Aken soome-ugri maailma * Liivi esileht * SURI liivlastest

Liivi Kroonika 1998

1988-96 | 1997 | 1999

16.01. toimus Tallinnas Kloostri Aidas Liivi õhtu. Avatud oli Dainis Kārkluvalksi fotonäitus See on liivlaste maa, näha sai filme Liivi rannikult (1939), Liivi rannal (1966) ja Liivlaste lood (1992). Liivlastest kõneles Valt Ernštreit, liivi laule laulsid Julgi Stalte ja Ulla Ernštreit. Vaata ka Liivia Viitoli artiklit Sõnumilehes (28.01.1998) ja Jörgen Siili artiklit Fenno-Ugria Infolehes (nr 1/1998).

1.08. tähistati Irēl liivi rahvamaja ees kümnendat korda püha, mis oli pühendatud Liivlaste Liidu 75. aastapäevale. Päevast võtsid osa ka Soome president Martti Ahtisaari ja Läti president Guntis Ulmanis. President Ahtisaari tervitas kogunenud liivlasi kõnega (kõne tekst: inglise keeles, soome keeles, eesti keeles), millele vastas president Ulmanis (kõne tekst inglise keeles, eesti keeles). Kõnelesid veel Liivlaste Liidu esimees Aldis Ermanbriks, Eesti suursaadik Lätis Juhan Haravee ja paljud teised. Liivi kultuuri suurkuju Poulin Klavina ja eesti professor Eduard Vääri kõnelesid liivi keeles. Üritusest võtsid osa mitmete maade diplomaatilised esindajad Riias. Presidendid avasid puust mälestussamba Liivlaste Liidu asutajatele. Kontserdil esinesid liivi kunstikollektiivide kõrval ka päev varem lõppenud liivi lastelaagris osalenud (kokku üle 20 liivlaste järeltulija) ning külalised Eestist. Liivi püha tõi Randa üle 3000 külalise. Randa saabunud eestlased, soomlased ja lätlased asutasid Liivisõprade Ühingu, mis on kavas registreerida Soomes ning mille eesmärk on toetada taassündivat liivi kultuuri. Ühingu esimeheks valiti Tartu ülikooli professor Tiit-Rein Viitso. Liivi päevaks ilmus Liivi Kultuurikeskuselt (Livõ Kultur Sidam) liivi luule antoloogia, Olen sust, tursast, kavalam, mis sisaldab 22 liivi keeles luuletanud autori loomingut möödunud sajandi keskpaigast tänapäevani. antoloogia on koostanud ja sellele järelsõna kirjutanud Valt Ernštreit.

27.08. kaitses Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi esimene liivlane. 24-aastase Valt Ernštreiti bakalaureusetööks oli liivi-eesti-läti-soome sõnaraamat. Praegu õpib Eesti ülikoolides veel kaks liivlast.

11.-12.09. toimusid Riias liivi kultuuripäevad. Esimesel päeval toimus konverents Liivlased ja Riia, avati läti fotograafide näitus Siin on meie kodu, Dainis Karkluvalksi fotonäitus Liivi rand, Baiba Dambergi koostatud liivi kunstinäitus ning tema enda personaalnäitus Kolmas luide. Teisel päeval toimus liivi luuleõhtu Olen sust, tursast, kavalam, mille raames toimus Valt Ernštreiti koostatud samanimelise liivi luuleantoloogia esitlus ning esinesid liivi folklooriansamblid Līvlist ja Vīm. Lisaks paarisajale kohalikule uudistajale viibis üritusel ka 12-liikmeline eesti-soome delegatsioon, mis koosnes peamiselt Liivisõprade Seltsi liikmetest. Seltsi juhatus pidas koosoleku, mille käigus arutleti liivlaste parema tutvustamise võimaluste üle Eestis ja Soomes. Leiti, et tuleks korraldada liivi luuleantoloogia esitlusi, korraldada loenguid liivlastest, kustuda esinema liivlaste folklooriansambleid jms. Otsustati avada kodulehekülg internetis. Selts pidas vajalikuks Eesti, Soome ja Ungari presidentide kutsumise 1999. a. augustis toimuvaile Liivi Rahvamaja 60. aastapäeva pidustustele ja otsustas korraldada teaduskonverentsi Liivlased Läänemere ruumis. Vt. ka: Livia Viitol. Valdiga Liivimaa kubermangu pealinnas. - Sirp. 18.09.1998.

