Rahva Hääl, 28. november 1992
Tuleval nädalal ülemaailmne soome-ugri rahvaste kongress
Jaak Prozes
Soome-ugri rahvaste arengus on nii mõndagi ühist — nad kõik
on pidanud võitlema oma olemasolu eest. Kui heita pilk 13. sajandi Venemaa
(tollal muidugi mille praegustes piirides) kaardile, näeme pea kõikjal soome-ugri
rahvaste asustust. Praegu elab aga neil aladel valdavalt venekeelne rahvas,
soomeugrilasi meenutavad vaid kohanimed. Pole enam merjalasi, muromlasi, praktiliselt
hävinud on vadjalased, nüüdseks aga on assimileerimisohus kõik Venemaa soome-ugri
rahvad.
Toon lugejaile mõtiskluseks järgmised andmed.
| 1959.
a. rahvaloendus |
1989.
a. rahvaloendus |
| |
Arvukus
|
Rahvuskeelt
peab emakeeleks |
Arvukus |
Rahvuskeelt
peab emakeeleks |
| Karjalased
|
167
278 |
71,3% |
130
929 |
50,1% |
| Mansid |
6449 |
59,2% |
8474 |
37,1% |
| Mordvalased
|
1
285 116 |
78,1% |
1
153 987 |
67,1% |
| Sürjakomid |
287
027 |
89,3% |
344
519 |
70,4% |
| Udmurdid |
624
794 |
89,1% |
746 793 |
69,6% |
Sellele kurvale statistikale vaatamata tuleb tõdeda, et viimasel
ajal on meie sealsele hõimurahvaste seas rahvustunne üha enam ärkamas. Selle
otsesteks väljenditeks on olnud rahvarinde-taolisle rahvuslike liikumiste
sünd, rahvus-kongressid ja ka rahvusparteide teke. Tunnetada end soome-ugri
rahvana on nende peamisi võimalusi identifitseeruda. Just seepärast on sealt
lähtunud enamik ideid soome-ugri rahvaste haridus- ja kultuurialaseks, majanduslikuks
ja poliitiliseks koostööks. Nüüd on aga tulemas üks tipphetki — l.-3. detsembrini
toimub Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris ülemaailmne soome-ugri rahvaste
kongress.
Praegu vaatavad Venemaal elavad soome-ugri rahvad suurte ootuse
ja lootusega Eesti, Soome ja Ungari peale. Eriti köidab muidugi, tähelepanu
Eesti, sest Eesti sai vabaks. Ja olgu milline rahvas tahes, olgu talle nii
kõvasti kõri peale astutud kui on, olgu hirmutunne nii üdini kontides kui
on, iga rahvas tahab olla vaba, ise oma saatuse üle otsustada.
Eesti Vabariigis on püütud nii mõndagi teha hõimurohvaste abistamiseks (seda
on siiski vähe), kuid ühel eriti olulisel tahul tahaks eraldi peatuda.
Kindlasti mäletame, et mõni aasta tagasi oli maailmas ringi
liikuvatel eestlastel vaga raske seletada, kus nad elavad, kes nad on. Ikka
kiputi meid venelasteks pidama. Peaaegu samasuguses olukorras on praegu Venemaal
elavad soome-ugri rahvad, sest maailma (isegi eestlaste) massiteadvuses on
juurdunud arusaam Venemaast, kus elavad vaid venelased. Seepärast tuleb aidata
maailmale teadvustada soome-ugri rahvaste olemasolu Venemaal ja eelkõige nende
praegust olukorda. Lõppude-lõpuks tuleb tõstatada küsimus jämedast rahvusõiguste
rikkumisest Venemaal elavate soome-ugri rahvaste suhtes, kellel puudub isegi
võimalus saada oma kodumaal emakeelsel keskharidust. Teades nende rahvaste
olukorda, mõjuvad Venemaa avaldused vene "rahvusvähemuse" rõhumisest
Eesti Vabariigis eriti küünilisena, ja seda on vaja maailmale teadvustada.
Praegu aga jätkub Venemaal elavate soome-ugri rahvaste suhtes
hiiliv genotsiid. Täna öeldakse, ei majandus ja rahalised vahendid ei võimalda
rahvuskultuuri ja haridust arendada. Homme öeldakse, et vene rahvusel on erilised
õigused. Ülehomme...
