsus juba sel aastal eraldada välisabi summadest 1,6 miljonit krooni 30 uue üliõpilase vastuvõtmiseks. Vt. ka Eesti toetab hõimurahvaste abiprogrammides eelkõige haridust. – Sõnumileht, 1998, 6. märts.
8.-10.05. toimus Rootsis Åres saami noorteorganisatsiooni Saminuorra aastakoosolek. Koosolekul osales umbes 100 delegaati.Koosolekuga tähistati ka organisatsiooni 35. aastapäeva.
Mais toimusid Karjala Vabariigis (Venemaa) valimised. Uueks Karjala Vabariigi valitsuse esimeheks valiti Sergei Katanandov, endine Petroskoi linnapea, kes teises voorus sai 49,48% häältest. Eelmine valitsuse esimees Viktor Stepanov, kes oli tuntud sõbraliku suhtumise poolest karjalastesse, vepslastesse ja kohalikesse soomlastesse, kogus 43,16% häältest. Vepslane Zinaida Strogalštšikova, endine Karjala seadusandliku kogu rahvussuhete komitee esimees, ei osutunud enam valituks. Põlisrahvaste esindajaid sai seadusandlikku kogusse vaid üks. Põlisrahva suurima osatähtsusega Kalevala ja Aunuse rajoonis valiti administratsioonijuhtideks mujalt pärit inimesed.
14. 05. toimus Joškar-Olas (Marimaa) tuntud mari naisluuletajate raamatu esitlus. Raamat "Neli marilannat. Nõl jükan kumõlsem." A. Ivanova, S. Essaulova, V. Iziljanova ja N. Nikitina luuletustega ilmus Eestis kirjastuses "Virgela" paralleelselt mari ja eesti keeles. Tõlked eesti keelde pärinevad Arvo Valtonilt.
20. 05. kirjutasid Mari Vabariigi president Vjatšeslav Kislitsõn ja Venemaa president Jeltsin alla Vene Föderatsiooni ja Mari Vabariigi volituste piiritlemise lepingule.
23. 05. tähistati Saranskis (Mordva Vabariik, Venemaa) Teatri väljakul leinamiitinguga 60 aasta möödumist NKVD massimõrvast. 1938. aastal hävitati parim osa ersa intelligentsist. Kuigi represseritute hulgas oli ka teiste rahvuste esindajaid, moodustasid ersad nende koguarvust 58%.
Mari M. Shketani nimeline Rahvusteater
pälvis Rahvusvalise Kultuuri Koordinatsioonikomitee (Pariis)
auhinna "Kuldpalm". Auhinna ülendmise pidulik
tseremoonia toimus Itaalia linnas San-Remos.
28. 05. tähistati Mordva Vabariigis neljandat korda Rahvusliku Mälu päeva. Selle aktsiooni algatajaks oli Mordva rahva taassünni nõukogu, kelle eesmärgiks on oma rahva ajaloolise mälu taastamine tänapäeva mokšadel ja ersadel.
24.-27.05. toimus Torontos Kanada Soome-Ugri Uuringute Assotsiatsiooni (Finno-Ugric Studies Association of Canada) aastakonverents, mille üldkorraldajaks oli Toronto Ülikooli eesti keele õppetool.
Lõppes esimene õppeaasta Põhjarahvaste Andekate Laste Kunstikeskuses Hantõ-Mansiiskis. Andekad handi ja mansi lapsed saavad seal teadmisi emakeele, kultuuri ja rahvakommete kohta. Keskuses luuakse handi ja mansi teatristuudiod ja etnograafilised tantsukollektiivid.
6. 06. valiti suure häälteenamusega Eestimaa Rahvuste Ühenduse (ERÜ) presidendiks Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes. Vastne president ütles ajakirjanikele, et tegelikult pole ta puhas eestlane, tema soontes voolab nii poola, rootsi kui vene verd ja üks ta vanaemadest oli venelanna. ERÜ asepresidentideks valiti Erika Weber Saksa Seltsist ja Eesti ungarlaste esindaja Istvan Ban. Vt ka:Sõnumileht, 1998, 7. juuni
7. 06. toimus Petroskois (Karjala Vabariik) vabariikliku terminoloogia ja ortograafiakomisjoni esimene istung. Komisjon moodustati vastavalt esmajärguliste ettevõtmiste plaaniga VF rahvuspoliitika kontseptsiooni elluviimisel, aga ka Karjalaste III Kongressi resolutsiooni kohaselt, et kiirendada karjala ja vepsa keele arengut ja korrastada terminoloogiat nendes keeltes. Komisjoni koosseis.
25.-28.06 toimus Izhkaris (Udmurtia) SURNA (=MAFUN) Nõukogu istung ja loomingulise noorsoo seminar "Etnofuturism-98".
5.-15.07. Viie Tallinna keskkooli (Gustav Adolfi
Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli, Prantsuse Lütseumi, Tallinna
Inglise Kolledz^i ja Tallinna 21. keskkooli) õpilaskondade liidu
G5 kümneliikmelise delegatsiooni visiit Mari Eli Vabariiki.
Delegatsioon viibis meie hõimurahva juures Avatud Eesti Fondi
lähetusel, et tutvustada seal õpilasomavalitsuse võimalusi oma
kogemuse najal. Mari noorteorganisatsiooni “U Vii” (Uus
Jõud) vahendusel kohtuti nii eakaaslastega kui Mari
haridusministeeriumi esindajatega. Kõikidel kohtumistel tunti
suurt huvi nii Eesti õpilasomavalitsuste kui meie
haridussüsteemi vastu tervikuna. Õpilased esinesid ka raadio
marikeelses saates ning andsid intervjuusid noortelehele Kugarnja.
