Seminar õiguste alal (koos illustratsioonidega)

Helsingis toimunud rahvus- ja keelevähemuste ning põlisrahvaste õigusi käsitlenud seminaris osalenud said teada, et Venemaa võimud ei lase välismaale ülevenemaalise maride organisatsiooni esindajaid. Tema kodus aga pandi samal ajal toime läbiotsimine.

Soome pealinnas 15. ja 16. mail aset leidnud rahvusvaheline seminar "Rahvus- ja keelevähemuste ning põlisrahvaste õigused. Mehhanismid ja realiseerimise praktika. Arenguperspektiivid" oli huvitav. Arutusel oli erinevate riikide ja regioonide õigusaktide areng ning analüüsiti autonoomsete oblastite ja vabariikide probleeme. Seminari korraldasid Vene Teaduse ja Kultuuri Keskus Helsingis, Soome-ugri Rahvaste Rahvusvaheline Konsultatiivkomitee, Soome-Venemaa Ühing ja M. A. Castréni Selts. Erinevalt propagandaüritusest "Marid ja mari kultuur 21. sajandil kui osa Venemaa ja Euroopa ühiskonnast", mille korraldas Venemaa saatkond Soomes käesoleva aasta märtsikuus, oli mõttevahetus sedapuhku enamasti asjalik ja kriitiline.

Seminaril osalejate hulka kuulusid Mordva Vabariigi president Nikolai
Merkušin, Vene Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu nõunik Vladimir Krjažkov, õigusekaitseorganisatsiooni "Memoriaal" esindajad ning Venemaa ja Soome teadlased. Seminari kaaseesistujateks olid teaduse- ja kultuurikeskuse juhataja Tatjana Klejerova (Karjala) ja Soome-Vene Sõprusühingu esinaine Merja Hannus.

Soome peab oma sidemeid soome-ugri sugulasrahvastega väga kalliks, püüab neid arendada ja korraldab sageli rahvusvahelise ulatusega üritusi. Juhtumisi algasid just nimelt seminari avapäeval Helsingis ka kursused "Tänapäeva soome-ugri muuseumid tänapäeva ühiskonna jaoks", kuhu oli kutsutud 11 muuseumidirektorit. Kursusi juhatab M. A, Castréni Seltsi esimees ja Helsingi Kultuuride Muuseumi intendant, tuntud teadlane Ildikó Lehtinen.

Mõlema ürituse ühisel avapäeval jahmatas nendest osavõtjaid ebameeldivalt uudis, et üks muuseumitöötajate kursuste kuulaja ei saanud kohale tulla, sest Venemaa võimud tõstsid ta rongilt maha. See juhtus Vene rongis "Lev Tolstoi" (Moskva-Helsingi), millega sõitis maride rühm. Kord näeb ette, et reisijad annavad oma passi vagunisaatja kätte, kes edastab selle kontrollimiseks Venemaa piirivalvuritele. Viiburis küsisid piirivalvurid rongi tulles: "Kes on siin Kozlov?" ja selgitasid, et pass ei ole kehtiv, kuna sellest on välja rebitud lehed 12-13 ja 23-24. Need lehed olid passis küll tühjad, kuid väljarebitud lehtedega dokument muutub kõlbmatuks ja keegi oli selle lühikese aja jooksul tõepoolest lehed välja tõmmanud.

Rongilt maha tõstetud reisija oli Valentin Kolumbi muuseumi direktor ja Mari Rahvuskongressi esimees Vladimir Kozlov. Selleks kasutatud ettekääne, et tema pass pole korras, ei kannata kriitikat, sest viisa sõidu jaoks ju vormistati, saatkonnas aga kontrollitakse passe viisade väljastamisel.

Siinkohal tuleks meenutada, et Venemaa võimud, kes ei ole rahul maride rahvusliikumistes osalejate aktiivsusega ja püüavad neil suud sulgeda, sõdivad Mari Rahvuskongressi ja selle esimehe V. Kozloviga juba mitu aastat. Korraldatakse mitmesuguseid provokatsioone, kusjuures võimud ei põrka tagasi organiseerimast ka puhtfüüsilisi ründeid – õiguskaitsjate ja ajakirjanike peksmisi ning tapmisi jms. Senimaani leidmata kurjategijate kallaletung V. Kozlovile, mille tagajärjel ta sattus haiglasse, kutsus 2005. aastal esile protestiavaldusi rahvusvahelises ulatuses. Marides endis aga tekitab nördimust esmajoones kohalik president Leonid Markelov, kes on kehtestanud vabariigis poolfašistliku režiimi. Kuid nende provokatsioonide kokkulangemine, mida korraldavad Moskva asevalitseja Joškar-Olas ja föderaalne piirivalveteenistus, kõneleb sellest, et mari haritlaskonna jälitamist koordineeritakse otseselt Moskvast. Seda kinnitab ka värske uudis, et täna ehk ajal mil V. Kozlov on teel Leningradi oblastist oma kodulinna Joškar-Olasse, teostasid võimud tema kodus läbiotsimise.

Tahes-tahtmata surub ennast peale nukker järeldus, et Venemaa on naasmas Brežnevi aja meetodite juurde – uuesti sünnib ilmale juba unustatud mõiste "ilma väljasõiduõiguseta" ja kord riigis on taas muutumas totalitaarseks, mil kõik instantsid piirivalvurist kuni kojameheni tõmblevad ühes taktis

______________________________