Hõimuklubi alustas oma tegevust Tallinnas 2001. aasta algul. Klubiõhtute eesmärgiks on tutvustada kõigile huvilistele uurali rahvaid loengute, kommenteeritud filmide, slaidide, vestluste ja mõttevahetuse teel. Klubilised saavad kaasa trükitud kokkuvõtte antud teemaõhtust, tihti ka tutvustusbukleti hõimurahvast, kellele koosviibimine on pühendatud. Siinkohal tagasipilk viimasele poolaastale.

9. jaanuaril jagasid oma muljeid IV soome-ugri teatrifestivalist, mis toimus möödunud aasta novembris Marimaal, lavastaja ja näitleja Anne Türnpu ning ajakirjanik Rein Sikk. Mõistagi ei piirdunud tähelepanekud ainult teatritegemisega vaid haarasid laiemalt maride elu-olu. Õhtu sugestiivset meeleolu aitasid luua eesti näiteseltskonda (kes viis festivalile läinudsuvise “Põdernaise” etenduse) kuulunud kolme noormehe ja Anne Türnpu trummide saatel esitatud lood.

Folklorist ja muusikateadlane Ingrid Rüütel rääkis 23. jaanuaril teemal ““Soome-ugri maailm” ja soome-ugri maailmakongressid”. Esineja andis üldülevaate eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste koostööst teaduse, kultuuri ja hariduse vallas. Ettekande tegi aktuaalseks see, et IV soome-ugri rahvaste maailmakongress toimub tuleva aasta augustis Tallinnas.

Et käesoleva aasta 6. veebruaril tähistasid saamid kümnendat korda oma rahvuspüha, näidati Hõimuklubis sel päeval Kaidor Kahari 2003. aastal valminud kolmeosalist videofilmi “Saami tsükkel” Venemaa saamidest. Esimene osa kajastas koos eestlastega korraldatud kojakonverentsi “Maa ja inimesed”, teine lühiportreid saamidest: porokasvatuse õpetajast, kunstnikust ja kahest 17-aastasest noormehest. Kolmas osa oli Koola poolsaare keskkonnaprobleemidest. Lisaks näitas Kaidor Kahar lühisüžeed eesti-saami perekonnast, kes Põhja-Soomes Korrehtal püüab saami viisi loodusega kooskõlas elada. Autori kommentaarid lisasid nähtule sügavust ja avarust.

20. veebruaril vaadati Kristel Kaljundi ja Liis Ruussaare uurimusfilmi “Päikeselapsed” (vt ka lk 9–10) udmurtide identiteedist. Samateemaline vestlusõhtu, kus osalesid Liis Ruussaar ja võttegruppi kuulunud Tartu Ülikoolis õppiv udmurditar Irina Orehhova, oli toimunud juba eelmise aasta 12. detsembril.

6. märtsil esitas Indrek Jääts slaididega illustreeritud ettekande olukorrast Permikomi autonoomses ringkonnas, kus ta viibis 2002. aasta oktoobris. (Vt Fenno-Ugria Infoleht 2003, nr 1, lk 3–6.) Saalis olid ka Tallinna Pedagoogikaülikoolis õppiv permikomi noormees ja Tallinnas elav sürjakomi naine, kes märkis, et kohtub nüüd esimest korda permikomiga. Keelebarjääri neil kahel igal juhul oma keeli vesteldes ei tekkinud, mis rõõmustas neid, kes komi keelt kuulata olid soovinud.

Ungari Instituudi direktor Urmas Bereczki, eestlanna ja ungarlase poeg, kõneles 20. märtsil omaenda kogemuse põhjal topeltidentiteedist. Sündinud Eestis, on ta elanud nii Ungaris, Eestis kui ka Soomes, Rootsis ja Itaalias. Esineja osutas, kuidas ema- ja isakeelel võib olla erinev emotsionaalne ja intellektuaalne tähendus inimesele, kuidas eri maades puututakse kokku erineva eluvaldkonnaga (kooliharidus Ungari pealinnas, suvevaheajad arhailises Eesti külas) ja kuidas kahest kultuurist osasaamise rikkusele lisandub tunne, et ükskõik kummal kodumaal elades jääb puudu pool.

3. aprilli klubiõhtul näitas etnoloog Liivo Niglas (suurepärase neenetsifilmi “Brigaad” autor) oma järgmist filmi “Juri Vella maailm” (vt ka lk 9–10), mille peategelaseks on metsaneenetsist kirjanik ja põhjapõdrakasvataja. Vella püüab oma suguvõsa maadel Lääne-Siberi taigas jätkata traditsioonilist elulaadi, sobitades seda kaasaja elunõuetega. Nii on ta palganud õpetajad, kes tema lastelastele kohapeal koolitarkust jagavad, et neid mitte kodusest keskkonnast ja vanematest lahutada. Mida ta suudab saavutada ja kuidas vastu pidada?

16. aprillil tähistatakse ersa keele päeva. Seoses sellega näitas ja kommenteeris Indrek Särg 17. aprilli Hõimuklubis oma 1999. aasta juulis filmitud videot ersade rahvapalvusest Rasken Ozks. Klubiõhtul osales Eestis elavaid või siin õppivaid ersasid. Ersa keele päeva tähistamise puhuks olid Mordvamaalt kohale sõitnud ersalased, Mordva Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna prodekaan Aleksandr Kotševatkin, kes pidas kõne, ning üliõpilane ja poetess Ljudmila Rjabova, kes luges oma luuletusi, samuti mokšalane Nikolai Butõlov, ajalehe “Mastorava” peatoimetaja.

Hõimuklubi käesolevale hooajale pani 15. mail punkti kunstnik Evar Riitsaare dokumentaalvideo Udmurtias möödunud aastal toimunud etnofuturismifestivalist “Idna”, kus osales ka Eesti delegatsioon. Filmi ja festivali kommenteerisid Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar.

Tänu Tallinna linnavalitsuse toetusele on klubiõhtud tasuta ja avatud kõigile soovijatele. Tallinna linna abiga loodab Hõimuklubi jätkata ka sügisel. Hõimuklubi tegevusest ja tulevastest õhtutest saab põhjalikumalt lugeda klubi kodulehelt: http://www.suri.ee/klubi/.