Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni inimõiguste rikkumisest
Marimaal

Euroopa Parlament võttis tänasel täiskogu istungil Strasbourgis ühegi
vastuhääleta vastu resolutsiooni inimõiguste ja demokraatia põhimõtete
rikkumisest Vene Föderatsiooni kuuluvas Mari Vabariigis. Ühisettepaneku
resolutsiooniks esitasid seitse soomeugrilasest liberaalide,
sotsiaaldemokraatide ja konservatiivide esindajat, nende hulgas Toomas Savi
ning Tunne Kelam Eestist, Paavo Väyrynen Soomest ning Tallinnas elav
ungarlane György Schöpflin.

Euroopa Parlamendi resolutsioonis rõhutatakse, et maridel on omakeelse
hariduse saamine keerukas: pole marikeelset kesk- ega kõrgharidust,
viimastel aastatel on marikeelsete õppematerjalide väljaandmine vähenenud.
Märgitakse ka, et Marimaal toimuvad pidevalt kallaletungid sõltumatu
ajakirjanduse esindajatele. 2001. aastal tapeti kolm ajakirjanikku, 4.
veebruaril 2005 peksti julmalt Mari Kongressi esimeest Vladimir Kozlovi. Ei
kohalikud ega ülevenemaalised juurdlusorganid pole siiani toonud kohtu ette
ühtki süüdlast.

Resolutsioonis kutsutakse Venemaa föderaalset ja kohalikku võimu üles
tunnustama sõnavabadust, lõpetama viivitamatult Mari Eli ametnike, haridus-
ja kultuuritöötajate poliitiline tagakiusamine ning täitma kohustusi, mida
Venemaa Föderatsioon on endale võtnud vähemuskeelte ja kultuuride kaitsmisel
ja arendamisel.

Resolutsiooni toetasid Europarlamendi seitsmest fraktsioonist kuus (Euroopa
Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon,
Sotsiaaldemokraatide fraktsioon, Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu
fraktsioon, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Ühendatud
Vasakpoolsete/ Põhjamaade Roheliste liitfraktsioon ja Liit Rahvusriikide
Euroopa eest).

Resolutsiooni arutelul esinesid ka Tunne Kelam ja Marianne Mikko Eestist.
Marianne Mikko rõhutas, et Euroopa Liidu esindajad peavad poliitilistel
kõnelustel Venemaaga tõsiselt päevakorda võtma rahvusvähemuste kaitse
Venemaal. Mikko ütes, et, ksenofoobia on Venemaal vormistunud fašistlikeks
löögirühmadeks, kes tegutsevad karistamatult. Ta lisas: "Rahvuslike
ajakirjanike ahistamine ning tapmine on väga murettekitav. Siin ühenduvad
nii president Vladimir Putini soov suruda maha sõltumatu ajakirjandus kui ka
rahvuslik diskrimineerimine." Mikko märkis ka, et maride olukord on ainult
veidi parem ligi miljonilise rahvaarvuga mordvalaste omast, kelle keeltes ei
anta välja ühtegi päevalehte ega jagata õpetust üheski koolis.

Euroopa Parlamendi algatusele on eelnenud laialdased rahvusvahelised
protestid. Veebruaris algatas rühm Soome teadlasi avalduse "Mari rahva
kaitseks", millele on võrguleheküljel www.ugri.info/mari alla kirjutanud
inimesi rohkem kui 60 riigist.

Täiendav info: Mart Meri, tel + 372 51 27314.

Lisad

Lisa1: Inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumine Venemaa Föderatsiooni
Mari El Vabariigis. Euroopa Parlamendi resolutsioon Mari Eli kohta (eesti keeles)
Lisa 2: Tunne Kelami kõne debatil (inglise keeles)
Lisa 3: Marianne Mikko kõne debatil (eesti keeles)

Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus, tel 6 449 270 või 6 445 119, suri@suri.ee