Etnoloogiapäev Tartus
Reedel, 28 märtsil toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas etnoloogiaalane teaduspäev. Üritus algab kell 13.00 noortedlaste konverentsiga "Etnoloogia hääled 5".
Kell 17.00 esitletakse samas Tartu Ülikooli Etnoloogia õppetooli uurimustesarja Studia Ethnologica Tartuensia uusi väljaandeid.Konverents "Etnoloogia hääled" on mõeldud etnoloogia ja sellele lähedaste alade üliõpilastele ning magistrantidele oma teadustööde ja uurimuste tutvustamiseks.
Seekord esinevad:
- Reet Ruusmann "Õnnestus "saada" … - defitsiidist ja hankimisstrateegiatest Nõukogude Eestis"
- Kadi Tolk "Defitsiidil põhinevad sotsiaalsed võrgustikud kaubandustöötajate töö- ja tarbimiskogemuse põhjal Võru näitel"
- Reeli Reinaus "Traditsioonilise rahvameditsiini ja New Age'i kokkupuuted: Tänapäeva eesti rahvaravijad New Age'i ja paranähtusi käsitleva ajakirjanduse põhjal"
- Maili Vabrit "Välitööde tulemus - koguja ja informandi ühislooming"
- Lena-Maria Jansson "Internet as a research source"
- Aleksandra Rodionova "Kudamine-sanasto"
- Natalja Vatanen "Milla tavoin enne pyydettiin kalaa"
- Aleksandra Bagajeva
Tartu Ülikooli etnoloogia õppetooli raamatute sarjas on koostöös Eesti Rahva Muuseumiga valminud kolm raamatut.Raamatus "Ingeri elud ja lood. Kultuurianalüütiline eluloouurimus" on kirjas ingerisoomlaste lugu alates 20. sajandi keskpaigast kuni tänase päevani, selle on rääkinud ingerisoomlased ise oma elulugude vormis.
Autor, Riina Reinvelt on neid lugusid analüüsinud ja tõlgendanud.
Esile on toodud ingerisoomlaste elulugude kesksed teemad, samuti on otsitud vastust küsimusele, miks mõnest eluperioodist ei räägita.Ene Kõresaare ja Terje Anepaio toimetatud kogumikku "Mälu kui kultuuritegur: etnoloogilisi perspektiive" koondatud artiklid analüüsivad mälu ja mäletamisprotsessi Eesti ühiskonnas 1990.aastatel ja 21.sajandi hakul. Erinevaid "mäludokumente" - elulugusid, suguvõsakroonikaid, riiklikke kampaaniaid ja rituaale käsitlevad uurimused otsivad vastuseid küsimustele, kas see, mida me esivanematest mäletame, on kultuuriliselt ette antud? Milline lapsepõlv on rahvuslik lapsepõlv? Kuidas mäletada sõja-aja lapsepõlve? Kas nõukogude aega osatakse mäletada? Mis ühendab mälestustes vorsti ja kleidiriiet? Muinsuskaitsepäevad või Balti kett - mis on olulisem
mälestus? Kes veel mäletas suurküüditamisi 20.sajandi lõpul?Raamatus "Traditsiooniline maailmapilt setude enesemääratluses 1990ndatel aastatel" vaatleb Pille Runnel seoseid traditsiooniliste ja kaasaegsete kultuurikihistuste vahel pärimuskultuuris. Põhiliselt käsitleb autor setude vanema põlvkonna maailmanägemise viise ning neid inimesi pärimuskultuuri kandjatena. Kuigi keskmes on inimeste elumaailm, on Setumaa inimeste argipäevas tuntav ka suurte rahvusvaheliste suhete kohalolu. Ja 1990ndatel aastatel muutis see ju kõike: ühelt poolt tõid need sündmused taas laialt käibele Setumaa mõiste, teiselt poolt jätsid need aga inimesi ilma nende kodudest.
Ürituse täpne kava on saadaval Eesti Rahva Muuseumi kodulehel
www.erm.ee
Kristina Leer
Eesti Rahva Muuseum
avalike suhete sekretär
Tel: (07) 422 040
kristina@erm.ee