Vastutasuks tutvustasid marid Eesti noortele oma unikaalset
kultuuri: vaadati ja õpiti mari tantse ja kuulati muusikat,
käidi muuseumides ja mari diskol. Eesti õpilased võttis vastu
mari maausukiriku Oš mari - tši mari pea Aleksei Jakimov, kes lubas
neil osaleda ülemarilisel maausu palvusel Tšumblati
mäel.
Eesti noored olid meeldivalt üllatunud suurest huvist nende
külaskäigu, Eesti haridussüsteemi ning Eesti elu vastu üldse
ning väga rõõmsad võimaluse üle tutvuda arhailise, ent ometi
tänapäevase mari kultuuriga, milles on tallel nii mõndagi
sellest, mis eestlased on unustada jõudnud. Usutavasti andis
Eesti noorte visiit mõlemale poolele kasulikke impulsse.
G5 delegatsiooni kuulusid: Kadri Allikmäe, Jarõna Ilo,
Margarit-Gajane Kalatšjan, Teele Reimann,
Piret Sarv, Maria Savisaar (Gustav Adolfi Gümnaasium), Ott
Heinapuu, Kadi Villers (Tallinna Inglise Kolledz^), Björn Piibur
ja Hanna S^ein (Tallinna 21. Keskkool). Ühtki pedagoogi ega
“täiskasvanut” õpilased oma kümnepäevasele reisile kaasa
ei võtnud. Eriti suurt hämmingut tekitas meie laste iseseisvus
Mari haridusametnike hulgas.
5-12.07. toimus XII Pärnu Rahvusvaheline Dokumentaal- ja Antropoloogiafilmide Festival. Peaauhinna pälvis Taani autori Bente Miltoni Gaia lapsed, "uus ning elujaatav, hinge avardav ja meisterliku kinematograafilise vormiga vaade puuetega inimestele". Ainus auhinnatud film uurali rahvaste kohta oli zhürii eriauhinna saanud Markku Lehmuskallio ning Anastasia Lapsui Anna (Soome – Venemaa), "nganassaani rahva tütre, kunagise parteifunktsionääri tagasipilk nõukogude võimule ja selle laastavatele tagajärgedele".
6.-29. 07. käisid
Kunstiakadeemia üliõpilastest soome-ugri uurimisreisijad Obi
hantide juures Handi-Mansi Autonoomse Ringkonna Berjozovo ja
Belojarski rajoonis. Toodi kaasa ka fotosid ja slaide ning kolm
tundi filmi hantide eluolust ja esemeist. Tudengitele näidati ka
ühe hõimu pühakohta ning neil avanes harukordne võimalus
joonistada üles šamaanirõivad. Ekspeditsiooni tulemustega on
võimalus tutvuda näitusel TA raamatukogus hõimupäevadest
oktoobri lõpuni. Ekspeditsiooni juht Kadri Viires palus avaldada
tänu administratsiooni esindajale Svetlana Gõndõševale
asjaliku vastuvõtu eest. Kadri Viires kirjutab
uurimisreisist ajakirja "Horisont"
1999. a. märtsinumbris.
13.-18.07. toimus ekspeditsioon Permi ja Sverdlovski oblastisse uurali maride juurde eesmärgiga koguda etnograafilist ja etnodemograafilist informatsiooni selle suhteliselt vähe uuritud maride rühma kohta. Ekspeditsiooni juhiks oli Seppo Lallukka.
13.-19.07. toimus Ungaris, Balatoni kaldal SURNA korraldatud rahvusvaheline lastelaager.
16.-23.07. toimus Eestis rahvusvaheline folkloorifestival Baltica 98, arvult üheteistkümnes, deviisi all Oma ja ehtne. Baltica festivalid toimuvad vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus. Seekordne Baltica oli esimene Eestis, millele ei olnud kutsutud ühtki soome-ugri külalist. Soomestki olid külas rootslased. Ka teised Balti mere äärsed rahvad olid esindatud nõrgalt: polnud venelasi, taanlasi, sakslasi ega poolakaid. Lätist oli kaks rühma, Leedust vaid üks. See-eest oli külalisi Ukrainast, Šveitsist, Norrast, Islandilt ja mujalt. Lõppkontserdil teenisid enim ovatsioone alžeerlased ning hispaaniakeelne ketšua ansambel Jaapanist. Tuleks vist kaaluda festivali nimetuse muutmist. Vt. ka: http://www.kul.ee/baltica.html (festivali ametlik kodulehekülg).
18.07. Põlvamaa neljanda folklooripeo ajal Värskas anti üle Jakob Hurda rahvuskultuuri preemia. Seekordseteks laureaatideks said Ingrid Rüütel rahvuskultuuri säilitamise ja edendamise eest Eestis ning Põlva Kultuurikeskuse kultuurijuht Rein Vill Põlvamaa kultuurielu edendamise eest. Ingrid Rüütel on 1992. aastast rahvusliku folkloorinõukogu esinaine, oli 1992-1998 Fenno-Ugria juhatuse liige, on juhtinud rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica kultuurinõukogu tööd aastail 1992-1995, ning on tänavuse Baltica kunstiline juht. Rein Vill on Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esimees, Põlva päevade asutaja ja organiseerija ja agar kodu-uurija.
19.07. toimus Mordva Vabariigis (Venemaa) Tašto Kšumantšja külas ersa pärimuskultuuri tutvustav pidustus Veleń Ozks (Külapalvus). Ohverdati ja söödi härg, lauldi rahvalaule ning peeti patriootilisi kõnesid. Ürituse olid korraldanud Rjabovi-nim. Ersa Keele Päästefond, ühing Erzjan Mastor ja ansambel Lamzur.
