Kõlas liivi laul
Tõnu Karma

Möödunud aasta augustikuu teine laupäev oli tähtis päev liivi kultuurielus — Riia vabaõhumuuseumis toimus liivi lauluansamblite esimene ühisesinemine. Arvestades seda, et liivlasi on üldse vaid mõnesaja ringis, võib esinemist nimetada liivi üldlaulupeoks. Sündmus kajastus mitte ainult läti, vaid ka eesti ja soome ajakirjanduses.

Mõlemad liivi ansamblid — Riia ehitajate kultuurimaja "Oktobris" juures Dzidra Kļaviņa juhatusel tegutsev ja Ventspilsi kalurikolhoosi "Sarkanā Bāka" oma, mida juhatab tuntud liivi laulja ja muusikapedagoog Hilda Grīva, on aasta jooksul usinalt tööd jätkanud. Riialaste koorivanem on lääneliivi päritoluga revolutsiooniveteran, Läti Riikliku Ülikooli õppejõud kommunist Emma Ērenštreite. Lauljad ise pole paljuks pannud kaugemaltki proovidel käia. Ei ela neid ju üksnes Riias või Ventspilsis. Ventspilsi ansambli juht H. Grīva sõidab proovidele hoopis 75 km kauguselt Talsist. Riia ansambli aktiivsemaid liikmeid, liivi keele ja rahvapärimuste talletajana Eestis ja Soomes hästi tuntud õpetaja Pētõr Damberg, kes peale tavaliste lauluharjutuste organiseeris soovijaile kaks korda kuus liivi keele tunde, käib Riia vahet Ādaži kolhoosist. Ansamblis on ka neid, kes juba varemast ajast laulsid mõnes muus kooris ning leiavad nüüd aega mõlemal pool harjutustest osa võtta.

Repertuaariraskustest on välja aidanud kaks väsimatut muusikameest — Läti konservatooriumi prorektor Dzintars Kļaviņš ja eesti helilooja Veljo Tormis.

Ehk küll Riia ansambli energilisel juhil endisel ventspilslasel Dzidra Kļaviņal on tänavu läti juubelilaulupeo eel Ventspilsi rajooni kooride peadirigendina tööd rohkem kui muidu, jätkusid liivi ansambli proovid järjekindlalt.

18. juulil anti Riia südalinnas Kirovi pargis suvekontsert. Sama päeva õhtul esineti aga juba juubelilaulupeo avaüritusel — rahvamuusikakontserdil ülikooli aulas. Nende laul leidis kiitvat äramärkimist läti ajakirjanduses.

28. juulil toimus mõlema ansambli esimene külaliskontsert väljaspool Lätit: liivi laul kõlas nüüd Vooremaal Raigastvere järve kõrgelt kaldalt Eesti NSV Looduskaitse Seltsi IV vabariikliku konverentsi lõkkeõhtul. Esinemist kommenteeris Veljo Tormis, kuulas 40 bussitäit inimesi.

11. augustil jõudis jälle kätte selle kuu teine laupäev, millal mõlemad ansamblid taas Riia vabaõhumuuseumis üles astusid. Sissejuhatavalt võttis ansamblite ja kava tutvustamiseks sõna Dzintars Kļaviņš. Ansamblite liikmeiks on peale liivlaste ja liivi päritoluga lätlaste ka paar leivu (s. o. eesti) päritolu lauljat kui ka puhtlätlasist asjahuvilisi. Ansamblid laulavad mitte ainult liivi keeles, vaid nende repertuaar koosneb üksnes liivi muusikast.

Viimase kontserdi kava oli sama, mis Raigastvere järve ääres, kuid Riias oli laul seostatud veel liikumisega, mida kõike klaveril saatis Dzintars Kļaviņš. Avapalaks oli liigutavalt südamlik "Kalamie loul", mille liivi luuleklassiku Kārli Stalte sõnadele on komponeerinud Hilda Grīva. Kontserdi esimene osa koosnes uuemaist liivi lauludest Dzintars Kļaviņši seades. Teises osas esitati Veljo Tormise süit "Liivi pärand", mis koosneb seitsmest läbi sajandite põlvest põlve edasi antud muistsest liivi laulust.

Tänavused esinemised toimusid märksa kõrgemal tasemel kui mullu. Võime arvata, et ansamblite jõupingutused sellega ei piirdu, vaid et nad veel paljusid oma kodus ja väljaspool Lätit rikkalikust liivi laulupärandist osasaajaiks teevad.