8.-10.10. toimus Irēl (Liivi rand) järjekordne Soome-ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung, mis oli pühendatud III Soome-ugri Rahvaste Maailmakongressi ettevalmistamisele. Kongressi teema on "Soome-ugri maailm kolmandas aastatuhandes". Võeti vastu 1999. aasta tööplaan.

12.10. Läti Vabariigi Keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeeriumi (KM) kantsler Guntis Puķītis teatab KM Põhja-Kuramaa rahvuspargi töögrupi istungil riigi erilise kaitse all oleva liivlaste kultuur-ajaloolise territooriumi “Līvõd Rānda” direktorile Edgars Sīlisele ja liivi keele õpetaja Zoja Sīlele KM kavast likvideerida “Līvõd Rānda” 1999. aasta 1. jaanuarist ning jagada LR-le iga-aastaselt eraldatava raha konkursi korras «kompetentsele organisatsioonile».

18.10. Helsingis valmib Liivi Kultuurikeskuse ja Liivisõprade Ühingu ühine avalik kiri, millele samal õhtul kogutakse ka esimesi allkirju. Avalikus kirjas räägitakse sellest, et Läti keskkonnaministeeriumi kavatsuste põhitulemusena on liivlased kaotamas garantiid Läti riigi poolt, et töö liivi kultuuri, keele ja ajaloo säilitamise vallas riiklikul tasemel ei kaota järjepidevust. Kirjas leitakse, et ainus väljapääs on riikliku strateegilise programmi loomine Lätis, mis tagaks liivlaste kultuuri, keele ja ajaloo säilitamise juriidilise aluse ning paneks paika Läti riigi poolse toetusmehhanismi. Programmi elluviimise algushetkeni tuleks LR säilitada. Vt. ka Valt Ernštreiti "Liivi sõja kroonikat".

6.11. Liivi Kultuurikeskus ja Liivisõprade Ühing andsid Läti presidendile, peaministrile ja Seimi esimehele üle ligi 500 toetusallkirjaga avaliku kirja, millega protesteeritakse ainsa liivlaste riikliku institutsiooni, “Līvõd Rānda” likvideerimiskavade vastu. Vt ka: Toomas Tombu. Liivi sõprade protest jõudis Läti presidendini. - Eesti Päevaleht, 7.11.1998.

18.11. tähistati Tallinnas Kloostri Aidas Liivi lipu päeva järjekordse liivi õhtuga. Toimus Piret Suurvälja filmi “...mu liivlased” esilinastus ja liivi luule antoloogia Olen sust, tursast, kavalam esitlus. Valt Ernštreit andis ülevaate viimastest sündmustest Lätis seoses Liivi Kultuurikeskuse ja Liivisõprade Ühingu palvekirja-aktsiooniga. Liivlaste laule laulis esitavad Julgi Stalte, kes pani ka publiku liivi keeles kaasa laulma. Õhtu lõpuks kuulati püsti seistes Liivi hümni Staltide pereansambli esituses. 75 aastat tagasi, Läti vabariigi 5. aastapäeval, õnnistati Irē (Mazirbe) kirikus Liivi rannas liivlaste rohe-valge-sinine lipp. Lipu värvid kujutavad Liivi randa, nagu ta paistab merelt koju saabuvale liivi kalamehele: üleval roheline metsaviir, vahel valgete mere-karpidega kaetud liivarand ja all sinine meri. 18. novembrit tähistatakse 1998. aastast alates Liivi Kultuurikeskuse ja Liivisõprade Ühingu ettepanekul Liivi lipu päevana.

18.12. pidas esimese istungi Läti valitsuse moodustatud komisjon, mille ülesandeks on koostada riiklik programm “Liivlased Lätis”. Komisjon moodustati peaminister Guntars Krastsi määrusega 24. oktoobril 1998 ja seda juhib ainus liivlasest Seimi liige Ilmar Geige. Komisjoni 13 liikme hulgas on teadlasi, riigiametnikke ja liivi organisatsioonide esindajaid. Liivi keele ja kultuuri uurimise, kaitse ja arengu riikliku programmi vajalikkus tuli ilmsiks seoses Läti Keskkonnaministeeriumi kavaga likvideerida Läti riigi erilise kaitse all olev territoorium “Liivi Rand” ning sellele järgnenud rahvusvahelise protestikirjade aktsiooniga, mille algatasid Liivisõprade Ühing (peakorter Helsingis, esimees Tiit-Rein Viitso) ja Liivi Kultuuri Keskus (Riia, esimees Gundega Blumberg). Vt. ka Valt Ernštreiti "Liivi sõja kroonikat".

1988-96 | 1997 | 1999

Aken soome-ugri maailma * Liivi esileht * SURI liivlastest