NEENETSID
Enesenimetus on n´enyt´s´, paikkondlikult ka hasaba. Neenetsite nimetust jurakisamojeedid ehk jurakid, mis vene keele vahendusel on laialt levinenud, tuleb pidada vananenuks. Neenetsi-nimetus võeti N. Liidus ametlikult kasutusele 1920-ndail aastail.
Asuala
Neenetsid elavad Kirde-Euroopa ja Loode-Siberi polaaraladel Kanini poolsaarest Valges meres Jenissei suudmeni (u. 1 miljon km²). Administratiivselt kuuluvad need alad Arhangelski oblasti Neenetsi rahvusringkonna ning Tjumeni oblasti Jamali Neenetsi rahvusringkonna koosseisu.
Rahvaarv
| Aasta | Rahvaarv | Emakeele oskus |
| 1897 | 9 427 | |
| 1926 | 17 560 | |
| 1959 | 23 007 | 84,7 % |
| 1979 | 29 894 | 80,4 % |
| 1989 | 34 665 | 77,1 % |
Ligi 8 000 neenetsit on venestunud ning emakeelsus näitab jätkuvat vähenemistendentsi. Samavõrd ähvardav on piirkonna mehaaniline iive: 1970 elas Jamali Neenetsi AR-s 80 000 ja 1989 486 000 elanikku. Ainuüksi 19 aastaga on elanike koguarv kuuekordistunud. Et neenetsite osakaal oma ajaloolisel asualal üha kahaneb (22,4% 1959, 13% 1979), ähvardab neid eelkõige kultuuriline assimilatsioon. Segaabielusid esines 1980-ndail 27% (linnas 82%), poolikuid peresid 7% (Narjan Maris 30%).
Välisvõimude vahetu jõupoliitika eest on neenetseid traditsiooniliselt kaitsnud asuala avarused ning rändlev elulaad. Siiski leiab seletusi praegusele ebasoodsale keele- ja kultuurisituatsioonile juba kaugemast ajaloost.
Murdepunkte neenetsite ajaloost
13. s. - sattumine Novgorodi mõjusfääri
14. s. - lisanduvad tatari maksunõudlejad
1628 - kindlustub lõplikult Vene ülemvõim
1824 - massiline õigeusustamine
1870-ndad - osaline ümberasustamine Venemaa loodepiirile
1929 - Neenetsi autonoomse ringkonna moodustamine, kollektiviseerimise algus
1930 - Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna moodustamine
1950-ndad - murtakse neenetsite vaimne ja rahvuslik selgroog kui kolhoosnikeks muudetud nomaadid sunnitakse jõuga paikseks.
1960-ndad - algab tööstusbuum ja massiline tsiviilimmigratsioon
Ohuilmingud
Märgatavad ohutendetsid ilmnevad nii neenetsite füüsilises kui ka rahvuskultuurilises eksistentsis. Riiklik tööstus- ja militaarbürokraatia määrab, millised piirkonnad, ametipostid, õigused ja eesõigused on nende päralt. Tõkestamatult on toimunud tuumakatsetused Novaja Zemljal. Severomorskis paikneb Põhja-Jäämere tuumalaevastik, Severodvinskis tuumakatsebaas, Plessetski (Mirnõi) sõjaväelinnas kosmodroom ja tummakatsebaas. Ainuüksi kontsern "Norilsknikel" on reostanud 5 milj. ha neenetsite karjamaid ning ligi 1 milj. ha metsa. Sambla ja põdraliha kaudu on raskemetallid jõudnud inimkeha kudedesse. Neenetsite keskmine eluiga on 45-50 aastat, tavatult kõrge on enesetappude hulk. Neenetsite tööhõive on 41%, enamasti teevad nad madala kvalifikatsiooniga tööd. Kogu põhjarahvastikust (ligi 180 000 inimest) on tööstustootmises tegev vähem kui 2%. Alates 1970-ndaist aastaist võib täheldada etnilist dispersiooni - paljud põhjarahvaste liikmed, k. a. neenetsid, asuvad elama väljapoole etnose asuala. Elukeskkonna tööstuslik tsiviliseerimine on toonud kaasa neenetsite keele ja kultuuritraditsioonide kõrvaletõrjumise. Sellele lisandub rassiline diskrimineerimine.
OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995
www.suri.ee: Obiugrilased ja samojeedid (arhiiv kuni 2006)