| Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade |
25. 04. 2002 |
|
Pressiteated 2002
|
Eesti rahvaesindajad toetavad Mari Rahva Kongressi konfliktis Marimaa Valitsusega Riigikogu soome-ugri rahvaste toetusrühm saatis eile tervituse mari rahva VI erakorralisele kongressile ja pöördumise Mari Eli Vabariigi presidendile Leonid Markelovile. Mari kongress koguneb homme arutama mari rahva olukorda ja Mari Eli Vabariigi presidendi Leonid Markelovi rahvuspoliitikat. Toetusrühm väljendas nii tervituses kui pöördumises rahutust seoses olukorraga Mari Eli Vabariigis ning kutsus marisid üles ühinema rahvuslike põhiväärtuste kaitseks. Pöördumises Mari Eli Vabariigi presidendile on öeldud (täielik tekst): “Eesti Riigikogu 22-liikmeline soome-ugri rahvaste toetusrühm tunneb sügavat muret seoses olukorraga Mari Vabariigis. Mari presidendi ja riigiorganite jätkuv kaugenemine mari rahva huvidest on viinud rahvusliikumise konfliktini täitevvõimuga. Sõnavabaduse piiramine, marikeelse hariduse piiramine, rahvuskeelsete teatrite meelevaldne ühendamine, rahva poolt valitud juhtidega mitte arvestamine ning riigi poolt juhitavate rahvuslike organisatsioonide moodustamine on faktid, mis ei sobi ei Euroopa ega Venemaa arusaamadega demokraatiast ja tsiviliseeritud rahvuspoliitikast. Riigikogu soome-ugri toetusgrupp avaldab protesti Mari Vabariigis läbiviidava rahvuspoliitika suhtes, mille tulemusena kannatab mari rahvuskeel ja -kultuur. Riigikogu soome-ugri rahvaste toetusgrupp pöördub Teie poole palvega võtta meetmeid mari rahvale kannatusi tekitava olukorra parandamiseks ning astuda dialoogi Mari rahva kongressiga, kes on mari rahva legitiimne esindaja.” Konflikt Mari võimude ja rahvusliikumise vahel kestab juba möödunud aastast, mil president otsustas ühendada Rahvusteatri ja Mari Noorsooteatri. Lisaks on vähenenud mari keele õppijate arv vabariigi koolides seoses selle vabatahtlikuks muutmisega 19 000 võrra. Katkestatud on vabariikliku õigekeelsus- ja terminoloogiakomisjoni tegevus. 2001. aastal on riigieelarvest toetatud ainult kolme marikeelse raamatu ilmumist (võrdluseks: 1998 ilmus vabariigi arvel 17 marikeelset raamatut).Vallandatud on marilastest raamatukirjastuse direktor. Vähendatud on marikeelsete telesaadete mahtu. Mari kongressi täitevkomitee ja maride ühiskondlik organisatsioon Mari Ušem korraldasid käesoleva aasta 22. veebruaril Joškar-Olas Rahvusteatri hoone ees meeleavalduse presidendi rahvuspoliitika vastu, mis oli üldse esimene maride meeleavaldus oma keele ja kultuuri kaitseks. Umbes 1000 meeleavaldajat toetas Mari rahva kongressi täitevkomitee otsust kutsuda mari kangelase päeval 26. aprillil kokku erakorraline mari kongress. President Markelov vastas rahvusliikumise protestidele omapoolsete jõuvõtetega, tugevdades kontrolli ajakirjanduse, eriti marikeelse ajakirjanduse üle. Marimaa trükikodadel, mis kõik kuuluvad riigile, on keelatud trükkida valitsusest sõltumatuid väljaandeid. Möödunud nädalal keelati Mari televisioonis Gennadi Gordejevi publitsistikasaate “Mina arvan nii” (Mõi tõge shonem) näitamine. 4. aprilli otsusega suurendas president Markelov marikeelsete väljaannete toetust, kuid allutas ka seni sõltumatud Kirjanike Liidu väljaanded otseselt Mari Eli Vabariigi trüki- ja informatsioonikomiteele. Venemaa Ekstremaalajakirjanduse Keskus kirjutas märtsis oma bülletääni Marimaa-eriväljaandes: “Oht sõnavabadusele Marimaal on reaalne. Ilma kõigi ajakirjanike tegevuse koordineerimiseta tema kaitseks võib sõltumatu ajakirjandus kaduda.” Presidendi kontrollile alluvas pressis käib Mari Kongressi ja Mari Ušemi vastane kampaania. 5. aprillil moodustati kiirkorras ühiskondlik organisatsioon “Mari Rahvuskongress”, mis algusest peale deklareeris toetust president Markelovile. 19.-20. aprilliks kokkukutsutud mari kultuurikeskuste kongress muutus “Mari rahvuskongressi” konverentsiks, mis võttis vastu Markelovile soodsa pöördumise mari rahva poole. Kokkutulnutele esines ka president. Mari Ušemi väitel oli osa Joškar-Olasse kutsutuid Mari kongressi delegaadid, keda püüti mõjutada mitte osalema erakorralisel kongressil. 16. aprillil peksid neli tundmatut läbi Mari Kongressi Täitevkomitee esimehe Vassili Nikolajevi. Mari Ušem kvalifitseerib seda poliitilise provokatsioonina. Kui arvestada, et möödunud aasta novembris tapeti opositsioonilise ajalehe Dobrõje Sossedi peatoimetaja asetäitja ning peksti läbi ajalehe Molodjožnõi Kurjer ajakirjanik, võib neil niisuguseks arvamuseks alust olla. Võimupartei Ühtne Venemaa Marimaa osakonna poliitbüroo esines 12. aprillil k.a Leonid Markelovi poliitikat toetava avaldusega.
Andres Heinapuu andres@suri.ee
056 954 740
|
|