LOOTUSE KAOTANUD UDMURDID OTSIVAD TOETUST EUROOPAST

Udmurtia pealinnas Ižkaris (Iževsk) üksteist aastat tegutsenud ainus udmurdi õppekeelega rahvuslik gümnaasium on võimude tegevuse tõttu sisuliselt likvideeritud. Lastevanemate pikka aega kestnud võitlus normaalsete kooliolude eest pole tulemust andnud ning õpilased on sunnitud üle minema vene õppekeelega koolidesse.

Nüüd on udmurdi kultuuri suurkuju Kuzebai Gerdi (tapeti NKVD poolt 1937. aastal kui Soome spioon) nime kandva kooli väljasuretamine pingestamas rahvussuhteid Venemaa Föderatsiooni kuuluvas Udmurdi Vabariigis. Lootuse kaotanud lapsevanemad on pöördunud abi saamiseks Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poole, mille liikmeks on ka Venemaa Föderatsioon. Pöördumises süüdistatakse Udmurdi võime väheses tähelepanus udmurtide kui soome-ugri põlisrahva huvide vastu.

Võimude hoiakuid väljendab selgelt Udmurtia presidendi Aleksander Volkovi seisukoht, mida ta hiljuti väljendas kohtumisel rahvuslike kultuuriseltside juhtidega. Volkov ütles, et peab ebasoovitavaks taoliste “rahvuslike reservaatide” loomist.

Udmurdid on soome-ugri rahvas, kes elab stepivööndiga piirnevail metsa- ja metsastepialadel Kama ja Vjatka jõgede ääres Udmurdi Vabariigis. 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loeti udmurtide arvukuseks 637 000 inimest, kellest 429 000 inimest ehk 67% räägib udmurdi keelt. Nimivabariigis elab kaks kolmandikku udmurdi rahvast, ülejäänud udmurdid elavad Ba?kortostanis, Tatarstanis, Permi ja Kirovi oblastis. Udmurdi keelt õpetatakse reeglina vaid maakoolide algklassides.