20.07. andis Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Eri Klas Rahvusvahelise Folkloorifestivali Baltica '98 pealinna päevade avamisel Aino Strutzkinile ja Urmas Orasele üle Kristjan Toropi Fondi kogumispreemiad. Aino Strutzkin ning Urmas Oras said Kristjan Toropi Fondi preemiad elutöö eest tantsimise ja lõbutsemisega seotud eesti rahvaluuleainestiku kogumisel. Kristjan Toropi Fond loodi 30. juunil 1994. aastal rahvatantsupedagoogi Kristjan Toropi algatusel eesmärgiga toetada tantsuloomingut ja eesti rahvatantsuga seotud rahvaluuleainestiku kogumist.
27.-31.07. toimus Genfis ÜRO Inimõiguste Komisjoni Diskrimineerimise Vältimise ja Vähemuste Kaitse Alamkomisjoni Põlisrahvaste Töörühma 16. istungjärk. Istungjärgu keskne teema oli keel ja haridus. Venemaalt olid kohal tšerkešš, altailane, hakass ja Krimmi tatarlane. Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteed esindas Komi Vabariigi kultuuriminister Aleksei Beznossikov, kes ei esinenud. Eravestluses arvas ta, et kuigi muutused hariduse andmisel on väikesed, peaks ÜRO vähemalt Komi Vabariiki selles vallas kiitma. Saami Nõukogu oli esitanud ülevaate Stockholmis aprillis toimunud UNESCO valitsustevahelisest konverentsist Kultuuripoliitika arengu nimel ning Saami Nõukogu korraldatud põlisrahvaste “agoraasessioonist”, mille deklaratsioon oli lülitatud istungjärgu ametliku dokumendina levitatud ülevaatesse (E/CN.4/Sub.2/AC.4/1998/8). Eesti esindaja tutvustas valitsuses heaks kiidetud Hõimurahvaste programmi ning lubas jätkata Eesti annetusi põlisrahvaste aastakümne vabatahtlikku fondi. Vt. ka UNPO Monitori istungjärgu kohta: http://www.unpo.org/unpomonit_0798/index.html
Komi Vabariigi rahvusasjade ministeeriumi väljaandel ilmus sõnastik uute komi sõnadega ("Võl' komi kõvvor"). Sõnastikus on 860 uut sõna ja sõnaühendit.
1.08. tähistati Irel (Mazirbe,
Liivi rand) liivi rahvamaja ees kümnendat korda pärast Teist
maailmasõda liivlaste päeva, mis oli tänavu pühendatud Liivi
Liidu 75. aastapäevale. Päevast võtsid osa ka Soome president Martti Ahtisaari
ja Läti president
Guntis Ulmanis. President Ahtisaari tervitas
kogunenud liivlasi kõnega (kõne tekst: inglise keeles, soome
keeles, eesti
keeles), millele vastas president Ulmanis (kõne tekst inglise
keeles). Kõnelesid veel Liivi Liidu esimees Aldis
Ermanbriks, Eesti suursaadik Lätis Juhan Haravee ja
paljud teised. Liivi kultuuri suurkuju Poulin Klavina ja
eesti professor Eduard Vääri kõnelesid liivi keeles.
Üritusest võtsid osa mitmete maade diplomaatilised esindajad
Riias. Presidendid avasid puust mälestussamba Liivi Liidu
asutajatele. Kontserdil esinesid liivi kunstikollektiivide
kõrval ka päev varem lõppenud liivi lastelaagris osalenud
(kokku üle 20 liivlaste järeltulija) ning külalised Eestist.
Liivi päev tõi Randa üle 3000 külalise. Randa saabunud
eestlased, soomlased ja lätlased asutasid Liivisõprade Ühingu,
mis on kavas registreerida Soomes ning mille eesmärk on toetada
taassündivat liivi kultuuri. Ühingu esimeheks valiti Tartu
ülikooli professor Tiit-Rein
Viitso. Liivi päevaks ilmus Liivi Kultuurikeskuselt (Livõ
Kultur Sidam) liivi luule antoloogia, mis sisaldab 22 liivi
keeles luuletanud autori loomingut möödunud sajandi keskpaigast
tänapäevani. antoloogia on koostanud ja sellele järelsõna
kirjutanud Valt
Ernštreit.
2.-7.08. toimus Piirissaarel soome-ugri kunstnike loominguline laager. Laagri organiseeris Soome-ugri Rahvusvalise Noorsooassotsiatsioon ja Eesti Kostabi Selts. Üritusel osalesid mari, udmurdi, komi, ersa, moksha, karjala ja eesti kunstnikud. Toimus tööde esitlemine, ühine kunstitegemine, eesti kunstnike näituste ja ateljeede külastamine. Loe ka Kauksi Ülle artiklit.
8.-9.08. Rootsi valitsus vabandas saamide ees sajandeid väldanud väljatõrjumise ja repressioonide pärast. "Rootsi valtsuse nimel tahan vabandada nende ebaõigluse aastate pärast," ütles põllumajandusminister Annika Ahnberg, kes külastas põlisrahvaste päeval Põhja-Rootsit."Riigi põhjaosade koloniseerimine andis meile juurdepääsu loodusvaradele, kuigi selle hinnaks oli saamide väljatõrjumine nende põlistelt elualadelt. Peale seda keelasime me neil isegi emakeele rääkimise," ütles minister. Saamid loodavad, et nende hääbuv keel säilib jalahendatakse vaidlused karjamaade kasutamise õiguste üle. "Valitsuse poolne vabandus on hea algus, aga vaatame kuidas see saamide elu paremaks muudab," ütles Saami Nõukogu esimees Lars Anders Baer.
