Komi opositsioon Moskva lehes

Nezavissimaja Gazeta lisa NG-Regionõ avaldas 16. juunil Arkadi Kalimovi artikli “Maa, kus reformidest võib vaid und näha: Komi Vabariiki nimetatakse endiselt okastraadita vanglaks”, milles väljendatakse opositsioonilise erakonna Dorjam Asnõmös (Kaitseme End) seisukohti sellele erakonnale omases räiges stiilis. Komimaal saaks niisugune artikkel ilmuda ainult samanimelise väikesetiraažilise ajalehe veergudel, kuid nüüd, kuberneridevastase kampaania ajal, on Komi rahvuslikule opositsioonile esmakordselt avanenud ülevenemaalise ajalehe veerud. Et artiklis nimetatakse Komi Rahva Taassünni Komitee esimeest Valeri Markovit Komi Riigikogu aseesimeheks, annab alust arvata, et see on kirjutatud möödunud aastal, sest praegu on V. Markov Venemaa Riigiduuma liige.

Kalimov kirjutab komi rahva majanduslikult kehvast olukorrast, mis viib rahvuse hukule ning kritiseerib 1994. aastal vastu võetud konstitutsiooni, mis olevat andnud piiramatu võimu Komi Vabariigi juhile, kes ei täida Venemaa seadusi, tuues ettekäändeks rahvusliku suveräänsuse. Kuigi põhiseaduses deklareeritakse, et “... komi rahvas on Komi Vabariigi riikluse allikas. Riigi poliitika on suunatud komi rahva keele, kultuuri ja eluviisi toetamisele...”, olevat tegelikkuses see toetus ainult näiline, sest rahval pole midagi kasu vabariigis kaevandatavast toorainest ja maal elavad komid virelevad nälja piiril ning kalduvad väljapääsmatus olukorras alkoholismile, mida vabariigi juhtkond soosivat. Oponentidele massimeedias sõna ei anta, opositsioonile avaldatakse survet, majandus käib alla.

“Rahvusvahelistel ja oma foorumitel, rahvusvahelises ja Vene massimeedias võltsivad “rahvusliku” liikumise liidrid ja ideoloogid muljet komi rahva elust. Trükitakse värvilisi kinkeraamatuid, Komi Vabariigi Entsüklopeediat (vt Infoleht nr 4, 1999, lk 15; http://www.suri.ee/il/99/4/komi.html), kodanlikke ajakirju nagu ART, Region, ja illustreeritud raamatuid, milles ülistatakse Juri Spiridonovit või kus ilmuvad tema hullutavad eessõnad. Tohutuid summasid raisatakse igasugustele pidustustele, külaliste vastuvõtule, potjomkinlikele üritustele, riigimeeste välissõitudele, samas kui kuude viisi on maksmata riigitöötajate palgad. Pole mingit avalikku kontrolli eelarvevahendite kulutamise üle.”

Lõpuks arvab autor, et Venemaal tervikuna pole õiget rahvuspoliitikat ning lõpetab nii: “Kui kõnelda reformidest ja demokraatliku õigusriigi ehitamisest Venemaal, tuleks järgida rahvaste õiguste rahvusvahelisi norme, kaitsta põlisrahvaste õigusi, tagada inimõigused ja rahvaste konstitutsioonilised õigused. Föderatsiooni subjektides on vajalik konstitutsiooni reform. Näen tuleviku Venemaad parlamentliku riigina (ainult millal me selleni jõuame?).”

Esimese komi rahva kongressi (1991) otsustes nõuti Komi riiginõukogu juurde teise, komi rahva koja loomist, millel oleks seadusalgatusõigus. Kuid Komi Vabariigi juht ja Komi Riiginõukogu eirab põlisrahva huve. Komi rahval pole õigust poliitilisele staatusele ega iseseisvale arengule.”

Refereerinud AH

Toimetuselt. Loodame Infolehe järgmises numbris anda ülevaate komi- ja venekeelse "kodanliku" ajakirja ART numbrist, mille kaanepilti siin näete.

Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 4 (24)

SURI