VASTUKAJA

Komimaa olevik: kas väljapääsmatu või mitte?

Lühikommentaar Arkadi Kalimovi artiklile “Maa, kus reformidest võib vaid und näha”
(vt
Infoleht nr 4, 2000)

Kommentaari põhjuseks on Arkadi Kalomovi lähenemisviiside, järelduste ja otsuste sügav ekslikkus juriidilisest seisukohast. Olles komi rahva esindaja, pean neid seisukohti komide kui põlisrahva õiguste ja vabaduste kaitsmisel lubamatuteks järgmistel põhjustel.

Esiteks, selle konflikti lahendamisel on vajalik valitseva võimu ja opositsiooni koostöö, mitte aga vaen, mille põhjuseks on opositsiooni üliemotsionaalne ja asjatundmatu (kõigepealt juuriidilises mõttes) lähenemisviis tema ette kerkivate ülesannete lahendamisel.

Teiseks, vastuseid tänavustele küsimustele peame otsima mitte ainult poliitikas ja majanduses, vaid ka teistes isereguleeruvates riigielu valdkondades nagu õiguses, sotsiaalses ja kultuurisfääris, ühekaupa ja koos, arvestades Komi Vabariigi ja kogu Venemaa üleminekuperioodi vastastikku seotud tingimusi.

Kolmandaks, paljud Komimaa ja Venemaa minevikus käivitatud protsessid jätkuvad ja mõjutavad elu ka tänapäeval. Maal, kus on pikaaegsed autoritarismi, õiguste mittetunnustamise ja lihtsalt riigivarguse tavad, pole võimalik totalitaarselt režiimilt kohe üle minna õigusriiki, kus kõik kirjapandud õigused viidaks ellu täies ulatuses.

Neljandaks, on olemas neli omavahel seotud lahendamistasandit riigi ja inimese õigussuhete küsimustes: rahvusvaheline, natsionaalne (rahvuslik), regionaalne ja kohalik. Ainult küsimuse täieliku ja tasakaalustatud lahendamisega igal tasandil saab lahendada teda tervikuna. Neist ühele rohkem tähelepanu pöörates tehakse paratamatult vigu, millel on kahjulikud tagajärjed.

Lõpetuseks niipalju, et igal rahval on alati õigus poliitilisele staatusele ja arengule. Küsimus on aga selles, kuidas seda õigust aega, kohta ja asjaolusid arvestades realiseerida. Komi Vabariigil on küll selleks piisavaid võimalusi. Otsigem selle õiguse realiseerimiseks vajalikud võimalused ja moodused, võttes tarvitusele kõik oma jõu ning juhindugem tervest mõistusest ja täielikest mitmekülgseist ja kompleksseist teadmistest, mitte aga lastes end toimuvaga vaid pealiskaudselt kursis olles meeleliigutuste oheliku otsas lohistada. Siin võiks kindlalt eeskujuks võtta Eesti Vabariigi, kus on korrektselt ja piisava oskusega eemaldatud takistused, mis on kerkinud teel õigusetust minevikust tuleviku õigusriigi poole.

Andrey Tentyukov (Andrei Tentjukov),
Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna 4. aasta üliõpilane


Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 5 (25)

© SURI