19.-22.08. toimus Sõktõvkaris V Rahvusvaheline Soome-ugri Kirjanike Kongress teemal "Soome-ugri kirjandus: ühtsus ja omapära". Kongressi töös osales üle 50 kirjaniku ja kirjandusteadlase Soomest, Ungarist, Eestist ja kõigist Venemaa soome-ugri regioonidest. Soome-ugri Kirjanike Assotsiatsiooni esimeheks valiti taas Arvo Valton.
22.08. oli end Sürjani Autonoomse Oblasti õigusjärglaseks lugeva Komi Vabariigi 77. aastapäev. Rajoonides toimusid pidustused juba varem, kuid peasündmusteks olid pidulik aktus 21. augusti õhtul ning rahvapidustused 22. augustil Sõktõvkaris. Komi Vabariigi pea Juri Spiridonov ütles oma pidukõnes, et vabariigi sõbralike rahvuste peres kuulub eriline koht komidele, sest neil pole kusagil mujal kodumaad ning et vabariigi valitsus on seda alati püüdnud arvestada. Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee sekretariaat oli kutsutud valitsuse pittu, kus kõnega paluti esineda Konsultatiivkomitee koordinaatoril, Soome-Venemaa Seltsi peasekretäril Merja Hannusel ning Ungari Moskva-suursaadikul György Nanofszkyl. Riigipea Spiridonov ruttas sealt soome-ugri kirjanike kongressi delegaatide jaoks korraldatud vastuvõtule. Rahvapeoks oli Sõktõvkari linnaväljakud jaotatud eri rahvuste vahel. Ühel platsil pidutsesid sakslased, tatarlased ja teised, teisel slaavlased, kuid Teenindusmaja esine plats oli komide päralt. Kogu päeva esinesid seal folkloorikollektiivid Komimaa eri osadest, oma müügiletid olid kohale toonud rahvakunstimeistrid ja käsitöölised. Ižmakomid olid platsile püstitanud koja, milles tutvustati nende traditsioonilist eluviisi ning müüdi odavalt käsitööesemeid. Aastapäevaüritused oli korraldanud rahvusasjade ministeerium.
27.08. kaitses Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi esimene liivlane. 24-aastase Valt Ernštreiti bakalaureusetööks oli liivi-eesti-läti-soome sõnaraamat. Praegu õpib Eesti ülikoolides veel kaks liivlast.
29.08. toimus Karjala Vabariigi Vepsa vallas vepsa kultuuri pidu "Elupuu".
Septembris alustas Eestis õpinguid kolmkümmend uut soome-ugri rahvustest üliõpilast Venemaalt, kelle õppe-, elamis- ja Eestisse sõidu kulud katab Eesti riik. Eesti Vabariigi valitsus eraldas 1,6 miljonit krooni hõimurahvaste üliõpilaste Eestis elamise ja sõidukulude katteks. Esmakordselt pärast Eesti iseseisvumist asuvad Eestisse õppima hõimurahvaste esindajad Karjala ja Mordva Vabariigist ning Handi-Mansi ja Permi-Komi autonoomsest ringkonnast. Taas on võimalik tulla mari, komi ja udmurdi tudengeil, keda eelmisel aastal ei tulnud makseraskuste tõttu ühtegi, kuigi Mari, Komi ja Udmurdi Vabariigil on lepingud Eesti Vabariigiga. Eestisse õppima kandideeris ligi kaheksakümmend noort hõimukaaslast, kelle kõrge taseme tõttu oli Fenno-Ugria Asutuse moodustatud komisjonil üsna raske valikut teha. Eestisse õppimaasumise tingimuseks oli oskus kasutada oma emakeelt. Üks saabuvatest üliõpilastest - udmurt Tatjana Minnijahmetova Baškortostanist - jätkab õpinguid doktorantuuris ja mõned magistriõppes, kuid enamus noortest asub bakalaureuseõppele. Valdavalt on nad alustanud kõrghariduse omandamist juba oma kodumaal ja paistnud silma väga heade õpitulemustega. Esimesel aastal õpivad tudengid eesti keelt, pooled Tartu Ülikooli ja pooled Tallinna Pedagoogikaülikooli juures. Lisaks filoloogiale hakkavad nad edaspidi õppima füüsikat, sotsioloogiat, kunsti, õigusteadust, majandust, psühholoogiat ja pedagoogikat. Lisaks uustulnukatele jätkab õpinguid Eestis umbes seitsekümmend soome-ugri üliõpilast. Tänavusest õppeaastast alustas ka Ungari omariikluseta hõimurahvaste esindajate koolitamist, võttes vastu viis stipendiaati. (Vt ka Eesti kõrgkoolides õppivad Venemaa soome-ugri tudengid)
3.-6. septembrini korraldas Eesti Televisioon Laulasmaal 7. soome-ugri televisioonide filmipäevad. Festivali programm algas 4. septembril võistlustööde näitamisega. Osalisi oli peaaegu kõigist soome-ugri regioonidest. Esimest korda osalesid Norra saamid.
4.-6. septembrini toimus Fenno-Ugria ja Võru Instituudi korraldusel Järvekülas (Võrumaa) Eestis elavate soome-ugri rahvaste lastelaager. Laagris osalesid Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi, Eesti Mari Seltsi, Eesti Mordva Kultuuriseltsi, Eesti Ersa Seltsi Sjatko ja Seto Lauluseltsi Siidisõsarõ lapsed, keda kokku oli 20. Laagris toimus Pulga Jaani juhtimisel Võro keele ni kombidõ õdak, näidati filme hõimurahvastest ja korraldati ekskursioon Setu- ja Võrumaale. Lapsed jäid laagriga väga rahule ja palusid eriti tänada Nele Reimanni. Loodetavasti saab ka järgmisel aastal soome-ugri lastelaager teoks.
