| Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade |
17. 08. 2001 |
|
| Pressiteated 2001 | Sõna “ugrimugri” laiema kasutuse põhjendus Ajakirjanduses on sõna “ugrimugri” kasutuselevõtt (tähenduses 'soome-ugri') tekitanud halvakspanu. Hõimuliikumise ja fennougristikaga seotud inimesed ei jaga kõrvalseisjate nurinat ülalmainitud sõna suhtes ning kasutavad seda täiesti neutraalse sünonüümina sõnale “soome-ugri”. Fennougristid on ammu vaielnud selle üle, kuidas Kesk-Euroopast Siberini kõneldavaid keeli ühiselt nimetada. “Soome-ugri” vastu on astunud mitmed mitte-soome keelemehed, ent uut ühtset lahendust ei ole seni leitud. Sõna “soome-ugri” olulisim puudus on see, et kõneldes kuueteistkümnest eri keelest (eesti, liivi, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa; saami; mari, ersa, mokða; udmurdi, komi; handi, mansi, ungari), on ühiseks nimetajaks just soome ning sellega võrreldes on teised keeled ebavõrdses seisus. “Soome-ugri” teine osa “ugri” ei ole kõikide nimetatud keelte ja rahvaste ühise nimetajana samuti aktsepteeritav, sest fennougristikas mõistetakse ugri keelte all handi, mansi ja ungari keelest moodustuva rühma. Sõnal “ugrimugri” ei ole eesti keeles mingit tähendust, kuid kõlaliselt on ta neid keeli ja rahvaid siiani tähistanud sõnaga “soome-ugri” sarnane. Nime “Ugrimugri” kannab ka Eestis õppivaid soome-ugri tudengeid, fennougriste, üliõpilasi ja hõimuhuvilisi ühendav soomeugrilise teabe postiloend. Kirsti Ruul |
|