| Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade |
14. 12. 2001 |
|
| Pressiteated 2001 | Rituaalne jõuluraamat Kauksi Üllelt Fenno-Ugria Tartu Keskuse juhataja Kauksi Ülle ilmutas äsja hõimu-, maausu- ja regilaulukoelise raamatu pealkirjaga "Nõsõq rõõmu mõrsija" (“Tõuse, rõõmu mõrsja”). Raamat on pühendatud igas vanuses ja igast rahvusest kallistele inimestele Obist Obinitsani ja Kaamast Pärlijõeni. Olevatele, olnutele ja tulevatele. Raamatu pealkiri "Nõsõq rõõmu mõrsija" on värss seto laulumängust, mis on tuntud ka mujal Lõuna-Eestis mõrsjakoolõtuse nime all. Eve Eesmaa on kasutanud luulekogu kujunduses läbiva kujundina päikeseratta motiivi. Sümboli pildistas Udmurdimaal lagunenud väravapostilt Eve Kask. Kauksi Ülle seostab mõrsjakoolõtuse rituaali päikesega, kes meie pikimal ööl sureb rohkem kui 18 tunniks, kuid siis ikkagi ellu ärkab. Raamatu esitlemise puhul lauldakse 17. detsembril kell 15 Võrus Võru Instituudis (Tartu tänav 48), 20. detsembril kell 17, enne Fenno-Ugria hõimuklubi, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumis (Vene 22) ja Toomapäeval 21. detsembril kella 12-18ni Tartus Fenno-Ugrias (Kuperjanovi 16). Andres Heinapuu Lisa: Mõrsjakoolõtus Mõrsja (noor neiu) seisab ringi keskel. Ringis ümber olevad neiud-naised katavad ta rätiga ning laulavad ringis liikudes laulu, mille sisu on eesti keelde pandult: “sure kurbusesse mõrsja, sest su isa, ema, ristiema, ristiisa, õde, vend ja kõrge kosilane on surnud”. Iga ähvardava rea juures vajub mõrsja aina madalamaks, kuni lõpuks on ta vastu maad. Siis muutub sama lauluviis rõõmsaks ja kiireks ning lauldakse samad tegelased rida-realt ellu. Mõrsja hakkab ülespoole tõusma ja viimaste ridade juures “nõsõq rõõmu mõrsija / eloh korgõ kosilanõ” kostab kilkamist ja nähtub kargamist. Seda mängu mängiti aastavahetusel, eriti 21. detsembril, kui päev oli pime ja lühike ning mõrsja sümboliseerib siin päikest. Aga sama tabavalt sümboliseerib see mäng naise elu, üldse elu, kus surmale järgneb taas sünd ja kurbusele rõõm. |
|