LÕPPES
SOOME-UGRI RAHVASTE KONSULTATIIVKOMITEE SEKRETARIAADI ISTUNG HELSINGIS
Eesti-poolse
liikmemaksu tasumatajätmine seab kahtluse alla Eesti
valitsuse koostöövalmiduse soome-ugri hõimurahvastega.
Eile ja täna
toimus Helsingis Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee laiendatud
sekretariaadi istung, millest võtsid osa komitee esimees
Valeri Markov (Komi Rahva Taassünni Komitee esimees, Komi Vabariigi
seadusandliku kogu aseesimees), Soome koordinaator Merja Hannus,
Ungari koordinaator Tema Ekstsellents György Nanofszky, Karjala
kongressi esindaja Tatjana Klejerova ja Mari Kongressi aseesimees
Vassili Janalov. Eestit esindasid koordinaator Krista Sürje
ja Andres Heinapuu.
Kõne
all oli 2000. aasta detsembris Helsingis toimuv Soome-ugri rahvaste
III maailmakongress teemal "Soome-ugri maailm III aastatuhandel:
arenguperspektiivid" ning selle ettevalmistamiseks 13. ja 14.
oktoobriks Tartusse planeeritud konsultatiivkomitee täiskogu,
samuti Konsultatiivkomitee majanduslik olukord.
Soome-poolsed
korraldajad tutvustasid soomeugrilaste esindajatele maailmakongressi
toimumiskohta Finlandia-talo Helsingis, rõhutades asjaolu,
et samas majas on toimunud mitmed rahvusvahelised kohtumised, nende
hulgas näiteks Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine.
Valiti välja ruumid sektsioonide tööks. Kongressi
ametlikud keeled on vene ja inglise, kuid sünkroontõlge
korraldatakse ka soome ja ungari keelde. Töö toimub lisaks
plenaaristungitele neljas sektsioonis, mille täpsed teemad
peaks kinnitatama Tartus. Esialgselt on kokku lepitud, et esimeses
sektsioonis käsitletakse põlisrahvaste õigusi
ja inimõigusi, samuti muid poliitilisi küsimusi. Teise
sektsiooni teemadeks on soome-ugri keelte ja kultuuride areng, kolmas
käsitleb informatsiooni- ja meediaküsimusi, neljas soome-ugri
alade ökoloogia ning soome-ugri rahvaste tervishoiu küsimusi.
Kuigi Eesti
esindajad teatasid, et rahapuudusel võib komitee istung ära
jääda, otsustati siiski vastu võtta Konsultatiivkomitee
täiskogu istungi päevakorra ja kongressi sektsioonide
temaatika eelnõud, samuti konsultatiivkomitee 2000. aasta
tööplaani projekt. Tartus peaksid lisaks loetletud eelnõudele
arutusele tulema Konsultatiivkomitee eelarve ja organisatsiooniline
küsimus ingerisoomlaste esindatusest komitees.
Konsultatiivkomitee
büroo juhataja Merja Hannus teatas, et komitee on juba praeguseks
kulutanud mõni tuhat soome marka rohkem, kui talle on laekunud,
sest Ungari ja Eesti on võlgu oma käesoleva aasta liikmemaksu.
Ungari esindaja vastas sellele, et Ungari liikmemaks on juba üle
kantud ja peaks laekuma mõne päeva jooksul. Eesti esindajad
ei osanud Eesti liikmemaksu tasumise kohta mingeid prognoose teha.
Soome-Ugri Rahvaste
Konsultatiivkomitee moodustati 1993. aastal Sõktõvkaris
vastavalt Soome-ugri rahvaste I maailmakongressi otsusele, et valmistada
ette järgmisi kongresse ja koordineerida soomeugrilaste koostööd
kongresside vahelisel ajal. Siis kohustusid Eesti, Soome ja Ungari
finantseerima Konsultatiivkomitee tegevust võrdselt 10 000
USA dollariga aastas. Eesti poole nõusolek oli kooskõlastatud
Välisministeeriumi esindajaga. Tegelikult pole krooniline võlglane
Eesti nii suurt aastamaksu kunagi maksnud, sest Konsultatiivkomitee
vähendas Eesti liikmemaksu 5000 dollarini aastas. 1994. aasta
liikmemaksuks arvestati Konsultatiivkomitee istungi korralduskulud,
mille tegelikult kandis George Soros Avatud Eesti Fondi kaudu. Pärast
mitmeaastast bürokraatlikku segadust ja kemplemist selle üle,
millise ministeeriumi kaudu peaks Eesti liikmemaks valitsusvälisele
organisatsioonile laekuma, otsustati see lisada MTÜ Fenno-Ugria
Asutusele antava riikliku toetuse kaudu Fenno-Ugria eelarvele. Lisaeelarvega
aga kärbiti Fenno-Ugria eelarvest enam kui liikmemaksu ja Tartu
konsultatiivkomitee istungi korralduskulude maksmiseks vaja läheks.
Kui kogu eelarvet kärbiti 6%, siis Fenno-Ugria eelarvest võeti
ära 15%. See annab kindla signaali nii Soomele, Ungarile kui
ka meie omariikluseta keelesugulastele, et Eesti valitsus ei ole
soome-ugri koostööst huvitatud. Kui asi on tõesti
nii, ei peaks eestlastel 2000. aastal ka Helsingi kongressile asja
olema.
Lugupidamisega,
Andres Heinapuu
infokeskuse juhataja
tel.: +372-6449270,
fax :+372-6448322
e-post: suri@suri.ee