Enesenimetused on vudmurt, odmort, udmort, ukmort. Udmurtide vene keele vahendusel levinud, tänapäevaks vananenud nimetus on votjak, mis udmurtide endi silmis on halvustav.
Asuala
Udmurdid elavad Vjatka ja Kama jõe vahelisel alal Udmurdi Vabariigis. Oma vabariigi piires (42 100 km²) elab umbkaudu 2/3 udmurtidest. Ülejäänud paiknevad peamiselt Permi oblastis, Bakortostanis, Tatarstanis, Vene Föderatsiooni Kirovi oblastis, samuti Jekaterinburgi oblastis ja Marimaal. Udmurtide siirdlaid on veel Siberis, Kasahstanis ning Kaug-Idas.
Rahvaarv
| Aasta | Rahvaarv Udmurdimaal | Emakeele oskus | Kokku VF-s |
| 1926 | 404 800 | 514 000 | |
| 1939 | 479 700 | 599 900 | |
| 1959 | 475 900 | 89,1% | 615 600 |
| 1970 | 484 200 | 82,6% | 678 400 |
| 1979 | 479 700 | 76,4% | 685 700 |
| 1989 | 496 500 | 70,0% | 714 800 |
1939. aastal elas 92,5% udmurte maal. Maarahvastikus on udmurdid enamuses ja viimastel aastakümnetel on udmurtide osakaal seal veelgi kasvanud, sest teiste rahvuste esindajaid lahkub maalt linna intensiivsemalt kui udmurte. Suhtarvu kasv ei ole tähendanud siiski absoluutarvu kasvu, sest udmurtide demograafiline struktuur on järjest halvenenud.
Murdepunkte udmurtide ajaloost
16. s. II pool - udmurdid allutatakse Moskva suurvürstiriigile
18. s. - udmurdid ristitakse vene usku
1920 - Udmurdi (Votjaki) autonoomse oblasti moodustamine
1921 - näljahäda Venemaa kodusõja tagajärjel, palju udmurte pageb Siberisse
1930-ndad - sundkollektiviseerimine ja sundümberasustamine,
1937. a-ks on oma kodukohast mujale saadetud kümneid tuhandeid udmurte; peaaegu kogu udmurdi haritlaskonna füüsiline hävitamine
II maailmasõja - Udmurtiasse evakueeritakse suuri tootmisettevõtteid koos töölistega, mis tähendab muulaste, peamiselt venelaste osakaalu suurenemist Udmurtia rahvastikus
1950-1960-ndad - udmurtide massiline väljarändamine Volgogradi, Sverdlovski (Jekaterinburgi) ja Siberi suurehitustele, Kasahstani ja Ukrainasse.
Aastail 1971-1988 arvatakse Udmurtias üle tuhande küla perspektiivituks, külaelanikud on sunnitud siirduma mujale
Ohuilmingud
Udmurdi keele kasutussfäär on kitsas ja prestiiž madal. Ilmub kaks udmurdikeelset ajalehte ja neli ajakirja, raadiosaateid on keskeltläbi 2,5 tundi ja telesaateid 1,5 tundi päevas. 99 000 udmurdi koolilapsest õpib emakeelt vaid 29000, kusjuures udmurdikeelset õpetust jagub vaid maakoolide algklassides, mis on ettevalmistuseks venekeelsele õpetusele. Nähtavasti pole koolides praegu enam administratiivseid takistusi udmurdikeelse õpetuse laiendamiseks, kuid ei jätku udmurdi keelt oskavaid õpetajaid ega õppevahendeid. Udmurdi Vabariigi parlament on andnud udmurdi keelele riigikeele staatuse, kuid keeleseadus on leidnud tugevat vastuseisu.
OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995