Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade |
23. 02. 2001 |
|
Pressiteated 2001 | Hõimurahvad tähistavad Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistavad peale soomlaste ja ungarlaste ka omariikluseta soomeugrilased. Marimaa pealinnas Joškar-Olas toimub 24. veebruaril eesti- ja marikeelne luterlik jumalateenistus ning sellele järgneb pidulik koosviibimine. Mordvamaa pealinnas Saranskis avab Maarjamaa Risti V klassi ordeni kavaler, ersa folklorist ja rahvamuusik Jowlanj Olo (Vladimir Romaškin) 25. veebruaril Soome-Ugri Maja. Pidulikul avamistseremoonial esitab ansambel Toorama eesti muusikat nii eesti kui ka ersa keeles, lasteansambel Kargonj Ki aga tantsib eesti tantse. Komimaa pealinna Sõktõvkari Soome-Ugri Keskuses avatakse 27. veebruaril kell 17.00 kunstniku Eerik Vilsoni näitus eesti raamatutest. Helsingis pannakse 24. veebruaril pärjad eestlaste sangarihaudadele Malmi kalmistul, kell 17.00 kogunetakse Vana kiriku aias Eesti vabadussõjas langenud Soome vabatahtlike mälestussamba juures ja kell 19.00 korraldavad Tuglase Selts ja Eesti Seltside Liit Soome klubi ruumides traditsioonilise piduõhtu. Peokõne peab Helsingin ülikooli assistent Inkeri Jääskeläinen, tervitusega esineb Eesti Vabariigi suursaadik Mati Vaarmann. Tantsuks mängivad Tõnu Aare, Jaan Arder ja Ants Nuut. Lapua Eesti Selts tähistas aastapäeva 22. veebruaril. Tampere-Tartu Seltsil on kavas kõnekoosolek 26. veebruaril, kus Maarja Lõhmus kõneleb Eesti ja Eesti kultuuri väljakutsetest uuel aastatuhandel. 26. veebruaril avatakse Eestit tutvustav näitus Kalocsas. Kalocsa linna kultuurikeskuse näitus on koostatud Ungari Etnograafiamuuseumi ja kalocsalaste erakogudest. Eesti Instituudi vahendusel on näitusel eksponeeritud valik eesti autorite raamatuköiteid, Hendrik Relve fotonäitus "Eesti põlispuud" ning valik eesti plakateid. Kalocsa näituse avamisel saab maitsta ungarlaste jaoks eksootilist eesti kama. Näituse avab Eesti Vabariigi ajutine asjur Ungaris Lembit Luht, esinevad Viljandi kultuurikolledži õppejõud, esitledes eesti rahvapille ja -muusikat. Kirsti Ruul |