Enesenimetusteks on saam´ ja saamm´lja (Koola poolsaarel), sabme, sabmelaš (pl.sabmela at). Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist lappideks (nimekuju lop´ esineb näiteks Vana-Vene kroonikas u. aastast 1000). Saami-nimetust on propageeritud Venemaal 1920. aastaist alates, Skandinaavia riikides viimastel aastakümnetel. Laplased ise peavad lapp-nime pejoratiivseks.
Saamlastel on kuus kirjakeelt: Lõuna-Saami (Norra), Lule-Saami (Rootsi), Põhja-Saami (Rootsi, Soome ja Norra), Inari ja Skolt-Saami (Soome), Kildin-Saami (Venemaa).
Asuala
Saamide asuala paikneb Fennoskandia põhjaosas, ulatudes poolkaarekujuliselt Dalarnast Rootsis piki Jäämere rannikut üle Norra ja Soome kuni Koola poolsaare keskosani Venemaal. Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on u. 2000 km pikk ja selle koguulatus ligi 400 000 km². Minevikus on saamide asuala ulatunud tunduvalt kaugemale lõunas, kuid teiste rahvaste survel on nad pidanud põhja poole nihkuma. Koola-saamid näiteks elasid veel 1917 üle terve Koola poolsaare (u. 100 000 km²). 1926.a. paiknesid nad põhiliselt veel 4 vallas. 1989. aastaks oli valdav osa saame sunniviisiliselt koondatud Lovozero rajooni (37% Murmanski oblastist).
Rahvaarv
Laias laastus on saamide arv riigiti ja ühtekokku järgmine:
| Aasta | Norra | Rootsi | Soome | Venemaa | Kokku |
| 1734-63 | 7 500 | 4 500 | 1 700 | 1 200 | 14 900 |
| 1850-60 | 16 000 | 5 800 | 1 000 | 1 700 | 24 500 |
| 1900 | 19 700 | 7 000 | 1 500 | 1 800 | 30 000 |
| 1930-45 | 20 700 | 10 100 | 1 700 | 1 900 | 34 400 |
| 1970 | 30 000 | 17 000 | 4 400 | 1 900 | 53 300 |
Saamide arvu kohta on käibel erinevaid andmeid, olenevalt kriteeriumidest, mille alusel rahvuslikku kuuluvust arvestatakse. Soomes näiteks on alates 1962 põhikriteeriumiks keel. Laplaseks arvatakse seal inimesed, kellel vähemalt üks (vana)vanem omandas esimese keelena saami keele või kes ise peavad saami keelt oma esimeseks keeleks. Norras ja Rootsis on põhikriteeriumiks aga seotus põhjapõdrakasvatusega. Nendes riikides ei eristata kodakondsust rahvusest, seetõttu ei ole seal saamide arv üheselt määratav. Saamide keskühingu (Sami Council) arvates elab Skandinaavias 30 00 - 70 000 saami.
Soome ja Venemaa saamide kohta on avaldatud konkreetsemaid arvandmeid. 1984 a. seisuga elas Soomes saamide territooriumil kokku 11 475 inimest, kelle hulgast 3 892 saami moodustavad 32,9 %. 1989. a. seisuga elas saamide territooriumil (Murmanski oblast) kokku 1 115 000 inimest, kelle hulgas 1890 saami moodustasid 0,15%. Torkab silma, et 63 aasta jooksul on drastiliselt (55,8%) vähenenud Koola saamide emakeelsus.
Saamide sajandeid ja aastaid
Saamide varasem ajalugu on pikk taganemine teiste rahvaste eest Jäämere poole.
9. s. - algab saamide ulatuslikum siirdumine põhja poole, kui varjaagid (viikingid) võtavad oma valdusse Laadoga piirkonna; Norras ja Rootsis hakatakse suurnikele jagama maksustus- ja kaubitsemisõigusi saamide aladel, nende röövmaksustamist harrastavad ka hämelased ja karjalased
13. s. - Koola poolsaar võidetakse venelaste mõjupiirkonda
16. s. - Koola saame ristitakse vene õigeusku
17. s. - luterlik misjonitöö jõuab läänepoolsemate saamideni
1673 - Karl XI hakkab teadlikult suunama saami aladele rootsi ja soome uusasukaid, saamid jäävad vähemusse oma elualadel
1868 - paiksete elanikega, peam. venelastega, hakatakse asustama Koola poolsaart. Paiksuse ja vene eluviisi õhutamise tulemusel on sajandivahetuseks venestunud terveid saami külasid
1930. a-d - kollektiviseerimine Koola poolsaarel, rändkarjakasvatajatest saamide paikseks sundimine; suurte maa-alade võõrandamine tööstusele ja sõjaväele; hoogsalt alanud hariduselu ja kirjakeele lämmatamine
1937 kogu saamikeelse kirjavara hävitamine
alates 1940-60 - poliitika, millega saame "transformeeritakse" norralasteks, rootslasteks, soomlasteks; saami lapsed võõrandatakse oma rahvusest ja emakeelest.
Ohuilmingud
Saamide põhiprobleemiks on killustatus nelja riigi vahel, mis pole soodustanud konsolideerumist ega ühise haldusüksuse loomist. Ulatuslik asuala on soodustanud saami peamurrete kujunemist iseseisvateks keelteks. Eluviisi kiire moderniseerumise tõttu 20. s. on saamidel probleeme uuenenud elukeskkonnas (näit. riiklikud industrialiseerimiskavad), riigikeelte prestiiži toel on ametnikud pärssinud saami keelte talitlemist haridus- ja asjaajamiskeelena. Koola poolsaarel on tõsiselt häiritud saami rahva taastootmine. 1979-1987 sõlmiti Lovozero rajoonis 16 etnosesisese abielu kohta 110 segaabielu. 208 abieluealisest saami mehest oli vallalisi 119 ehk ligi 60%.
Lootustandvat
Tuleb siiski märkida, et viimase paarikümne aasta vältel on märgata laplaste rahvustunde ja iseteadvuse üldist kasvu. Väga oluline on lapi keele osakaalu suurenemine koolikeelena. Näiteks Soome õppekavades on peale 1985. a. kooliseaduse jõustumist saami keelt kuni 240 tundi aastas. Põhjasaami keele ühtne kirjaviis (1978) annab võimaluse ühendada Norra, Rootsi ja Soome saamide haridus- ja kultuurielu. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Nõuandva organina töötavad Norras, Soomes ja Rootsis saamiparlamendid. Koolasaami kirjakeel on esialgu taastatud siiski kirillitsa baasil (1982). Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Elavnenud on filoloogiline uurimistöö ning keelekorraldus, tekkinud on saamikeelne ilukirjandus ja filmikunst.
Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. Varem Põhjamaade saamlasi, aastast 1993 kõiki saame ühendav Saami Nõukogu on osalenud Põlisrahvaste Maailmanõukogu (World Council of Indigenous Peoples) loomises ning tegutseb selles organisatsioonis aktiivselt siiani.
OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995