NGANASSAANID

Enesenimetus on nganassa(n), sageli kujul ngano nganassan, ent see pole üleüldine. Avami rühm eelistab enesenimetust njaa ja Vadejevi rühm enesenimetust asa. Ühtse rahva enesetunnetust pole nganassaanidel välja kujunenud. Nende varasem ja laiemalt tuntud, kuid tänapäeval vananenud nimetus tavgisamojeedid ehk tavgid on levinud teistesse keeltesse vene keele vahendusel.

Asuala

Nganassaanid elavad Taimõri poolsaarel Põhja-Jäämere ääres, kuuludes administratiivselt Krasnojarski krai Taimõri Autonoomsesse Ringkonda.

Rahvaarv

Aasta Rahvaarv Emakeele oskus
1926 807  100%
1959 748  93,4%
1970 953 75,4%
1979 867 90,2%
1989 1 278 83,2%

 1989. a. elas Taimõri poolsaarel (862 100 km²), peamiselt asulates ja linnades, 55 000 inimest, Iga emakeelse nganassaani (1063) kohta tuleb vähemalt 50 muulast, kes vajaksid elementaarseidki selgitusi, kes on nganassaanid, milline on nende elulaad, maailmavaade ja mis on nende taotlused.

Nganassaanide saatuseks oli sattumine Vene võimu alla.

Murdepunkte nganassaanide ajaloost

17. s. - Taimõrile jõuavad tsaar Mihhaili ametnikud ja kaupmehed. Jassakikogumise hõlbustamiseks joodetakse nganassaanidele 15 ämbrit viina aastas, hoogustub nende töö ja loodusvarade ekspluateerimine 

1930. a-d - nganassaanide traditsiooniline elu korraldatakse ümber vene eeskujude järgi 

1960. a-d paikseks muudetud nganassaanid elavad juba üleliidulise standardi kohaselt, rahvuslik eripära ja traditsioonid on unarusse jäämas.

Ohuilmingud

Nganassaanidele on uute elunõudmistega kohanemine põhjustanud suuri probleeme. Suur osa neist on sunnitud tegema kvalifitseerimata tööd, palju on töötuid. 1980. a-il on küll ilmunud riiklikke määrusi põlisasukate rakendamise kohta tööstuses, ehitustel jm., aga määruste tee ellu on vaevaline. Alkoholism on üldine. Sõjaväes teeninu on tehtud mees, sest puuduliku tervise või vähese hariduse tõttu pääsevad vähesed nganassaanid aega teenima. Nganassaanide seas on vene keelel ja keskkonnal kõrge prestii˛. Ent see keskkond tõrjub nganassaane. Boikoteeritakse venelastki, kes nganassaanidega lävib. Oma majandus- ja kultuurielu korraldamises nganassaanidel sõnaõigust pole. Mõningast elulootust rahvana püsimiseks võiks neile anda see, kui kaalutaks autonoomse territooriumi moodustamist Avami ja Hatanga rajoonidest.


 

OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995

www.suri.ee: Obiugrilased ja samojeedid (arhiiv kuni 2006)

www.fennougria.ee: Nganassaanidest