Suomen neitosen laulu

Elias Lönnrot Eestis
Heldur Niit, Keel ja Kirjandus


9. aprillil möödus 200 aastat Elias Lönnroti (1802 - 1884) sünnist. Soomes tähistatakse seda Lönnroti-aastaga - korraldatakse mitmesuguseid üritusi, konverentse, seminare, kogunemisi, kontserte, avaldatakse uustrükke Lönnroti teostest, uurimusi ja artikleid tema erakordselt mitmekülgse elutöö kohta jpm.

Meid on E. Lönnroti üheteistkümnest uurimisretkest aastail 1828-1844 huvitanud eriti viimane, 1844. aastal Eestisse ja Ingerisse suundunud käik. Lönnroti on õigusega peetud Soome ja Eesti filoloogiaalaste suhete pioneeriks, esimeseks saadikuks, kes meile Soomest saabus. Ometi oli selle retke kaardistamisega andmete puudulikkuse tõttu tõsiseid raskusi, eriti mis puudutas Lönnroti 46 päeva kestnud jalgsimatka Lõuna-Eestisse. A. Anttila on oma ülimalt põhjalikus 2-osalises Lönnroti-monograafias selle marsruudiks märkinud pelgalt Tartu - Valga - Võru - Tartu. Õigupoolest Lennart Mere dokumentaalfilmi "Kaleva hääled" ettevalmistamine andiski tõuke lisaandmete otsimiseks, sest filmi üheks osaks pidi saama Lönnroti käik Eestisse. Üllatusleid SKS-i arhiivis 1985. aasta kevadel andis võimaluse paljude valgete laikude täitmiseks. Nimelt leidus Lönnrotil Eestis kaasas olnud kalendris ja sellesse kleebitud lisalehtedel kogu ta Eestis ja Ingeris käigu marsruudi üksikasjalik kirjapanek, kohati tunniajalise täpsusega. Nüüd teame peale muu näiteks seda, et varem üksnes üldjoontes teada olnud Lönnroti Lõuna-Eestis käigu marsruut oli tegelikult järgmine: Tartu - Kambja - Prangli - Veski - Saverna - Jõksi - Kanepi - Kooraste - Urvaste - Karula - Laanemetsa - Hargla - Sangaste - Karula - Litsmetsa - Rõuge - Võru - Kanepi - Karste - Sulaoja - Kambja - Tartu. Ja ka seda, et "oma jõu ja nõuga" olid talle abiks - nagu Faehlmanni soovituskirjas oli palutud - pastorid R. Gutglück Urvastes, F. F. Meyer Karulas, R. G. Hollmann Harglas, F. H. Sellheim Sangastes, C. G. Reinthal Rõuges, H. W. Bornwasser Võrus ja M. A. Kauzmann Kanepis (neist Hollmann, Meyer ja Reinthal olid ÕES-i asutajaliikmed). Aga ka Lönnroti tulek jaanipäeval ratasaurulaeval Storfursten Helsingist Tallinna, kust ta alles paari päeva pärast Kuusallu edasi läks, minek sealt Koeru, kus ta peatus terve nädala, ja saabumine Tartu näevad nüüd välja hoopis teises valguses, kui varem arvatud. Sai selgeks, kui ebakriitiline ja fantaasia valda kuuluv oli näiteks M. J. Eiseni kirjeldus Lönnroti Tallinna saabumisest. Nimelt kirjutas Eisen 1925. aasta Postimehes: "Nagu Kalevipoeg Lennukil, sõitis Lönnrot mingisugusel purjekal Helsingist juuni teisel poolel - Tallinna. Ei olnud teda siin keegi muu kui tolliametnik vastu võtmas ega kutsunud keegi isik teda sadamast enese juurde. Tallinn kaubanduslinnana ei tunnud Soome vaimuvalla kangelast, ega olnud see tulekut kellelegi ilmutanud. Nagu mõni Hiiu Mats ehk Saare Siim kihutas "Kalevala" looja, pakk seljas, apostlite kahe ruunaga Merkuri pesapaigast edasi Kuusalu poole...." Õnneks jõudis autentseid Lönnroti kalendrimärkmete andmeid viimasel hetkel arvesse võtta Lennart Meri oma filmi "Kaleva hääled" stsenaariumi täiendamisel ja täpsustamisel.


Lisalugemist:

Heldur Niit. Lisaandmeid Elias Lönnroti Eestis käigu kohta. Keel ja Kirjandus, 1986, nr. 6, lk. 321-329; nr. 7, lk. 403-411.

Heldur Niit. Ühe soome rahvalaulu lõunaeestikeelsest tõlkest. Keel ja Kirjandus, 1985, nr. 1, lk. 49-53.

Ain Kaalep. Kalevala. Lönnrot. Annist. http://www.ilmamaa.ee/RAAMATUD/Kaalep/kaale233.htm

Soome Kirjanduse Seltsi võrguleheküljed:

Lönnroti juubeliaasta kalender - http://www.finlit.fi/juhlavuosi/kalenteri.htm
Elias Lönnrot - http://www.finlit.fi/elias/el_index.htm

Lönnroti-aastal Tallinnas veel:

Pille Kippari ettekanne Elias Lönnrot (1802-1884,) soome folklorist ja keeleteadlane, "Kalevala" koostaja - 200 aastat sünnist 16.mail kell 17.30 Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurijate ringis Linnamuuseumi lektooriumis aadressil Vene tn. 6 (sissepääs hoovist, esimene uks vasakule).