Enesenimetus on sölkup või ðölkup. Enesenimetus võeti ametlikult kasutusse 1930. aastail. Varasem ja levinum ostjakisamojeedid pärineb vene keelest.
Asuala
Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal, ulatudes Tomski oblasti, Krasnojarski krai ja Tjumeni oblasti Jamali Neenetsi AR-i piiresse. Põhirahvuse moodustavad nad Jamali Neenetsi AR Krasnoselkupi rajoonis.
Rahvaarv
| Aasta | Rahvaarv | Emakeele oskus |
| 1959 | 3 768 | 50,6% |
| 1970 | 4 282 | 51,1% |
| 1979 | 3 565 | 56,6% |
| 1989 | 3 612 | 47,6% |
1719 emakeelset sölkuppi ei ole enam ilmselt piisav potentsiaal oma keelekeskkonna ja elulaadi säilitamiseks üha teisenevates elutingimustes.
Murdepunkte sölkupite ajaloost
Teiste rahvaste suva ja sundi on sölkupid saanud tunda sajandeid.
13. saj. - sölkupid saavad turkide mõju- ja maksualusteks
1628 - Krasnojarski kindlusasula (ostrog) rajamine tähendab sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustust
18. saj. - massiline vägivaldne õigeusustamine
1930. a-d- kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism annavad sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi
1960. a-d- paikseks muudetud sölkupid on omaks võtnud vene eluviisi ja massikultuuri
Ohuilmingud
Traditsioonilise elukorralduse häving on sölkuppidele kaasa toonud suured kohanemisraskused uute elutingimuste ja -nõudmistega, ka uute ametitega. Kohanematusega on omakorda kaasnenud tööpuudus ning massiline alkoholism. Sölkupid kogevad pidevat diskrimineerimist, sest rassierinevuste tõttu ei pea venelased neid samaväärseteks inimesteks. Internaatkoolides üles kasvanud noored on võõrutatud traditsioonilisest keskkonnast ja tegevusest, nende kiiret assimileerimist tõkestavad veel peamiselt antropoloogilised tegurid. Sölkupid vajaksid elulootusena vähemalt Krasnoselkupi rajooni muutmist autonoomseks rahvusrajooniks.
OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995
www.suri.ee: Obiugrilased ja samojeedid (arhiiv kuni 2006)