Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade

27.08.1999

Pressiteated

1999; 2000; 2001; 2002; 2003; 2004; 2005

 

Loe veel:

Soome-ugri rahvaste IV maailmakongress

 

LÕPPES SOOME-UGRI RAHVASTE KONSULTATIIVKOMITEE SEKRETARIAADI ISTUNG HELSINGIS

Eesti-poolse liikmemaksu tasumatajätmine seab kahtluse alla Eesti valitsuse koostöövalmiduse soome-ugri hõimurahvastega.

Eile ja täna toimus Helsingis Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee laiendatud sekretariaadi istung, millest võtsid osa komitee esimees Valeri Markov (Komi Rahva Taassünni Komitee esimees, Komi Vabariigi seadusandliku kogu aseesimees), Soome koordinaator Merja Hannus, Ungari koordinaator Tema Ekstsellents György Nanofszky, Karjala kongressi esindaja Tatjana Klejerova ja Mari Kongressi aseesimees Vassili Janalov. Eestit esindasid koordinaator Krista Sürje ja Andres Heinapuu.

Kõne all oli 2000. aasta detsembris Helsingis toimuv Soome-ugri rahvaste III maailmakongress teemal "Soome-ugri maailm III aastatuhandel: arenguperspektiivid" ning selle ettevalmistamiseks 13. ja 14. oktoobriks Tartusse planeeritud konsultatiivkomitee täiskogu, samuti Konsultatiivkomitee majanduslik olukord.

Soome-poolsed korraldajad tutvustasid soomeugrilaste esindajatele maailmakongressi toimumiskohta Finlandia-talo Helsingis, rõhutades asjaolu, et samas majas on toimunud mitmed rahvusvahelised kohtumised, nende hulgas näiteks Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine. Valiti välja ruumid sektsioonide tööks. Kongressi ametlikud keeled on vene ja inglise, kuid sünkroontõlge korraldatakse ka soome ja ungari keelde. Töö toimub lisaks plenaaristungitele neljas sektsioonis, mille täpsed teemad peaks kinnitatama Tartus. Esialgselt on kokku lepitud, et esimeses sektsioonis käsitletakse põlisrahvaste õigusi ja inimõigusi, samuti muid poliitilisi küsimusi. Teise sektsiooni teemadeks on soome-ugri keelte ja kultuuride areng, kolmas käsitleb informatsiooni- ja meediaküsimusi, neljas soome-ugri alade ökoloogia ning soome-ugri rahvaste tervishoiu küsimusi.

Kuigi Eesti esindajad teatasid, et rahapuudusel võib komitee istung ära jääda, otsustati siiski vastu võtta Konsultatiivkomitee täiskogu istungi päevakorra ja kongressi sektsioonide temaatika eelnõud, samuti konsultatiivkomitee 2000. aasta tööplaani projekt. Tartus peaksid lisaks loetletud eelnõudele arutusele tulema Konsultatiivkomitee eelarve ja organisatsiooniline küsimus ingerisoomlaste esindatusest komitees.

Konsultatiivkomitee büroo juhataja Merja Hannus teatas, et komitee on juba praeguseks kulutanud mõni tuhat soome marka rohkem, kui talle on laekunud, sest Ungari ja Eesti on võlgu oma käesoleva aasta liikmemaksu. Ungari esindaja vastas sellele, et Ungari liikmemaks on juba üle kantud ja peaks laekuma mõne päeva jooksul. Eesti esindajad ei osanud Eesti liikmemaksu tasumise kohta mingeid prognoose teha.

Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee moodustati 1993. aastal Sõktõvkaris vastavalt Soome-ugri rahvaste I maailmakongressi otsusele, et valmistada ette järgmisi kongresse ja koordineerida soomeugrilaste koostööd kongresside vahelisel ajal. Siis kohustusid Eesti, Soome ja Ungari finantseerima Konsultatiivkomitee tegevust võrdselt 10 000 USA dollariga aastas. Eesti poole nõusolek oli kooskõlastatud Välisministeeriumi esindajaga. Tegelikult pole krooniline võlglane Eesti nii suurt aastamaksu kunagi maksnud, sest Konsultatiivkomitee vähendas Eesti liikmemaksu 5000 dollarini aastas. 1994. aasta liikmemaksuks arvestati Konsultatiivkomitee istungi korralduskulud, mille tegelikult kandis George Soros Avatud Eesti Fondi kaudu. Pärast mitmeaastast bürokraatlikku segadust ja kemplemist selle üle, millise ministeeriumi kaudu peaks Eesti liikmemaks valitsusvälisele organisatsioonile laekuma, otsustati see lisada MTÜ Fenno-Ugria Asutusele antava riikliku toetuse kaudu Fenno-Ugria eelarvele. Lisaeelarvega aga kärbiti Fenno-Ugria eelarvest enam kui liikmemaksu ja Tartu konsultatiivkomitee istungi korralduskulude maksmiseks vaja läheks. Kui kogu eelarvet kärbiti 6%, siis Fenno-Ugria eelarvest võeti ära 15%. See annab kindla signaali nii Soomele, Ungarile kui ka meie omariikluseta keelesugulastele, et Eesti valitsus ei ole soome-ugri koostööst huvitatud. Kui asi on tõesti nii, ei peaks eestlastel 2000. aastal ka Helsingi kongressile asja olema.


Lugupidamisega,
Andres Heinapuu
infokeskuse juhataja
tel.: +372-6449270,
fax :+372-6448322
e-post: suri@suri.ee