11. - 12. septembrini toimusid
Riias liivi kultuuripäevad. Esimesel päeval toimus
konverents Liivlased ja Riia, avati läti fotograafide
näitus Siin on meie kodu, Dainis Karkluvalksi fotonäitus
Liivi rand, Baiba Dambergi koostatud liivi kunstinäitus
ning tema enda personaalnäitus Kolmas luide. Teisel
päeval toimus liivi luuleõhtu Olen sust, tursast, kavalam,
mille raames toimus Valt Ernštreiti koostatud samanimelise liivi
luuleantoloogia esitlus ning esinesid liivi folklooriansamblid Līvlist
ja Vīm. Lisaks paarisajale kohalikule uudistajale viibis
üritusel ka 12-liikmeline eesti-soome delegatsioon, mis koosnes
peamiselt Liivisõprade Seltsi liikmetest. Seltsi juhatus pidas
koosoleku, mille käigus arutleti liivlaste parema tutvustamise
võimaluste üle Eestis ja Soomes. Leiti, et tuleks korraldada
liivi luuleantoloogia esitlusi, korraldada loenguid liivlastest,
kustuda esinema liivlaste folklooriansambleid jms. Otsustati
avada kodulehekülg internetis. Selts pidas vajalikuks Eesti,
Soome ja Ungari presidentide kutsumise 1999. a. augustis
toimuvaile Liivi Rahvamaja 60. aastapäeva pidustustele ja
otsustas korraldada teaduskonverentsi Liivlased Läänemere
ruumis.
Vt. ka: Livia
Viitol. Valdiga Liivimaa kubermangu pealinnas. - Sirp. 18.09.1998.
11. - 12. septembrini toimus Peterburis kolmas seminar sarjast Integratsioon leppimise kaudu, teemaks Venemaa põlisvähemuste probleemid.Seminarist võtsid osa lisaks saamide, vepslaste, hantide, mordvalaste ja tšuvaššide esindajatele ka Venemaa, Eesti ja Läti inimõiguste organisatsioonid ning Ida-Virumaa rahvusvähemuste ümarlaud. Kutsutud olid ka Soome-ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee esimees Valeri Markov ning Venemaa rahvusasjade ministeeriumi esindaja Moskvast, kes aga loobusid viimasel hetkel. Kohal viibis aga rahvusasjade ministeeriumi Loode-Venemaa esindaja ning Peterburi linnavalitsuse tegelasi. Soome-ugri rahvaste rahvusvahelisest koostööst pidasid ettekandeid Tõnu Seilenthal ja Andres Heinapuu. Tekkis uusi ja huvitavaid kontakte, kõik osapooled avaldasid soovi neid jätkata. Seminar võttis vastu soovitusi ning selle ettekanded on kavas avaldada trükis. Eelmised seminarid sellest sarjast toimusid Daugavpilsis ja Jõhvis ning olid pühendatud Läti ja Eesti vähemuste probleemidele.
15. septembrist kuni 15. detsembrini õpetab Saranski Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust Tartu Ülikooli magistrand Indrek Särg. Särg on töötanud ajalehe toimetajana, kooliõpetajana, avaldanud kirjandusest ja kultuuripoliitikast retsensioone, ülevaateid, esseid ajakirjades Vikerkaar ja Looming. 1996. a. sügissemestril töötas Saranski Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õppejõuna Maria Täpsi. Õppejõudude lähetamist Saranski ülikooli toetab Avatud Eesti Fond.
25. 09. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kiitis
heaks kultuuri- ja hariduskomitee ettevalmistatud
resolutsiooniprojekti "Ohustatud
uurali rahvusvähemuste kultuurid". Ettekande
tegi assamblee istungil 2. juunnil 1998. a. saadik Tytti
Isohookana-Asunmaa. Ettekandes on öeldud, et kuigi Venemaa
põhiseadus ja mitme soome-ugri vabariigi keeleseadused toetavad
ja kaitsevad rahvuskeeli, pole riik raskete majandustingimuste
tõttu võimeline täitma neid sätteid. Assamblee julgustas
Venemaad, kelle territooriumil elab kolm miljonit inimest uurali
rahvaste esindajat, samuti teisi asjassepuutuvaid riike tegema
jõupingutusi, et uurali rahvaste kultuurid ja keeled ei kaoks
Euraasia kaardilt. Resolutsioonis rõhutatakse emakeelse hariduse
vajalikkust nii maal kui linnas ja soovitatakse uuralikeelse
hariduse arendamist. Arutelust võttis lisaks ettekandjale osa
neli Venemaa Föderatsiooni esindajat, kaks ungarlast, leedulane,
bulgaarlane ja itaallane. Venemaa esindajad kinnitasid, et
vähemusrahvustel on Venemaal laialdane autonoomia, süüdistasid
Lätit venelaste õiguste rikkumises ning püüdsid resolutsiooni
lisada viiteid asjaolule, et muudel vähemustel muudes maades on
ka halb olla. Istungi protokolli vt. internetist: http://stars.coe.fr/verbatim/9809/e/9809251100E.htm#5.
8.-10.10. toimus Irel (Liivi rand) järjekordne Soome-ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung, mis oli pühendatud III Soome-ugri Rahvaste Maailmakongressi ettevalmistamisele. Kongressi teema on "Soome-ugri maailm kolmandas aastatuhandes". Võeti vastu 1999. aasta tööplaan.
