Nezavissimaja
Gazeta
lisa NG-Regionõ avaldas 16. juunil Arkadi Kalimovi artikli “Maa, kus reformidest võib vaid und
näha: Komi Vabariiki nimetatakse endiselt okastraadita
vanglaks”, milles
väljendatakse opositsioonilise erakonna Dorjam
Asnõmös (Kaitseme End) seisukohti sellele
erakonnale omases räiges stiilis. Komimaal saaks niisugune
artikkel ilmuda ainult samanimelise väikesetiraažilise ajalehe
veergudel, kuid nüüd, kuberneridevastase kampaania ajal, on
Komi rahvuslikule opositsioonile esmakordselt avanenud
ülevenemaalise ajalehe veerud. Et artiklis nimetatakse Komi
Rahva Taassünni Komitee esimeest Valeri Markovit Komi Riigikogu
aseesimeheks, annab alust arvata, et see on kirjutatud möödunud
aastal, sest praegu on V. Markov Venemaa Riigiduuma liige.
Kalimov kirjutab komi rahva majanduslikult kehvast olukorrast, mis viib rahvuse hukule ning kritiseerib 1994. aastal vastu võetud konstitutsiooni, mis olevat andnud piiramatu võimu Komi Vabariigi juhile, kes ei täida Venemaa seadusi, tuues ettekäändeks rahvusliku suveräänsuse. Kuigi põhiseaduses deklareeritakse, et “... komi rahvas on Komi Vabariigi riikluse allikas. Riigi poliitika on suunatud komi rahva keele, kultuuri ja eluviisi toetamisele...”, olevat tegelikkuses see toetus ainult näiline, sest rahval pole midagi kasu vabariigis kaevandatavast toorainest ja maal elavad komid virelevad nälja piiril ning kalduvad väljapääsmatus olukorras alkoholismile, mida vabariigi juhtkond soosivat. Oponentidele massimeedias sõna ei anta, opositsioonile avaldatakse survet, majandus käib alla.
“Rahvusvahelistel ja oma
foorumitel, rahvusvahelises ja Vene massimeedias võltsivad
“rahvusliku” liikumise liidrid ja ideoloogid muljet komi rahva
elust. Trükitakse värvilisi kinkeraamatuid, Komi Vabariigi
Entsüklopeediat (vt Infoleht nr 4, 1999, lk 15; http://www.suri.ee/il/99/4/komi.html), kodanlikke ajakirju nagu ART, Region,
ja illustreeritud raamatuid, milles ülistatakse Juri
Spiridonovit või kus ilmuvad tema hullutavad eessõnad. Tohutuid
summasid raisatakse igasugustele pidustustele, külaliste
vastuvõtule, potjomkinlikele üritustele, riigimeeste
välissõitudele, samas kui kuude viisi on maksmata
riigitöötajate palgad. Pole mingit avalikku kontrolli
eelarvevahendite kulutamise üle.”
Lõpuks arvab autor, et Venemaal tervikuna pole õiget rahvuspoliitikat ning lõpetab nii: “Kui kõnelda reformidest ja demokraatliku õigusriigi ehitamisest Venemaal, tuleks järgida rahvaste õiguste rahvusvahelisi norme, kaitsta põlisrahvaste õigusi, tagada inimõigused ja rahvaste konstitutsioonilised õigused. Föderatsiooni subjektides on vajalik konstitutsiooni reform. Näen tuleviku Venemaad parlamentliku riigina (ainult millal me selleni jõuame?).”
Esimese komi rahva kongressi (1991) otsustes nõuti Komi riiginõukogu juurde teise, komi rahva koja loomist, millel oleks seadusalgatusõigus. Kuid Komi Vabariigi juht ja Komi Riiginõukogu eirab põlisrahva huve. Komi rahval pole õigust poliitilisele staatusele ega iseseisvale arengule.”
Toimetuselt. Loodame Infolehe järgmises numbris anda ülevaate komi- ja venekeelse "kodanliku" ajakirja ART numbrist, mille kaanepilti siin näete.