PRESSITEADE | Tallinn, 14. juuli 2005 Tallinn, 01. august 2005 Tallinn, 07 July 2005
|
SOOME-UGRI RAHVASTE INFOKESKUS tel/faks: +372 644 9270 e-post: suri@suri.ee |
http://www.suri.ee/press/2005/20050810.html |
EESTI-SAAMI TEATRIKOOSTÖÖ ALGUS: LEMMINKÄINEN EESTIS
Juuli lõpus ja augusti alguses toimusid Tartus ja Tallinnas eesti-saami ühistööna
valminud lavastuse "Lemminkäinen" etendused. Mäng Kalevala teemal
valmis pärimusteatris Loomine Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli
üliõpilaste ja Saami rahvusteatri Beaivv?š näitleja ning muusikamehe Ailu Gaupi
koostöös. Ailu Gaup mängis etenduses üht võtmerolli, osales etenduse muusika
komponeerimises ning õpetas eestlasi saami kombel joigama.
Lavastajateks olid Eesti teatriuuenduse suurkuju Jaan Tooming ja soome-ugri teatrifestivalidel tooni andnud lavastaja Anne Türnpu.
Tartu-etendused toimusid Sadamateatri black box'is, Tallinna-etendused Vabaõhumuuseumi metsas.
Saami osalemine etenduse loomises oli otsustava tähtsusega, sest Eesti lavastajad vaatasid karjala-soome eeposest pärit loole saami pilguga. Ailu Gaup ütles ise pärast etendusi, et ta poleks uskunud, et Kalevala nii palju tema rahvast räägib. "See töö pani mind mõtlema, et peaksin Kalevala läbi lugema," ütles Gaup.
Lemminkäise traagiline lugu jutustati jõulise lauluna, kasutades lisaks Kalevala tekstile ja saami joigudele ka karjala, vadja ja setu laule ja itke. Tõenäoselt esmakordselt oli ühe etenduse tervik loodud saami joiu ja läänemeresoome runolaulu vastandamise teel. Soomlase-karjalaste ja saamide suhted pole läbi ajaloo lihtsad olnud. Veel säilinud pingeid saab lahendada ka ajaloolise pärimuse läbimängimisega.
Eesti kriitika võttis lavastuse vastu tunnustavalt.
"Elias Lönnroti poolt rahva seast üleskorjatud "Kalevala" lugu on tõmmanud endaga kaasa rahvakunstis peituva väe ja näitlejad on asunud selle väe vaimus tööle, tehes seda algupäraselt ja ausalt. Midagi ei olnud selles lavastuses liigset. Hoolikat valikut võis näha kõiges. Puudes ja põõsastes, viisides ja rütmides. Ka saami külaline kaugelt põhjast leidis lavastuses oma koha." (Eesti Päevaleht).
"See on kõiksuslik, sügav teater. .... Teater, mis puudutab. Ja mis veel väga oluline, see on teater, millel on oma kehakeel. Oma kujundikeel. ... Nagu ka see, et siin puuduvad tavamõistes läbielatud rollid. Aga samas pole tegemist ka etleva võõritusega. On kolmas ja kuratlikult huvitav, isegi kaemuslik tee - me näeme laval kõik koos läbielavat truppi." (Postimees). Tavakunstiüliõpilased olid ühistööst ja saami külalisest vaimustuses. Ka Ailu Gaup leidis, et lisaks õpetamisele on ta Eesti üliõpilastelt üht-teist õppinud. Hüvastijätuõhtul ei tahtnud eesti laulud ja saami joiud kuidagi lõppeda.
Järgmiste lihavõttepühade ajal on kavas "Lemminkäise" etendused Guovdageaidnus (Kautokeino; Norra Saamimaa) Beaivv?š -teatris ja Venemaal Koola poolsaare saamide juures.