9.10. avati Eesti Rahva Muuseumis näitus "Soome-ugri sein". Näitus oli ajastatud 15. oktoobril avatud soome-ugri ajalookongressiga. Ekspositsioon, mis põhineb etnograafilistel ja arheoloogilistel materjalidel, on pühendatud soome-ugri rahvaste traditsioonilisele olmele, inimese ja looduse suhetele.
12.-13.10. toimus Sõktõvkaris (Komi) noorte soome-ugri teadlaste konverents "Soome-ugri noorsugu - samm XXI sajandisse".
13.10. avati Tartus, galeriis "Legend" komi kunstniku Pavel Mikuševi etnofuturistlik näitus "Minu paganlikud jumalad". Helgi Viira artikkel Tartu Postimehes.
13.-18.10. peeti Eestis hõimupäevi. Päevad algasid Eesti Teadusraamatukogus näituse avamise ja hõimukalendri presentatsiooniga. Nii näitus kui kalender olid koostatud Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste poolt etnograafilistelt ekspeditsioonidelt kogutud materjali põhjal. Hõimupäevade raames toimusid näitused ja kontserdid üle Eesti. Majandusliku kriisi tõttu Venemaal ei saanud kahjuks kohale sõita enamik oodatud soome-ugri külalistest.
15.-18. oktoobrini
toimus Tallinnas Teine soome-ugri ajalookongress (Congressus
Secundus Historiae Fenno-Ugricae). Kongressi temaatika
hõlmas soomeugrilaste ajalugu kõige varasemast ajast kuni 1917.
aastani. Arutusel olid ka soomeugilaste usundiloo küsimused.
Osavõtjate hulgas oli ajaloolasi Venemaalt (30; Udmurtiast, Mari
Elist, Komimaalt, Tatarstanist, Bashkortostanist, Moskvast,
Peterburist ja mujalt), Soomest (3), Ungarist (4), Rootsist (4),
USAst (3) ja Eestist (ca 20). Kahjuks jäid kriisist tulenevatel
majanduslikel põhjustel paljud osalejad Venemaalt tulemata.
Külalisi tervitas haridusminister Mait Klaassen, Tallinna
linnavalitsus korraldas osalejatele vastuvõtu 16. oktoobril,
Fenno-Ugria 17. oktoobril. Plenaaristungil
esinesid ettekannetega Kyösti Julku
(Soome), Valeri
Patrushev (Venemaa), Ksenofont
Sanukov (Venemaa) ja Ea Jansen
(Eesti). Sektsioone oli kokku viis: Arheoloogia ja soome-ugri
rahvaste varasem ajalugu; Soome-ugri rahvad ja
indoeuropeiseerumine: keelevahetus või rahvastikuränne?;
Soome-ugri rahvad ja Vana-Vene riik; Soome-ugri rahvad ja Vene
tsaaririik; Religioonid, konfessioonid soome-ugri rahvad.
Kultuuriprogrammi kuulusid ekskursioonid Tallinnas koos
muuseumide ja näituste külastamisega ning vabal valikul
ekskursioon kas Varbola linnusesse ja Rocca-al-Mare
Vabaõhumuuseumisse või Tartusse ERMi näitusele Soome-ugri
müür. Hõimupäevade lõppkontserdil Rahvusraamatukogus osales
enamik ajaloolastest, udmurdi teadlased M.Atamanov ja
T.Minnijahmetova esinesid udmurdi rahavalauludega. Kongressi
korraldas Fenno-Ugria Asutuse Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus
koostöös Ajaloo Instituudiga Eesti riigi, Tallinna Linnavalitsuse ja Avatud Eesti Fondi toetusel.
Hindamatut abi osutasid Kongessi korraldamisele Eesti Vabariigi
Haridusministeerium, suursaatkond Moskvas ja konsulaat
Peterburis. Eesti Post märkis kongressi toimumist eritempliga.
Esimene soome-ugri ajalookongress toimus 14.-16. juunil 1993
Oulus, Soomes. Kongressi idee pärineb Soome-Ugri Ajaloo Seltsilt
(Societas Historiae Fenno-Ugricae), mille eestvedajaks on
professor Kyösti Julku.
Loe ka Infolehe
artiklit.
14. oktoobril esitles Soome ansambel “RinneRadio” Tallinnas Sossi klubis kontserdiga oma uut CDd. “RinneRadio” (kunstiline juht Tapani Rinne) on teinud koostööd ka Wimme Saariga. Vt. ka: Anne Erm. Rinne-Raadio urbanism ja ugrimugri asi Tallinnas.– Eesti Ekspress. 20. oktoober 1998.
15.–18. oktoobril toimus toimus Udmurdimaal, põhiliselt Ižkaris etnofuturistlik näitus-festival "Armastuse maa". Eestist osalesid kunstnikud Toomas Kalve ja Epp Margna. Vt. ka Kauksi Ülle intervjuud "Eesti kunstnikud Udmurtias". - Eesti Ekspress. 6. november 1998. (Areen.).
19.-23.10. toimus Ungaris rahvusvaheline konverents "Emakeele õppimine rahvusvähemuste juures".
21.10. toimus Helsingis Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni (SURNA) nõukogu istung.
23.10. Marimaal algasid mari kirjaniku ja näitleja Jakov Majorov-Shketani 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustused. Oršanka rajoonis, kirjaniku kodukohas toimus kirjanduslik pidupäev, Joškar-Olas, rahvusmuuseumis avati Shketani loomingule pühendatud näitus. 30. oktoobril, kirjaniku sünnipäeval, toimus pidulik õhtu Joškar-Olas tema nimelises teatris.
