Soome-ugri maailm tähistab mari sangari päeva

26. aprillil tähistavad marid taleške ketšet, mari sangari päeva. Mari sangari päeva põhiüritus toimub Marimaal Komsomoli 30. aastapäeva nimelises kultuuri- ja puhkepargis, mälestuspuu juures algusega kell 17.30. Alates 1994. aastast tähistatakse Mari Kogukonna Eestis eestvedamisel ja Fenno-Ugria Asutuse korraldusel seda päeva ka Eestis. Mari rahvuslikule tähtpäevale pühendatud üritused toimuvad nii Tallinnas kui ka Tartus teisipäeval ja kolmapäeval, 26.-27. aprillil.

TALLINNAS
Mari Sangari Päeva tähistamine toimub 26. aprillil kell 18.00 Tallinna Kinomajas, Uus t. 3. Üritus algab mari rahvaviisidega ja küünalde süütamisega maride mälestuseks, kes on ennast ohverdanud maride vabaduse nimel. Seejärel esitletakse Eesti Kunstiakadeemia audiovisuaalse kunsti õppejõu Aleksei Aleksejevi filme "Laulupidu Marimaal" ja "Püha mägi".
Kolmapäeval, 27. aprillil algusega kell 17 toimub Fenno-Ugria Hõimuklubis (Roosikrantsi 6, Eesti Keele Instituudi III korruse saalis) Mari Sangari päevale pühendatud filmiõhtu: Näidatakse mari rahvausundit käsitlevaid Ljubov Zinovjeva filme “Ravitseja” ja “Võta südamega”.

TARTUS
Tartu Ülikooli geograafia instituudis (TÜGI), Vanemuise 46-327, toimub 27.04. kl 16.15-18.00 inimgeograafia seminar. Vasli Nikolajev teeb ülevaade Mari poliitilise kriisi arengust, Jaak Prozes räägib Mari sõdadest, Heno Sarv räägib laiemalt Venemaa soome-ugri rahvastest: maridest, mordvalastest ja udmurtidest, ning Ott Kurs võrdleb põlisrahvastena marisid Venemaal ja maajasid Mehhikos.

Mari sangari päeva taustast
26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš (Poltõš). 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. Alates Kaasani vallutamisest 1552. aastal luges Venemaa Marimaa endaga liidetuks. Kuna venelased hävitasid sõjaretkede käigus ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle kolmekümne aasta (1552-1584) ning mille kohta on hulk pärimuslikku materjali. Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva Mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.

Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus, tel 6 449 270 või 6 445 119, suri@suri.ee