23.10. VF rahvusasjade minister Ramazan Abdullatipov teatas, et suhtub ettevaatlikult Soome, Ungari ja Eesti humanitaarabisse Venemaa hõimurahvastele. Abdulatipov ütles, vastates BNS-i reporteri küsimusele, et soovib üle minna ühepoolselt humanitaarabilt kahepoolsetele suhetele, et Moskva võiks kontrollida soome-ugri riikide suhteid Venemaa soome-ugri rahvastega. "Kui me ka edaspidi laseme asjadel areneda stiihiliselt, on ebaselge, mis on tulemuseks, millise orientatsiooniga saavad olema need noored inimesed," ütles minister, pidades silmas Eestis, Soomes ja Ungaris õppivaid üliõpilasi.
29.-31. 10. toimus Kurgjärvel (Võrumaa) konverents "Läänemeresoome perifeeriad". Konverentsi peateemaks oli "Kultuuri- ja keeleuuenduse teed, kohad ja levik". Konverentsi organiseerisid Võru Instituut ja Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakond. Osalejate seas olid põhja- ja lõunaeestlased, soomlased, liivlased, karjalased ja vepslased; filoloogid, folkloristid, muusikateadlased, kulturoloogid Eestist, soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Lätist ja Ungarist.
5. novembril andis Eesti Post välja postmargi "Eesti-Soome sõprus".
15.-19. 11. toimus Helsingis seminar “Soome-ugri keel emakeelena ja ema keelena”, mille olid korraldanud Kalevalaisten Naisten Liitto, Soome emakeeleõpetajate Liit ja Castréni Selts. Seminaril osales kokku 11 naistegelast Mordvamaalt, Marimaalt, Komist, Udmurtiast ja Handi-Mansi ringkonnast. Külalised jutustasid, et raskustest hoolimata asutatakse naisorganisatsioone ning üht-teist on jõutud juba tehagi: Udmurdimaal ilmus hiljuti esimene naisteajakiri, Komis kogutakse edukalt suulist pärimust ja mari päevalehes on naiste veerg ilmuma hakanud. Hõimurahvaste naiste esindajad võttis vastu Eduskunna aseesimees Kerttu Törnqvist. Soome emakeeleõpetajate Liit on alustanud koostööd Mari emakeeleõpetajate Liiduga.
18. novembril tähistati Tallinnas Kloostri Aidas Liivi lipu päeva järjekordse liivi õhtuga. Toimus Piret Suurvälja filmi “...mu liivlased” esilinastus ja liivi luule antoloogia “Olen sust, tursast, kavalam” esitlus. Valt Ernštreit andis ülevaate viimastest sündmustest Lätis seoses Liivi Kultuurikeskuse ja Liivisõprade Ühingu palvekirja-aktsiooniga. Liivlaste laule laulis esitavad Julgi Stalte, kes pani ka publiku liivi keeles kaasa laulma. Õhtu lõpuks kuulati püsti seistes Liivi hümni Staltide pereansambli esituses. 75 aastat tagasi, Läti vabariigi 5. aastapäeval, õnnistati Irē (Mazirbe) kirikus Liivi rannas liivlaste rohe-valge-sinine lipp. Lipu värvid kujutavad Liivi randa, nagu ta paistab merelt koju saabuvale liivi kalamehele: üleval roheline metsaviir, vahel valgete mere-karpidega kaetud liivarand ja all sinine meri. 18. novembrit tähistatakse 1998. aastast alates Liivi Kultuurikeskuse ja Liivisõprade Ühingu ettepanekul Liivi lipu päevana.
18.11. andis Mari El Vabariigi president välja määruse, mille kohaselt mari kirjakeele päev, mida Mari Kongressi (1990) otsuse kohaselt tähistatakse igal aastal 10. detsembril, saab Mari Vabariigi riikliku tähtpäeva staatuse.
19.-21.11. toimus Joshkar-Olas sümpoosium "Soome-ugri maailm ja 21. sajand", mille organisaatoriteks olid Mari Vabariigi valitsus, Soome-ugri Rahvaste Kultuuride Arendamise Fond ja Mari Teaduslik Uurimisinstituut.
1.12. Soomes asutati Soomes ohustatud lüüdi keele (osa teadlaste meelest karjala keele murde) toetuseks Lüüdi Selts (Lüüdilaine Siebr). Seltsi eesmärgiks on jätkata lüüdi keele uurijate prof. Juho Kujola ja akad. Pertti Virtaranta elutööd, Lüüdimaa ja Soome vahelise kultuurivahetuse korraldamine, lüüdilaste tutvustamine Soomes ja väljaspool, kultuurireiside korraldamine Lüüdimaale. Sünnipäraste lüüdilaste arv on u. 10 000, keelt valdab 3 000 inimest. Seltsi esimeheks valiti lüüdi keele uurija ja luuletaja Miikul Pahomov (kirjanikunimi: Kaj Kuujärvi) ja aseesimeheks Soome metropoliit Leo. Teised juhatuse liikmed on Osmo Pekonen, Marjatta Jeskanen, Mikko Kiio ja Aune Kämäräinen. Käesoleva aasta juulikuus on seltsil kavas kutsuda Helsingisse Kuujärve folklooriansambel “Pitk Randaane”. Võimalusel kasutatakse ansamblit ka esimese lüüdikeelse CD-plaadi tegemiseks. Seltsi toimetiste esimese numbrina on avaldatud (vähemasti internetis) Miikul Pahomovi koostatud mahukas bibliograafia “Lüüdilased ja lüüdi keel”. Interneti aadressil http://www.tie.to/lyydit/KuunRuno.htm võib leida Miikul Pahomovi luuletuse “Lüüdi keel” lüüdi ja eesti keeles.
2. detsembril toimus Petroskois (Vene Karjala) soome fotograafi Mikko Savolaise mustvalge fototalbumi "Vepsänmaa" esitlus. Albumi vepsa- vene- inglise- ja soomekeelsed saatetekstid on võetud fotograafi reisipäevikust. Lisaks on raamatus aleksanteri saksa kirjutatud lühiülevaade vepsalste ajaloost.
13. detsembril otsustas Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu anda fondi tänavused elutöö tänuauhinnad koos 50 000-kroonise preemiasummaga helilooja Veljo Tormisele ja etnoloog Ants Viiresele. Mõlema laureaadi elutöö keskmeks on olnud meie oma soomeugriline minevik ja hõimurahvaste vaimne pärand. Varasematest Rahvuskultuuri Fondi tänuauhindade saajatest on hõimutööga olnud seotud Ain Kaalep ja Voldemar Miller.
16. detsembril tutvustas Tallinnas Soome Instituudis Instituudi direktor Juhani Salokannel oma raamatut "Sielunsilta" (Hingesild) Eesti-Soome kultuurisuhetest okupatsiooniajal, mis ilmus novembri algul Soomes.
16. detsembril andis Eesti Kultuurifondi esimees Sirje Endre üle Kultuurifondi traditsioonilised preemiad. Suure 25000-kroonise auhinna sai tänavu Setu talurahvamuuseumi direktor Laine Lõvi setu pärimuskultuuri uurimise, viljelemise ja tutvustamise ning setu talukompleksi rajamise eest.
18. detsembril pidas esimese istungi Läti valitsuse moodustatud komisjon, mille üles-andeks on koostada riiklik programm “Liivlased Lätis”. Komisjon moodustati peaminister Guntars Krastsi määrusega 24. oktoobril 1998 ja seda juhib ainus liivlasest Seimi liige Ilmar Geige. Komisjoni 13 liikme hulgas on teadlasi, riigiametnikke ja liivi organisatsioonide esindajaid. Liivi keele ja kultuuri uurimise, kaitse ja arengu riikliku programmi vajalikkus tuli ilmsiks seoses Läti Keskkonnaministeeriumi kavaga likvideerida Läti riigi erilise kaitse all olev territoorium “Liivi Rand” ning sellele järgnenud rahvusvahelise protestikirjade aktsiooniga, mille algatasid Liivisõprade Ühing (peakorter Helsingis, esimees Tiit-Rein Viitso) ja Liivi Kultuuri Keskus (Riia, esimees Gundega Blumberg).Vt. ka Valt Ernštreiti "Liivi sõja kroonikat".
19. detsembril esietendus Vanemuises Madis Kõivu võrukeelne näidend "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga", mille on lavastanud Ain Mäeots. Lavastuse on kunstiliselt kujundanud Liina Unt. Osades on Merle Jääger, Riho Kütsar, Helena Merzin, Piret Rauk, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv jt. Etendust tutvustati juba suvel Kaika suveülikoolis (vt. Fenno-Ugria infoleht 1998, nr.3).
21. detsembril, Anne Vabarna sünniaastapäeval (sünd. 1877), toimus Värskas setu omakultuuriõhtu.
Detsembri lõpus otsustati lõpetada Saami nõukogu Soome osakonna tegevus. Saami Nõukogu on nelja riigi - Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamide koostöö- ja esindusorgan. Varem esindas Soome saame nõukogus Soome saamiparlament, kuid uue põhikirja järgi moodustub riikide esindus Saami Nõukogus kõigi ühiskondlike organisatsioonide esindustest. Soome saamide organisatsioonid ei suutnud luua Nõukogule vastuvõetavat esindust ning otsustasid selle likvideerida, väites, et saami Nõukogu sekkub Soome saamide siseasjadesse. Järelejäänud varad otsustati annetada Venemaa saamide ja Kesk-Ameerika indiaanlaste toetuseks. Pärast Norra, soome ja Rootsi saamiparlamentide loomist ja nende koostöö tihenemist on hakatud kahtlema organi vajalikkuses üldse, kuigi selle likvideerimisel jääksid vene saamid, kel oma parlamenti pole, rahvusvahelise väljundita. Lähemalt vt.: Veikko Isomursu. Saamelaisneuvoston Suomen jaosto lakkautti toimintansa. - Kaleva, 1998, 22.12.
INIMESED JA AMETID
5. septembrist alustas kauaaegne Ungari Moskva-suursaadik György Nanofszky tööd kodumaal Välisministeeriumi 9. osakonna direktorina. Nanofszkyl on erakordsed teened Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee töö käivitamisel ning sellele rahvusvahelise väljundi tagamisel. Tema abiga saavutati Konsultatiivkomitee osalus Genfis ÜRO Inimõiguste Komisjoni põlisrahvaste töörühmas ning Põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni ettevalmistavas töörühmas. Suursaadikuna külastas György Nanofszky kaks korda ka Tallinna, kohtudes mitteametlikult mõlemal korral Eesti välisministriga, arutamaks soome-ugri koostööd.
Mordva raamatukirjastuse direktor Aleksandr Luzgin sai Mordva Vabariigi ajakirjanduse ja massiinfo ministriks. Kirjastuse uus direktor on endine ajalehe Novaja Mordovija peatoimetaja Ivan Kelin.
Mari Vabariigi valituses toimusid augustis muutused. Mäemarist riigisekretär Nikolai Gavrilov on ülendatud valitsusjuhi esimeseks asetäitjaks, valitsusjuhi asetäitjaks nimetati niidumari Larissa Smirnova ja haridusministriks niidumari Rimma Katajeva.
Udmurdi Vabariigi uus haridusminister on Antonina Lissina.
Komi Vabariigi Soome-Ugri
Keskuse juhataja Tatjana Nišanbajeva on asendatud Svetlana
Belorussovaga.
